1-07-6970\4

(06233000221)Kohtunik Galina Jasnjuk Tatjana Aleksejeva Vladimir Zubarev Deniss Minzatov Kriminaalasi Ž G suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamises õigusvastases teos KarS § 120, § 121, § 122 järgi Isik, kelle suhtes sundravi kohaldamist menetletakse Ž G Elukoht XXX, isikukood 46805173742, Eesti kodanik, kõrgharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: puudub Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 01.11.2006.a. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlust Ž G suhtes seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. Kohaldada Ž G suhtes sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Suunata Ž G sundravile üldtüüpi psühhiaatriahaiglasse. Ž G suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada määruse jõustumisel. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud summas 1642 (üks tuhat kuussada nelikümmend kaks) krooni 50 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 743 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni 40 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku koopiate tegemise eest 7 (seitse) krooni, kohtuistungil kaitsja Galina Tšelnokova poolt osutatud õigusabi kulud summas 2306 (kaks tuhat kolmsada kuus) krooni 90 1 1-07-6970 senti jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Kriminaalasja eeluurimisega tehti kindlaks, et Ž G , ajavahemikul 2005.a oktoobrikuust alates kuni 05.02.2006.a kella 16.00, viibides korteris aadressil XXX, on korduvalt põhjuseta peksnud oma tütart T G (XXXX s.a.), millega põhjustas viimasele füüsilist valu. Samuti Ž G , 08.04.2007.a kella 18.00 paiku, viibides XXX korteri juures, on ähvardanud tappa kannatanu O S tütart, kusjuures kannatanul on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Samuti Ž G , 14.04.2007.a kella 00.15 paiku, viibides XXX korteri juures on löönud tuvastamata esemega korteri ukse vastu ja samuti ähvardas kannatanu O S ja tema tütart tapmisega. Samuti Ž G , 09.05.2007.a kella 18.15 paiku, viibides XXX korteri juures, lõi kannatanu O S vastu paremat kätt, samuti ähvardas teda ja kannatanut V S tapmisega. Need Ž G teod vastavad KarS § 120, § 121 ja § 122 ettenähtud kuriteo kooseisu tunnustele. Ta pani toime tapmisega ähvardamise, teise inimese kehalise väärkohtlemise ja piinamise. Samuti tehti kohtueelses menetluses ka kindlaks, et Ž. G esines antud tegude toimepanemise ajal ja ka käesoleval ajal äge skisofreeniataoline psühhootiline häire. 23.03.2007 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 2 nähtub, et Ž. G esinevad kuulmis- ja nägemispetted, impulsiivsus, negativistlikkus, kergesti ärrituvus ja süstematiseeritud persekutoorse sisuga luul. Ekspertiisi komisjon jõudis järeldusele, et Ž. G kannatab vaimuhaiguse all ning inkrimineeritud teo toimepanemise ajal ja ka käesoleval ajale ei ole ta suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, ta oli ja on süüdimatus seisundis. G vajab meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist – sundravi psühhiaatriahaiglas. Vaimse seisundi tõttu ei ole ta võimeline kohtu ette astuma. Kohus ei kutsunud kohtuistungile Ž G , kuna eksperdi arvamusest ilmnevalt uurimistoimingutes ja kohtus osalemine võib põhjustada tema psüühilise seisundi halvenemist. (tl 36). Kohus leiab, et Ž G poolt toime pandud ja karistusseadustikus sätestatud õigusvastane tegu on tõendatud järgmiste tõenditega: - kannatanu O S kinnitas kohtus oma eeluurimisel antud ütluste õigsust selles, et 08.04.2007.a umbes kella 18.00 koputas Ž G valjusti tema uksele ja lubas samuti õhkida võrgugaasi majas, tema tütre tappa. Seejuures oli tal käes viht, mille sisse oli peidetud nuga. Ukse avas abikaasa ja G läks kohe ära. 14.04.2007.a umbes kella 15.00 ajal kannatanu kuulis G korterist valju lärmi. Kostusid löögihelid vastu metallust. G tuli kannatanu korteriukse juurde ja hakkas kõvasti koputama. Ta karjus, et laseb praegu maja õhku, tapab kannatanu tütre ja maksab kõige eest tema perele kätte. 09.05.2007.a kell 18.15 viibis ta omas korteris. Kuulsin tugevat müra G korterist, peale seda pea paari sekundi pärast kuulsin, kuidas vastu tema ust koputati ja helistati lakkamatult ukse taga, ta avas ukse, koridoris seisis G . Ta lõi kannatanut tugevasti vastu tema paremat kätt. Kannatanu oleks peaaegu kukkunud. Pärast 5-10 minutit G tuli tangidega. G hakkas karjuma, et tapad kõik 2 1-07-6970 ära, laseb õhku. Kannatanu kutsus välja politsei. (t.l. 50-53, 58-61); - tunnistaja J G kinnitas kohtus oma eeluurimisel antud ütluste õigsust ning seletas, et Ž G on tema minia. Arvab, et Ž on haigestunud pärast pangast koondamist. Temaga koos elada ei ole võimalik, poeg ja pojatütar elavad tema juures. Ž lõhkus ära korteriuksed, mööbli, ta kooris maha tapeedid, kõik seinad riputas täis kangast. Pojatütar hakkas kaevama, et ema teda lööb, ühel korral Ž rebis katki tema päeviku, karjus, seejuures hakkas tema peale põhjuseta karjuma. Ükskord tuli pojatütar nuttes ning rääkis, et ema varastas temale kuuluva raha, peale seda valas tema näole viina. Peksmine tõttu arsti juurde ei pöördunud. Ise tunnistaja verevalumit ei näinud. Minia ei tarvita alkoholi. Enne haigust ta oli rahulik ja viisakas naine. (t.l. 17-21); - tunnistaja A G kinnitas kohtus oma eeluurimisel antud ütluste õigsust ning seletas, et probleemid tervisega algasid tema abikaasal pangast koondamise järel enne 1999-2000.a. Ta alustas rääkimist, et teda on jälitatud, pöördus arsti B poole, ta kohaldas hüpnoosi, see ei aidanud. Pärast seda abikaasa sõitis välismaale, sealt oli vaja ta välja aidata. Ta alustas kirjutama kaebusi, et kõikjale on paigutanud kaamerad, et teda jälitada. Ta provotseeris tütart sellega, et ta vastas tema tegevusele, näiteks alustas tütre lükkamist ja ootas, kuidas tütar reageerib. Kui ta ei vastanud, Ž alustas solvamist, kakles. Alustas tütrega kaklemist oktoobrikuust 2005.a. Piinamised ja peksmised kestavad tänase päevani. 05.02.2006.a helistas tütar ja nuttes rääkis, et ema peksis teda seitsme minuti jooksul kätega ja jalgadega vastu erinevaid kehaosi. Tütre kehal mingeid peksmise jälgi ei olnud. Pärast seda pöördus ta politsei poole. Ähvardas maja õhku lasta, kogu varustuse lõhkus. Naabrite suhtes peab end ülal agressiivselt. Tal on armastatud nuga, ta tõi selle Iirimaalt ja kui selle peetad, ta alustab skandaali, skandaalitseb ja märatseb, kuni ei anna talle nuga tagasi. Ükskord tuli koju, ukse juures on politsei, naaber ütles, et Ž tuli neile kallale. Politseid Ž sisse ei lasknud, selle aja jooksul koristas ära kõik lõhutud esemed, pidi ukse selle lõhkuma, et siseneda korterisse. Politsei tulid korterisse, seal oli kõik asjad omal kohal. Üldiselt nad ei võtnud ta kaasa. Kui politsei ära läks, Ž ütles talle, et inimesel vedas – jäi elu. Kui hakkas küsima, siis vastas, et ta võttis luua, peitis noa selle sisse, kuid välja tuli mitte see inimene, keda ta tahtis tappa. Nii ütleski, et soovis lõikuda kedagi naabritest. Eile ütles, et tapab O ja tema tütre. Millise tütre ei saanud aru. Tütar arsti juurde ei viinud, ei tahtnud kutsuda esile tähelepani abikaasa probleemidele. (t.l.1-4, 54-57); - kannatanu T G ütlusega, mis oli avaldanud kohtuistungi käigus, et 2005.a oktoobrist tema ema hakkas teda aeg-ajalt peksma, lüües teda kätega ja jalgadega vastu erinevaid kehaosi. 05.02.2006.a päeval kannatanu täitis kodused ülesanded. Ema kutsus teda teed jooma. Kuna kannatanu ei olnud veel koduste ülesannete täitmist lõpetanud, siis vastas, et tuli hiljem. Emale see ei meeldinud ja kannatanu juurde ligi astudes, hakkas teda kätega ja jalaga vastu erinevaid kehaosi lööma. Kannatanu palus peksmine lõpetada, ema ei reageerinud. Kannatanu libises tooli pealt põrandale, pilvitas ja surus end kokku, et kaitsta löökidest. Peksmine kestis seitse minutit. Traumapunkti ta ei pöördunud. Näitavad kehalised vigastused tal puudusid, kuna seljas oli tal villane kampsun ja paksud püksid. Ema peksmisest tundis ta valu. Kannatanu kartis emaga ühes korteris elada, sest isa äraolekul hakkab ta teda peksma. Alates 2005.a oktoobrist kannatanu ema Ž G on perioodiliselt peksnud teda, praktiliselt kaks korda kuus kätega ja jalaga, ei ole kõvasti ja seepärast silmaga näitavaid kehalisi vigastusi ei ole olnud. Traumapunkti ei ole pöördunud. Sellest on teatanud kannatanu isa ja vanaema J T . (t.l. 5-12); - tunnistaja V S ütles eeluurimisel, et 09.05.2007.a kell 18.15 tuli ta koju, kodus oli abikaasa O . Nad kuulsid G korterist müra ning paari sekundi pärast löödi kõvasti vastu nende välisust ja helistati lakkamatult uksekella. Ukse avas abikaasa. Ta kuulis, kuidas G rääkis, et ta lahkuks kodust. Tunnistaja tuli ukse juurde, abikaasa rääkis, et G lõi teda, ta näitas, et G 3 1-07-6970 käes olid metalltangid. Ta hakkas röökima, et ta lahkus, G hakkas karjuma, et ta tapab meid kõiki ära, laseb õhku ja paneb põlema. Tunnistaja ütles G , et ta kutsus politsei välja ja too rahunes natuke ja lahkus oma korterisse. Abikaasal kehavigastusi ei ole, kuid ta tundis füüsilist valu. (t.l. 62-65); - vastamisprotokolliga (t.l. 28-31); - SA Narva Haigla 13.02.2006.a teatisega nr 89, millest nähtuvalt Ž G on pöördunud abi saamiseks Narva haigla polikliiniku psühhiaatrikabinetti 2003.a, 09.02.2006.a. tema diagnoos: depressiooniga ärevus. Äge skisofreeniataoline psühhootiline häire. (t.l. 37). Kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 2 kohaselt kahtlustataval Ž G esines temale inkrimineeritava kuriteo toimepaneku ajal ja ka käesoleval ajal äge skisofreeniataoline psühhootiline häire, millele viitavad isikliku elu faktid, osaline desorienteeritus situatsioonis, väljendunud emotsionaalne pinge, kergesti ärrituvus, kiirenenud ja hüplev mõttekäik, süstematiseeritud persekutoorse sisuga luul, kuulmis- ja nägemismeelepetted, tahteaktiivsuse märgatav tõus, impulsiivsus, negativistlikkus, kriitika puudumine oma seisundi suhtes. Nimetatud eripärasused olid kahtlustatavale Ž G temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemiku ajal ja on ka käesoleval ajal takistuseks oma tegude tähendusest aru saada ning neid juhtida, seega oli Ž G temale inkrimineeritava kuriteo toimepaneku ajal süüdimatus seisundis. Ž G vajab meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist – sundravi psühhiaatriahaiglas. Vaimse seisundi tõttu ei ole ta võimeline kohtu ette astuma. (t.l. 34-36). SA Narva Haigla psühhiaatriosakonna vanemarst V P esitas avalduse, mille kohaselt mitte keegi 14.06.2007.a kohtuistungile kutsutud arstidest tulla ei saa, I K ja A K on puhkusel, nad oli linnast väljas, ise ta on Narva Arstiliidu koosolekul, kus on esimees. P avaldas, et toetab arvamust, mis on kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 2. Arvestades haiguskriitika puudumist, keeldumist ravist, ägedat ja agressiivset psüühikahäire sümptomaatikat, vajab Ž G meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist – sundravi psühhiaatriahaiglas. Prokurör avaldas, et Ž G tegevus on tõendatud toimiku materjalidega ja kohtuliku uurimisega. Ž G tegevuse kvalifikatsioon leidis kohtuistungil kinnitust. Süütegude toimepanemine on tõendatud toimiku materjalidega: kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning kohtulikul uurimisel uuritud toimiku materjalidega. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga tunnistati Ž G süüdimatuks ja sundravi vajavaks ning võttes arvesse ekspertide arvamust palus prokurör saata Ž G üldtüüpi haiglasse. Kriminaalmenetlus Ž G suhtes lõpetada. Kaitsja avaldas, et kaitse positsioon muutus kohtuliku uurimise ajal. T G peksmise suhtes tekkisid kaitsjal kahtlused. Tunnistused vastasid kõikidele küsimustele, peksmisjäljed ei ole kusagil fikseeritud. Arsti poole kannatanu ei pöördunud. Tõendeid selle kohta, et süüdistada Ž G tütre peksmises, ei ole. See episood tuleb välja jätta. Kuna toimiku materjalides on olemas kohtupsühhiaatriline akt, millega Ž G tunnistati süüdimatuks, siis palus kaitsja lõpetada kriminaalmenetlus ja suunata Ž G sundravile. Maakohtu seisukoht Kohus tuvastas kriminaalasjas kogutud tõenditega, et G pani toime KarS § 120, § 121 ja § 122 sätestatud õigusvastase teod. Kvalifitseerimine on õige. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu T G , tunnistaja A G ja J G ütluste usaldusväärsuses kuna need teiste toimiku materjalidega ja omavahel vastuolus. Vastavalt 23.03.2007 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 2 arvamusega ja eksperti teatisega on tuvastatud, et Ž G pani õigusvastased teod toime, olles süüdimatus seisundis, kuna ta ei andnud aru oma tegudest ega suutnud neid juhtida, seetõttu ei saa teda kriminaalvastutusele võtta. 4 1-07-6970 KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus Ž G suhtes lõpetada, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. KarS § 86 lg 1 kohaselt kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Kriminaalasja arutamises asub kohus seisukohale, et Ž G on ohtlik ühiskonnale ning järelikult vajab psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, seega tuleb Ž G suhtes KrMS § 402 lg 1 kohaselt kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Kohus leiab, et kriminaalasjas ekspertiisi läbiviimisega ja kaitsja osavõtuga seotud kulud tuleb jätta riigi kanda vastavalt KrMS § 183. Kohus teeb kohtumääruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-st 402 lg 1. Galina Jasnjuk Kohtunik 5