lg 2 p 2, § 183 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Süüdistatav Eduard Rõbak ik 37710214223, xxxxx Kaitsja Advokaat Avo Pärmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Eduard Rõbak
Süüdi tunnistada Eduard Rõbak
lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja 1 liitkaristuseks lugeda 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.
mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
MS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel välja mõista Eduard Rõbak´ilt riigituludesse sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, tasu riigi õigusabi eest 1620 (üks tuhat kuussada kakskümmend) krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 73 (seitsekümmend kolm) krooni ja 80 senti, ekspertiisitasu 10 572 (kümme tuhat viissada seitsekümmend kaks) krooni. Väljamõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „nimi, 110-4837, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: narkootiline aine – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, pakendid 1,2,3,4,5 (2 skalpellnuga, tühjad minigripp kilekotid, kilepakendid, vatitampoonid, digitaalne lauakaal, termos– KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Asjaolud ja menetluse käik Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse Eduard Rõbaki selles, et tema ajavahemikul 2009.a septembrist kuni 2009.a novembrini müüs ebaseaduslikult 10-l korral K.Õ-le x linnas x tänav x elamu trepikojas narkootilist ainet amfetamiini hinnaga 250 krooni üks gramm. Amfetamiin kuulub Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Eduard Rõbak rikkus Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 sätteid. 2 Oma sellise tegevusega, mis seisnes narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus edasiandmises ning olles isik, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani Eduard Rõbak toime
Samuti tema, ajavahemikul 23.11.2009 kuni 25.11.2009 omandas x linnas eeluurimisega tuvastamata isiku kaudu bussijaama lähedusse peidetuna ja kilekotti pakituna ligikaudu 82,14g pulbrilist ainet, mis sisaldas 29,78g narkootilist ainet amfetamiini. Nimetatud kogusest 1g andis Eduard Rõbak ebaseaduslikult edasi 26.11.2009 kella 14.00 ajal x linnas x tn x elamu ees K.A-le ning ülejäänud 81,14g narkootilist ainet amfetamiini võeti Eduard Rõbaki valdusest politsei poolt 26.11.2009 kella 16.55 ajal x linnas x ja x tänava ristmikul sõiduauto Opel Omega (registreerimismärgiga xxx xxx) kinnipidamise ja läbiotsimise käigus. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18. mai 2005.a. määruse nr 73 kohaselt kuulub amfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja nimetatud kogus on tulenevalt Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 suur kogus. Oma sellise tegevusega, mis seisnes narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omandamises ja valdamises ning olles isik, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani Eduard Rõbak toime
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Edujard Rõbak kohtuistungil ei soovinud ütlusi anda. Ta tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetses oma tegusid. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ja palus karistuseks mitte kohaldada üle sanktsioonis ettenähtud alammäära vangistust. Prokurör palus tuginedes uuritud tõenditele Eduard Rõbak süüdi tunnistada ja mõista talle lühimenetluse sätteid kohaldades vastav karistus. Prokurör palus Eduard Rõbak süüdi tunnistada
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja karistada teda 7 kuulise vangistusega.
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja karistada teda 5 aastase vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõista 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra, s.o 5 kuu ja 27 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 3 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 26.11.2009a. Maakohtu põhjendused 3 Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohus, asja arutanud ja hinnanud kohtuistungil kogutud ning kontrollitud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et Eduard Rõbaki süü talle esitatud süüdistuses
lg 2 p 2 ja § 183 lg 2 p 2 järgi on tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi tunnistada.
lg 1 sätestab kriminaalvastutuse narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise eest, samuti selle väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil eest.
lg 2 p 2 näeb ette kriminaalvastutuse eespool kirjeldatud teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas.
lg 1 sätestab kriminaalvastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest.
lg 2 p 2 näeb ette kriminaalvastutuse eespool kirjeldatud teo eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Süüdistatav tunnistab ennast täies mahus süüdi. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning leidis, et E. Rõbaki süü selles, et tema ajavahemikul 2009.a septembrist kuni 2009.a novembrini müüs ebaseaduslikult 10-l korral K.Õ-le x linnas x tänav x elamu trepikojas narkootilist ainet amfetamiini hinnaga 250 krooni üks gramm ning tema süü selles, et ta ajavahemikul 23.11.2009 kuni 25.11.2009 omandas x linnas eeluurimisega tuvastamata isiku kaudu bussijaama lähedusse peidetuna ja kilekotti pakituna ligikaudu 82,14g pulbrilist ainet, mis sisaldas 29,78g narkootilist ainet amfetamiini. Nimetatud kogusest 1g andis Eduard Rõbak ebaseaduslikult edasi 26.11.2009 kella 14.00 ajal x linnas x tn x elamu ees K.A-le ning ülejäänud 81,14g narkootilist ainet amfetamiini võeti Eduard Rõbaki valdusest politsei poolt 26.11.2009 kella 16.55 ajal x linnas x ja x tänava ristmikul sõiduauto Opel Omega (registreerimismärgiga xxx xxx) kinnipidamise ja läbiotsimise käigus on tõendamist leidnud: - - kahtlustatava E. Rõbaki enda ütlustega eeluurimisel (tl 20-22; 44-45), mille kohaselt on ta teod toime pannud ja kahetseb seda. Läbiotsimisprotokolliga ja fototabelitega (tl 3-7), mille kohaselt toimetati 10.11.2009.a. läbiotsimine E. Rõbaki elukohas ja keldriboksis ning leiti kaks skalpellnuga pulbrilise aine jääkidega, tühjad minigrip kilekotid, telefon; Läbiotsimisprotokolliga ja fototabelitega (tl 9-13), mille kohaselt toimetati 26.11.2009.a. läbiotsimine H.M sõiduautos Opel Omega ning leiti metallist anuma, kaalud, tikutops minigripp kilekottidega; 4 - - - - - - Eduard Rõbaki kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (tl 14-17), mille kohaselt peeti E. Rõbak kinni 26.11.2009.a. ja kinnipidamisel võeti temalt ära muuhulgas kolm osaliselt täidetud valge pulbrilise ainega minigrip kilekotti; Asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 23-26), milles vaadeldud skalpellnuge valget värvi pulbrilise aine jääkidega, minigrip kilekotte, digitaalset kaalu, termost; Narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr x (tl 28-29), mille kohaselt ekspertiisiks esitatud pulber massiga 81,14 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), amfetamiinsulfaadi sisaldus on 50%, seega on pulbris 29,78 g amfetamiini; pulber massiga kokku 0,98 g sisaldab amfetamiini (sulfaadina), amfetamiinsulfaadi sisaldus on 57%, seega on pulbris 0,41 g amfetamiini; minigrip kilekottides leidub amfetamiini jälgi; amfetamiin kuulub vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005.a. määrusele nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. DNA ekspertiisiakti nr x (tl 32-35) kohaselt ei saa välistada Eduard Rõbak´ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist võetud proovides; Tunnistaja K.A ütlustega (tl 38-39), mille kohaselt ta teadis, et Eduard Rõbaki käest saab amfetamiini. Ta sai teada, et on jälle võimalik amfetamiini saada ja sõitis koos H.M-iga E. Rõbakiga kohtuma. Kaasa võttis kaalud amfetamiini kaalumiseks. Sõideti x bussipeatusse, sealt sõitsid nad x tänavani, kus E. Rõbak käskis neil ootama jääda. Rõbak läks autost välja ja tuli umbes 5 minuti pärast tagasi. Kui ta tagasi tuli ütles ta, et peavad tema juurde minema, et „on vaja tõsta“. Seejärel sõitsid nad mööda x tänavat kuni politsei nad x ja x tänava ristmikul kinni pidas. Politsei küsis näha auto dokumente ja keegi näitas lambiga tagaistmele ning küsiti mis plekkpurk seal on. Tunnistaja ütleb, et tema sellest purgist midagi ei tea; Tunnistaja H.M ütlustega (tl 40-41), mille kohaselt K helistas talle ja palus endale järele tulla. Nad sõitsid x bussipeatuse juurde, kust nad võtsid peale ühe meesterahva, kes istus tagaistmele. Siis sõitsid nad edasi ja mõne aja pärast peatusid mingil tänaval, mille nime ta ei tea. Siis väljus see meesterahvas autost, kuid tunnistaja ei näinud, mida ta seal väljas tegi või mis tal käes oli, sest väljas oli hämar. Kui see meesterahvas tagasi autosse tuli, sõitsid nad K kodu juurde, kui neid pidas kinni politsei. Teostati sõiduauto läbiotsimine, mille käigus leiti tagumise istme pealt plekist kinnine anum. Tunnistaja ütles, et see anum temale ei kuulunud ja ta ei oska öelda, kellele see kuulus; Tunnistaja K.Õ ütlustega (tl 42-43), et amfetamiini on ta saanud erinevate inimeste käest. Ta räägib, et eelmisel ehk 2009.a. on ta saanud amfetamiini temaga samas trepikojas ja vastaskorteris nr x elava E käest. Kui tal oli soov amfetamiini saada, siis ta helistas E-le ja kui tal oli, siis said nad trepikojas kokku ning üks andis ühele raha teine teisele amfetamiini. Ta lisas, et üks gramm amfetamiini maksis 250 krooni; Arstliku kohtutoksikoloogi ekspertiisi aktiga (tl 98-99), mille kohaselt piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50-150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg (1,3 g) amfetamiinist. Päevane annus kümnele inimesele võib olla sagedasel kasutajal kuni 2 g, eriti tugeva sõltuvuse korral kuni 20 g amfetamiini. Asjaolu, et E. Rõbak on varem kümnel korral kriminaalkorras karistatud ja 5 neljateistkümnel korral väärteokorras karistatud tõendab karistusregistri väljavõte (tl 4956). E. Rõbaki poolt käesolevas asjas kuritegude toimepanemist katseajal tõendab kohtuotsuse ärakiri (tl 62-64). Kohus leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et E. Rõbaki süü selles, et tema ajavahemikul 2009.a septembrist kuni 2009.a novembrini müüs ebaseaduslikult 10-l korral K.Õ-le x linnas x tänav x elamu trepikojas narkootilist ainet amfetamiini hinnaga 250 krooni üks gramm ning tema süü selles, et ta ajavahemikul 23.11.2009 kuni 25.11.2009 omandas x linnas eeluurimisega tuvastamata isiku kaudu bussijaama lähedusse peidetuna ja kilekotti pakituna ligikaudu 82,14g pulbrilist ainet, mis sisaldas 29,78g narkootilist ainet amfetamiini. Nimetatud kogusest 1g andis Eduard Rõbak ebaseaduslikult edasi 26.11.2009 kella 14.00 ajal x linnas x tn x elamu ees K.A-le ning ülejäänud 81,14g narkootilist ainet amfetamiini võeti Eduard Rõbaki valdusest politsei poolt 26.11.2009 kella 16.55 ajal x linnas x ja x tänava ristmikul sõiduauto Opel Omega (registreerimismärgiga xxx xxx) kinnipidamise ja läbiotsimise käigus. Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega tuleb süüdistatava poolt
lg 2 p 2 ja
lg 2 p 2 sätestatud tunnustele vastava koosseisupäraste tegude toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatava teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on süüdistatav
lg 2 p 2 ja
lg 2 p 2 sätestatud tunnustele vastava koosseisupäraste tegude õigusvastases toimepanemises süüdi. Karistus Karistuste mõistmisel juhindub kohus
Karistuste mõistmisel arvestab kohus eelkõige E. Rõbaki süüd, samuti toimepandud kuritegude raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuse isikut ja võimalusi mõjutada kohtualust edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendava asjaoluna saab arvestada kahetsust ja raskendavad asjaolud puuduvad. E. Rõbaki mõjutamiseks edaspidi hoiduma üha uute süütegude toimepanemisest, aga ka õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud tema karistamine reaalse vangistusega. Jätkuvalt uute õigusrikkumiste toimepanemine näitab tema ükskõikset suhtumist mõistetud karistustesse ning annab aluse järeldada, et kergemaliigiline karistus ei täida karistuse eesmärke ja on end ammendanud. Ta ei ole suutnud katseajal seadusekuulekalt elada. E. Rõbak on varem kriminaalkorras karistatud kümnel korral, viimati tingimisi vangistusega ja uued kuriteod on ta toime pannud katseajal. Väärtegude korras on teda karistatud neljateistkümnel korral, seal hulgas kahel 6 korral narkootilise ja psühhotroopse aine seaduse alusel. Kohus leiab, et Eduard Rõbakile pole eelnevad vangistused mõju avaldanud. E. Rõbak pani toime esimese ja teise astme kuriteod. Kohus leiab, et E. Rõbak on toime pannud rasked kuriteod – rahvatervisevastased süüteod. Seega ei pea kohus võimalikuks temale karistus mõista seaduse miinimummääras. Kohus arvestab E. Rõbakile karistuse mõistmisel tema kahetsust.
lg 2 p 2 näeb ette kas rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse.
Kohus leiab, et arvestades süüdistatava süü suurust ja tema isikut, võib mõista talle karistuse sanktsiooni alammäära lähedal. Eelvangistuses viibitud aeg tuleb vastavalt
lg 1 arvata karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust lugeda alates tema kinnipidamisest. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kuivõrd E. Rõbak pani kuriteo toime katseajal, siis tuleb mõistetud karistust suurendada eelmise karistuse ärakandmata osa võtta. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4, 10 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil 1620 krooni, kaitsjale toimikust koopiate tegemise tasu 73,80 krooni, ekspertiisitasud 10 572 krooni ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel 2,5 palga alammäära ehk 10 875 krooni. Asitõendid Narkootiline aine – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, pakendid 1,2,3,4,5 (2 skalpellnuga, tühjad minigripp kilekotid, kilepakendid, vatitampoonid, digitaalne lauakaal, termos– KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Anu Tammeniit Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.