1-07-8160\4

(06233001801)Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtunik Aleksei Lavrovski Jelena Daškevitš Kriminaalasi A K suhtes psühhiaatrilise sundravi õigusvastases teos KarS § 121 järgi. Teo toimepaneja A K, kohaldamises elukoht: XXX, isikukood: 48312282213, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, töövõimetupensionär. Varasem karistatus: puudub. Tõkend –elukohast lahkumise keeld. Istungil osalenud isikud Kohtuistungi toimumise aeg prokurör kaitsja kannatanu tunnistajad I O , Deniss Minzatov, Tatjana Massalina, V K, N R. 01.11.2007 RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalasi nr 1-07-8160 A K suhtes. Kohaldada A K suhtes sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Suunata A K sundravile SA Viljandi Haigla Jämejala psühhiaatriahaiglasse. A K valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtumääruse jõustumisel. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud summas 6000 (kuus tuhat) krooni, kaitsja Antonina Belõševa poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 1288 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend kaheksa) krooni 56 senti ning kohtuistungil kaitsja Tatjana 1

(3)1-07-8160 Massalina poolt osutatud õigusabi kulud summas 2306 (kaks tuhat kolmsada kuus) krooni 90 senti jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 10-päevasse tähtaja jooksul Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Kriminaalasjas nr 06233001801 alustati menetlust 11.09.2006 KarS § 121 tunnustel, selles et 11.09.2006 kella 18.45 paiku korteris asukohaga XXX, kus ta elas, lõi käega vastu nägu oma tütart M T sünd. XXXX, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi hematoom parema põse piirkonnas. Peale selle, 11.09.2006 kella 18.45 paiku korteris asukohaga XXX , selleks, et A K maha rahustada tuli tema isa V K ja ta hakkas isa noaga ähvardama. Need A K teod vastavad KarS § 121 ja 120 ettenähtud kuriteo kooseisu tunnustele. Õigusvastasust välistavad asjaolud antud juhul puuduvad. Järelikult on A K teod õigusvastased KarS § 27 mõttes. Kohus leiab, et A K poolt toime pandud ja karistusseadustikus sätestatud õigusvastane tegu on tõendatud järgmiste tõenditega: kannatanu V K ütlustega (tl 22-25), tunnistaja I O ütlustega (tl 6-9), tunnistaja N R ütlustega (tl 14-17), tunnistaja V T ütlustega (tl 22-25), kahtlustatava A K ütlustega (tl 29-33), kohtupsühhiaatrilise eskpertiisi aktiga nr 18 (tl 39-40). Kohtuistungil 01.11.2007 prokurör avaldas, et kuna uurimise käigus on selgunud, et vastavalt kohtupsühhiaatria ekspertiiside arvamustele kannatab A K vaimuhaiguse – paranoidaalse skisofreenia all, ülalnimetatud haigus ei kuulu ajutise vaimutegevuse häire alla, omab kroonilist, süvenevat kulgu ja ta vajab üldtüüpi psühhiaatrilises raviasutuses ravi, vastavalt sellele teen ettepaneku lõpetada antud kriminaalasi ja kohaldada A K suhtes psühhiaatrilist sundravi. Kaitsja toetas prokuröri ettepanekut ja ütles, et tema nõustub prokuröri nõudmisega lõpetada antud kriminaalasi ja kohaldada tema kaitsealuse suhtes psühhiaatrilist sundravi, sest tema kaitsealune on tõsiselt haige ja vajab ravi, kuna ta aga ise ei ole suuteline aru saama ravi vajadusest, siis on sundravi ainus võimalus, mis suudab teda aidata. Maakohtu seisukoht Kohus tuvastas kriminaalasjas kogutud tõenditega, et A K pani toime KarS § 121 ja 120 sätestatud õigusvastase teod. Samuti aga tehti kohtueelses menetluses kindlaks, et A K põeb skisofreeniat. Uurija määrusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 18 (tl 39-40) nähtub, et A K põeb paranoidset skisofreeniat. Ekspertiisikomisjon jõudis järeldusele, et A K põeb paranoidset skisofreeniat emotsionaal – tahteelu defekti tunuustega. Haigustamine algas kaua enne talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist, seetõttu peab teda pidama süüdimatuks. Oma psühhilise seisundi tõttu ei ole ta võimeline osalema kohtuistungil ja kandma kariminaalvastutust, vaid ta vajab sundravi. KarS § 33 tulenevalt isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv. A K teo toimepanemise ajal süüdiv ei olnud. Järelikult puudub A K süüvõime. 2

(3)1-07-8160 KarS § 32 lg 1 kohaselt isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline. Ainult siis saab isikut õigusvastase teo eest karistada. A K süüvõimeline ei ole, järelikult ei ole ta teo toimepanemises süüdi. Seega, A K tegu on küll õigusvastane, kuid mitte süüline, mis välistab tema suhtes kriminaalkaristuse rakendamist, aga annab alust muu mõjutusvahendi – psühhiaatrilise sundravi, kohaldamiseks. Vastavalt kohtupsühhiaatria ekspertiiside arvamustele kannatab A K vaimuhaiguse – paranoidaalse skisofreenia all, ülalnimetatud haigus ei kuulu ajutise vaimutegevuse häire alla, omab kroonilist, süvenevat kulgu. A K pani õigusvastase teo toime, olles süüdimatus seisundis, kuna ta ei andnud aru oma tegudest ega suutnud neid juhtida, seetõttu ei saa teda kriminaalvastutusele võtta. Samuti praegu ta ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Kohus võtab aervesse, et on olemas küllaldane alus eeldada, et sundravi kohaldamata jätmisel võib tema edasine käitumine olla ohtlik ühiskonnale ja tema suhtes on vaja kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Kohus leiab, et kriminaalasjas ekspertiisi läbiviimisega ja kaitsja osavõtuga seotud kulud tuleb jätta riigi kanda vastavalt KrMS § 183. Kohus teeb kohtumääruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-st 402 lg 1, KarS § 86. Aleksei Lavrovski Kohtunik 3