p 5 järgi ja karistuseks on mõistetud 15 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti kaetuks Tallinna Linnakohtu 29.09.2003.a otsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 15 aastat vangistust, millest ärakandmisele kuuluv karistus on
K § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4 kuud vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Vladislav Kuznetsi tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Isik kannab karistust 15 a vangistust väga raske kuriteo eest ja sellises olukorras tema vabastamine ennetähtaegselt esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Selleks peaksid olema erakorralised ja ainult positiivsed asjaolud, mis iseloomustavad isikut, kuid Kuznets on karistuse kandmise ajal 11 korda karistatud distsiplinaarkorras. Prokurör on seisukohal, et Kuznetsi ei ole võimalik vabastada, kuna ärakantud karistuse tähtaeg ei ole vastavuses teo raskusega, piisavalt ei ole maandatud riskid, mis seotud narkootikumide ja alkoholiga. Vladislav Kuznets selgitas, et 7,5 aasta jooksul, mis ta on vangistuses olnud, on ta väga palju mõelnud ja järeldused teinud, et oleks aeg hakata seaduskuulekalt elama. Ta soovib vabanedes alustada uut elu otsast peale. Vabanedes asuks ta elama isa juurde, kes on selleks nõusoleku andnud loodab ka tööle saada. Ta kahetseb tehtut, saab aru, et see on kõige raskem kuritegu ja on õiglane, et talle määrati selline karistus, kuid samas soovib kohtult võimalust lasta end kuidagi rehabiliteerida. Süüdimõistetu tunnistab enda narkosõltuvust. Ta leiab, et on praegu vähem sõltuv narkootikumidest, kui varem, kuid töötab selle kallal ja püüan välja selgitada kõiki põhjusi, miks tarvitab narkootikume.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Vladislav Kuznets on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, on seisukohal, et käesoleval ajal oleks vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. On positiivne, et Vladislav Kuznets on karistuse kandmise ajal teinud ümberhinnangud oma varasema elukäigu osas, töötanud ja õpib, osalenud erinevates programmides tegeledes sõltuvusprobleemiga. Tema selgitustest jääb mulje, et ta on motiveeritud vabanedes seaduskuulekalt käituma, mida kinnitab kaudselt ka asjaolu, et viimase aasta jooksul ei ole teda ka distsiplinaarkorras enam karistatud. Samas on periood, mille jooksul Vladislav Kuznets rikkumisi toime pole pannud, liialt lühike, et saaks asuda seisukohale, et muutused süüdimõistetu mõtlemises ja käitumises oleks püsivad. 2
p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise asjaolusid, on esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Kohus leiab, et käesoleva ajahetke seisuga Vladislav Kuznetsi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.