TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number, menetlus ja nimetus) Kohtuliku menetluse staadium Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Sü

§ 199

lg 2 p 9 järgi advokaat Vello Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada alaealine Ilja Koljakin süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 9 järgi ja vabastada karistusest ning kohaldada

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit; allutada Ilja Koljakin

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile 1 (üheks) aastaks alalise elukohaga Veski 9-9, Jõhvi, Ida-Virumaa; määrata Ilja Koljakinile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustustena: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, 2) jätkama üldhariduse omandamist või otsima endale töökoha, 3) viibima kodus, so kohtu määratud elukohas kella 22.00-st kuni 06.00-ni; Ilja Koljakin on kohustatud saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa, kui erandkorras on vajalik viibida kodust eemal eelpoolnimetatud ajavahemikul; määrata Ilja Koljakinile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx x-x xxxxx xxx-xxxxxxxxx ; tühistada Ilja Koljakinile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Rimi Eesti Food AS tsiviilhagi ning välja mõista Ilja Koljakinilt või vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt 8 (kaheksa) eurot 24 senti Rimi Eesti Food AS kasuks; 2.2 välja mõista alaealiselt Ilja Koljakinilt või vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt sundraha 100 (ükssada) eurot ja riigi õigusabi tasu 210 (kakssada kümme) eurot 91 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 310,91 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 25 (kakskümmend viis) eurot 91 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: fooliumkott (asub Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada ja CDplaat Tasku SuperRimi turvakaamera salvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 19 (üheksateist) eurot 17 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikutile. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 111-138“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Ilja Koljakin toime pannud kuriteona vargused (millest 2 episoodi jäid katse staadiumi)

§ 199lg 2 p 9 järgi, mis seisnesid: 1) 30.

septembril 2010 Viljandi linnas Tartu tn 6 asuvast kauplusest A&G kaks džemprit firmamärgiga Blend koguväärtusega 936 krooni; 2)

1. oktoobril 2010 kella 15.35 paiku Viljandi linnas Tallinna 24 asuvast kauplusest Rademar ühe paari dressipükse Umbro väärtusega 399 krooni ning ühe Puma Ferrari kollektsiooni kuuluva meeste talvemütsi väärtusega 299 krooni. Vargusega põhjustas Ilja Koljakin OÜ-le Rademar varalist kahju kokku 698 krooni; 3)
2. oktoobril 2010 kella 16.00 paiku Viljandi linnas Tartu tn 6 asuvast kauplusest A&G ühe paari meeste teksapükse firmalt Blend väärtusega 781 krooni ning ühe meeste džempri firmalt Jack&Jones väärtusega 546 krooni. Kokku põhjustas Ilja Koljakin vargusega kauplusele A&G varalist kahju 1327 krooni; 4)
3. oktoobril 2010 Viljandi linnas Tallinna tn 3 asuvast kauplusest Kaubamaja ühe T-särgi firma Montezuma Disney kollektsioonist väärtusega 229 krooni; 5)
4. oktoobril 2010 Viljandi linnas Jakobsoni 21a asuvast kauplusest Rakser Sport ühe T-särgi firmalt Etnies väärtusega 655 krooni; 6)
5. oktoobril 2010 ajavahemikul kella 17.55-17.57 Tartu linnas Turu 2 asuvast Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest Tasku SuperRimi 0,7-liitrise pudeli alkoholi Pina Colada väärtusega 129 krooni; 7)
6. oktoobril 2010 kella 13.40 paiku varastada Tartu linnas Kalda tee 2 1c asuvast Eedeni kaubanduskeskuse Tartu TK kauplusest Eedeni Konsum 1 pudeli alkoholi Russki Standard väärtusega 253.90 krooni, 1 pudeli viskit Jack Daniel Black väärtusega 409.90 krooni, 3 pudelit alkoholi Absolut Viin koguväärtusega 1079.70 krooni, 1 pudeli rummi Backardi Black väärtusega 209.90 krooni, 3 pudelit viskit Jim Beam White koguväärtusega 914.70, 2 pudelit alkoholi Russian Standart koguväärtusega 639.80 ja 2 pudelit alkoholi Russky ST Vodka koguväärtusega 769.80 krooni, so kaupa koguväärtuses 4277.70 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu; 8)
7. oktoobril 2010 kella 17.00 paiku varastada Tartu linnas Vitamiini 1 asuvast kauplusest Selver kaks pudelit alkohoolset jooki Bacardi Superior ja kaks pudelit alkohoolset jooki Russki Standart koguväärtusega 1520 krooni. Vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.
8. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja karistusest vabastamist ning tema suhtes

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist – käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§ 75

sätestatule 1 aastaks;

§ 75

lg 1 kohaselt on Ilja Koljakin kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi alalise elukohaga xxxxx x-x xxxxx xxxx xxx-xxxxxxxxxxx ;

§ 75

lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et Ilja Koljakin on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

§ 75

lg 2 p 4 alusel lisakohustusena määrata, et Ilja Koljakin on kohustatud käitumiskontrolli ajal jätkama üldhariduse omandamist või otsima endale töökoha;

§ 75

lg 3 alusel lisakohustusena määrata, et Ilja Koljakin on kohustatud käitumiskontrolli ajal viibima kodus, so kohtu määratud elukohas kella 22.00-st kuni 06.00-ni. Ilja Koljakin on kohustatud saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa, kui erandkorras on vajalik viibida kodust eemal eelpoolnimetatud ajavahemikul.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
4. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 199

lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Juhindudes KrMS §-st 308, kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et alaealist isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, võib kohus kohtuotsuse tegemisel kohaldada talle

§-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid.

§ 87

järgi alaealise puhul peab kohus kaaluma talle mõjutusvahendite kohaldamise võimalust, arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid ja alaealise isikut. Arvestades neljateist- kuni kaheksateistaastase isiku 3 kõlbelise ja vaimse arengu taset ning tema võimet oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, võib kohus sellise isiku karistusest vabastada, kohaldades talle mõjutusvahendeid. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid alaealisele süüdistatava karistusest vabastamiseks. Alaealisele süüdistatavale tuleb kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Rimi Eesti Food AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 8,24 eurot. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista Ilja Koljakinilt või vahendite puudumisel alaealise seaduslikult esindajalt 8,24 eurot krooni Rimi Eesti Food AS kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 417,03 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 191.74 eurot. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19.17 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne, vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja tuleb kaitsjale tasuda. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades süüdistatava alaealisust ja et ta ei oma iseseisvat sissetulekut tuleb süüdistataval vähendada sundraha 317.03 võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Ilja Koljakinilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 100 eurot ja riigi õigusabi tasu 210.91 (191.74 + 19.17) eurot riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.
5. Kohtu muud põhjendused 4 Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: fooliumkott, mis asub Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada ja CD-plaat Tasku SuperRimi turvakaamera salvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 5