1-10-14402/7

(10240103059)Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Pavel Gontšarov Jelena Muttonen Konstantin Rostovtsev Kriminaalasi G K suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamises õigusvastases teos KarS § 263 p 3 järgi Isik, kelle suhtes sundravi kohaldamist menetletakse G K Elukoht XXX, isikukood 45201223717, EV põhiharidus, emakeel – vene keel, töövõimetus 80 %. kodanik, Varasem karistatus: puudub Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Tatjana Massalina Kohtuistungi toimumise aeg 15.11.2010.a RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlus G K suhtes seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. Kohaldada G K suhtes sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Suunata G K sundravile üldtüüpi psühhiaatriahaiglasse (SA Viljandi Haigla). Rahuldada vandeadvokaat Tatjana Massalina taotlus ning hüvitada talle õigusabikuludeks 15.11.2010.a kohtumenetluses 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, millest käibemaks on 300 (kolmsada) krooni. Kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 900 (üheksasada) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku koopiate tegemise eest 30 (kolmkümmend) krooni 50 senti, kohtuistungil kaitsja Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi kulud 1 1-10-14402 summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Kohtueelse menetluse käigus tehti kindlaks, et G K 16.06.2010.a ajavahemikul kl. 09.00 paiku, viibides avalikus kohas – Narvas, Tallinna mnt. 28 asuvas SEB pangakontoris, kolmandate isikute juuresolekul nõudis SEB pangakontori töötajal J B väljastada talle raha ja kuuldes, et tema arveldusarvel raha ei ole, võttis kaasas olnud kilekotist välja noa ja hakkas sellega vehkima kannatanu näo ees. G K kannatab vaimuhaiguse all. Uurija määrusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 04.08.2010.a viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille tulemusena koostati ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 20, millest nähtub, et G K teadvus on selge. Enda isikus, ajas, kohas orienteeritud. Esinevaid kuulmis- ja nägemishallutsinatsioonid, jälitus-, kahjustusluul. Tunneb, et tema tegusid juhitakse. Mõttekäik kiirenenud, hüplev. Kõne periooditi raskesti jälgitav. Põhimeeleolu düüsfooriline. Emotsionaalselt ärevil, ebaadekvaatne, impulsiivne. Käitumine ettearvamatu. Kriitika seisundi suhtes puudub - haigeks end ei pea. Mälu elusündmuste meenutamisel käepärane. Intellekt vastab haridusele ja elukogemustele. Võttes arvesse eeltoodut, tuli ekspert järeldusele, et G K kannatab paranoidse skisofreenia (paranoidne sündroom) defektiga tunde-tahteelus all. Sellele viitavad hallutsinatsioonid, luulumõtted, tunne, et tegusid juhitakse, emotsionaalne ebaadekvaatsus, mõttekäiguhäired, kriitika puudumine seisundi suhtes. Inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal ja ka käesoleval ajal kannatab G K vaimuhaiguse all, ta ei olnud ja ei ole suuteline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. G K ei ole süüdiv inkrimineeritud kuriteos. G K vajab vaimse seisundi tõttu sundravi SA Viljandi Haiglas, kuna ta käitumine on ohtlik ümbritsevatele, ta ei ole nõus kodus kasutama ravimeid ja end haigeks ei pea. G K ei või eeluurimisest osa võtta ja kohtuistungil osaleda, kuna tema psüühilise seisundi tõttu tema käitumine on ettearvamatu ja ta võib olla agressiivne. KarS § 33 tulenevalt isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv. G K teo toimepanemise ajal süüdiv ei olnud. Järelikult puudub G K süüvõime. KarS § 32 lg 1 kohaselt isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline. Ainult siis saab isikut õigusvastase teo eest karistada. G K süüvõimeline ei ole, järelikult ei ole ta teo toimepanemises süüdi. Seega, G K tegu on küll õigusvastane, kuid mitte süüline, mis välistab tema suhtes kriminaalkaristuse rakendamist, aga annab alust muu mõjutusvahendi – psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks. Kohus ei kutsunud kohtuistungile G K . Kohus leiab, et G K poolt toime pandud ja karistusseadustikus sätestatud õigusvastane tegu on tõendatud järgmiste tõenditega: - kannatanu J B kinnitas kohtus oma eeluurimisel antud ütluste õigsust selles, et töötab 2 1-10-14402 tellerina SEB pangas aadressil: Tallinna mnt

1. 16.06.2010.a kell 09.00 numbriautomaadist võetud numbri järgi tuli tema juurde naisterahvas, andis temale oma isikut tõendava dokumendi. Naisterahva nimi oli G K , ta palus väljastada arvelduskontol oleva pensioniraha. Kontol ei olnud raha, ütles talle selle kohta. K ütles vastuseks: ,,Temale kantakse veel pensioniraha üle, istun siin nii kaua, kuni te mulle raha annate". Sel ajal võttis K polüetüleenkotist noa, hakkas noaga vehkima. K ei ütelnud tema aadressil arveteklaarimisega seotud ähvardavaid sõnu. Vajutas häirenupule, tegi K ettepaneku minust eemale minna, tema tegigi seda. Tema pistis käe noaga kilekotti ja istus diivanile. Ta ei pööranud K tähelepanu, kuulsis, et ta karjus midagi, aga mida, ei oska öelda. Seejärel jooksid juurde turvatöötajad, nad viisid teda ruumist välja; - tunnistaja A K kinnitas kohtus oma eeluurimisel antud ütluste õigsust selles, et temal on ema G K , sünd. 1952.a. Umbes 8 aastat tagasi jäi ema haigeks. Temal diagnoositi vaimuhaigus. Ema on arsti K juures arvel. Ta ei tea ema diagnoosi. Kuskil kord aastat viibis ema psühhiaatriahaiglas. Juuni 20-ndatel kuupäevadel paigutati ema järjekordselt haiglasse. Nähtavasti viidi ta haiglasse peale naabrite kaebamist. Käesoleval ajal ta koos õega ei elanud ema korteris. Ühel päeval pani ema tema asjad koridori, ta ei lasknud mind korteri sisse, alates sellest hetkest elame õega omaette. Saab aru, et ema ei suuda üksinda elada, ta vajab hooldamist, aga tema ei saa midagi teha. Ta ei oska midagi selgitada 16.06.2010.a SEB pangas juhtunu kohta. Ema ei ütelnud sellest temale ega õele. Ema ise saab kätte raha pangakontorist, nad ei piiranud teda selles, aga mõtlevad õega emale eestkoste vormistamisest; - kahtlustatava G K enda ütlustega (t.l 17-20); - SA Narva Haigla tõendiga. Tõendist võib näha, et G K on pöördunud abi saamiseks Narva Haigla polikliiniku psühhiaatriakabineti alates 1983.aastast kuni käesoleva ajani. Ta oli ravil psühhiaatriaosakonnas 22 korda, viimane kord oli 26.02.2010.a- 17.03.2010.a. On tehtud diagnoos: paranoidne skisofreenia; - Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 20 kohaselt G K kannatab paranoidse skisofreenia (paranoidne sündroom), defektiga tunde-tahtelus all. Sellele viitavad hallutsinatsioonid, luulumõtted, tunne, et tegusid juhitakse, emotsionaalne ebaadekvaatsus, mõttekäigu häired, kriitika puudumine seisundi suhtes. Inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal ja ka käesoleval ajal kannatab ta vaimuhaiguse all, ta ei olnud ja ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Seega ta ei ole süüdiv inkrimineeritud kuriteos. G K vajab vaimse seisundi tõttu sundravi SA Viljandi Haiglas, kuna ta käitumine on ohtlik ümbritsevatele, ta ei ole nõus kodus kasutama ravimeid ja end haigeks ei pea. G K ei või eeluurimisest osa võtta ja kohtuistungil osaleda, kuna psüühilise seisundi tõttu tema käitumine on ettearvamatu ja ta võib olla agressiivne (t.l 26-27); Kohtuistungil SA Narva Haigla polikliiniku psühhiaater I K avaldas, et G K on SA Narva Haigla polikliiniku psühhiaatrikabineti arvel alates 1983.a diagnoosiga: paranoidne skisofreenia. Kannatab kroonilise vaimuhaiguse all paranoidse skisofreenia vormis. G K ei kasuta kodus ravimeid ja end haigeks ei pea. Inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal ja ka käesoleval ajal kannatab ta vaimuhaiguse all, ta ei olnud ja ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, seega ta ei ole süüdiv inkrimineeritud kuriteos. G K vajab vaimse seisundi tõttu sundravi AS Viljandi Haiglas. Prokurör leidis, et G K teod on tõendatud toimiku materjalidega ja kohtuliku uurimisega. G K tegude kvalifikatsioon KarS § 263 p 3 järgi leidis kohtuistungil kinnitust. Süütegude toimepanemine on tõendatud toimiku materjalidega: kannatanu ja tunnistaja ütlustega ning kohtulikul uurimisel 3 1-10-14402 uuritud toimiku materjalidega. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 120 tunnistati, et G K kannatab paranoidse skisofreenia (paranoidne sündroom), defektiga tundetahtelus all. G K ei saanud oma tegudest aru ja neid juhtima. Ta oli süüdimatus seisundis. Ekspert toetas kohtus, et G K kannatab vaimuhaiguse all, pani toime süütegusid ja ta vajab sundravi kohaldamisel SA Viljandi Haiglat. Seega palus prokurör kohaldada KarS § 86 sätteid ning teha määruse psühhiaatrihaiglasse, G K sundravile saatmisest. Kriminaalmenetlus G K suhtes tuleb lõpetada. Kaitsja avaldas, et G K süü KarS § 263 p 3 järgi on tõendatud. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise akti kohaselt G K kannatab kroonilise vaimuhaiguse all paranoidse skisofreenia vormis. Ta on arvel Narva Haigla polikliiniku psühhiaatriosakonnas, varem K on olnud ravil Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas. Ta ei ole nõus kodus kasutama ravimeid ja end haigeks juhtima. Tema käitumine on ohtlik ühiskonnale. Seega tuleb kriminaalmenetlus G K suhtes lõpetada ja suunata G K sundravile. Maakohtu seisukoht Kohus tuvastas kriminaalasjas kogutud tõenditega, et G K pani toime KarS § 263 p 3 sätestatud õigusvastase teo. Kvalifitseerimine on õige. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu J. B , tunnistaja A. K ütluste usaldusväärsuses kuna need teiste toimiku materjalidega ja omavahel vastavuses. Vastavalt 04.08.2010.a ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 120 arvamusele on tuvastatud, et G K kannatab kroonilise vaimuhaiguse all paranoidse skisofreenia vormis. Ta pani õigusvastased teod toime, olles süüdimatus seisundis, kuna ta ei andnud aru oma tegudest ega suutnud neid juhtida. Seega leiab kohus, et ei saa G K kriminaalvastutusele võtta. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus G K kriminaalmenetluse alus. suhtes lõpetada, kuna puudub KarS § 86 lg 1 kohaselt kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Kriminaalasja arutamises asub kohus seisukohale, et G K on ohtlik ühiskonnale, kuna G. K kasutas kuriteo toimepanemise vahendina noa ning lubas edaspidi „vajadusel“ sama moodi teha, järelikult vajab ta psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, seega tuleb G K suhtes KrMS § 402 lg 1 kohaselt kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Kohus leiab, et kriminaalasjas ekspertiisi läbiviimisega ja kaitsja osavõtuga seotud kulud tuleb jätta riigi kanda vastavalt KrMS §
2. Kohus teeb kohtumääruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-st 402 lg
3. Pavel Gontšarov Kohtunik 4