4-10-2741/3

Väärteoasi nr 4-10-2741 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2741 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Väärteoasi Nikolai Grigorjev´i väärteoasi § 741 lg 2, LS § 7422 lg 3 järgi, väärteoprotokoll AB 1189896 Menetlusalune isik Nikolai Grigorjev (isikukood 39207120866, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; õpilane) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet; Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Asja läbivaatamise aeg ja koht
2. november 2010.a kell 12:00 Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor: menetlusaluse isiku Nikolai Grigorjev’i osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, § 63 lg 1 ning VTMS § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada Nikolai Grigorjev väärteos LS § 741 lg 2 ja LS § 7422 lg 3 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 741 lg 2 järgi karistuseks arest 7 (seitse) päeva.
4. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn).
5. Nikolai Grigorjev´il tuleb kanda arest ära hiljemalt
6. jaanuariks 2011.a, Nikolai Grigorjev’i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Nikolai Grigorjev´i suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav
7. päeval apellatsiooniteate esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud 01.08.2010.a on koostatud väärteoprotokoll AB1189896, mille kohaselt juhtis Nikolai Grigorjev 01.08.2010.a kell 13:04 Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
8. kilomeetril suunaga Pärnu poole mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit kiirusega 199+/-10 km/h, millega ületas lubatud sõidukiiruse 110 km/h vähemalt 79 km/h. Sellega rikkus LE § 126 p 3ja LS § 20 lg 1, väärteo kvalifikatsioon liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 3, § 741 lg
9. 30.11.2010.a kohtuistungile menetlusalune isik Nikolai Grigorjev ei ilmunud, mitteilmumise põhjust ei teatanud, istungi aja muutmiseks taotlust esitanud ei ole. Kohtu toimikusse lisatud väljastusteatele tehtud märke kohaselt on menetlusalune isik saanud kohtukutse 30.11.2010.a kohtuistungile isiklikult kätte 28.10.2010.a. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et Nikolai Grigorjev´it tuleks karistada arestiga sanktsiooni keskmises määras, kuna eelnevatest karistusest ei ole Nikolai Grigorjev järeldusi teinud, isik on toime pannud raske rikkumise. Kohus avaldas 01.08.2010.a menetlusaluse isiku ütlused, 01.08.2010.a väärteoprotokolli AB1189896, liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, 05.07.2010.a ja 01.08.2010.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, Nikolai Grigorjev’i karistusregistri väljavõtte. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et LS § 7422 lg 3 ja § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku Nikolai Grigorjav´i poolt on tõendatud ning teda tuleb selle teo eest karistada KarS § 63 lg 1 alusel LS § 741 lg 2 järgi. Vastavalt LS § 7422 lg 3 karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Vastavalt LS § 741 lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 7422 lg 3 ja § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnuste esinemine Nikolai Grigorjev´i käitumises 01.08.2010.a kell 13:04 Tallinn-Pärnu-Ikla 20 kilomeetril mootorsõidukiga liikudes on tõendatud Nikolai Grigorjev´i ütlustega kohtuvälises menetluses, milles ta tunnistas sõiduki juhtimist ning juhtimisõiguse puudumist, 01.08.2010.a liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub Nikolai Grigorjev’i juhitud sõiduki kiiruse mõõtmisel seadme lugem 199 km/h ja 05.07.2010.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Nikolai Grigorjev on olnud 05.07.2010.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 20’ lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, samuti et Nikolai Grigorjev on selle otsuse kätte saanud. Nii LS § 7422 lg 3 kui § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsetele tunnustele vastavalt on menetlusalune isik käitunud tahtlikult. Kiirusmõõteseadme kasutamise 2 protokollist nähtub, et lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 110 km/h, mõõdetav sõiduk on kiirendanud intensiivselt, möödunud kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukitest. Seega ei saanud arvestades mõõdetud ja lubatud kiiruste vahet jääda lubatud suurima sõidukiiruse ületamine juhile ülegi juhul märkamatuks ega olla tema jaoks teadmata. Menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et tal ei ole juhtimisõigust kunagi olnudki, samas on ta eelnevalt juba korduvalt LS § 74’ järgi kvalifitseeritava väärtegude eest karistatud – vastavalt karistusregistri teatisele nii 10.06.2009.a kui 24.05.2010.a toime pandud teo eest. Samuti on ta 01.08.2010.a rikkumisele eelnevalt juhtinud mootorsõidukit ka 05.07.2010.a, mida kinnitab sama päeva juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Stalker Dual SN DC 095743 oli 01.08.2010.a kell 13:04 rikkumise tuvastamise ajal taadeldud (taatlustunnistuse nr TTRSS-09/00116/20.10.2009) ja töökorras, mõõtmise on teostanud Põhja Prefektuur kui erialaselt pädev mõõtja EAK tunnistuse nr 129 järgi, mõõtemetoodika järgmist vaidlustatud ei ole ja seda ka uuritud tõenditest kohtu hinnangul ei nähtu. Seega on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav, s.t on olemas kindlus, et mõõtetulemus on õige ning on mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõend usaldusväärne. Menetlusaluse isiku süüd ega tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteoprotokolli kohaselt menetlusalune isik ei tööta, on õpilane. Põhja Prefektuuri 16.06.2010.a otsusega määratud rahatrahvi 9000 krooni tasumise kohta andmed puuduvad. Menetlusalust isikut on kehtivalt kahel korral karistatud rahatrahvidega LS § 74’ kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest, isik on pannud taas toime samasuguse väärteo ja samaaegselt veel ka lubatud suurima liikumiskiiruse ületamise LS § 7422 lg 3 sätestatud määras, seejuures ületanud lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 79 km/h, s.o. sisuliselt kaks korda suuremas määras kui määr, millest algab vastutus LS § 7422 lg 3 järgi. Karistust kergendavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu. Kohus on seisukohal, et sellised isikuandmed ning menetlusaluse isiku käitumine ning tema süü suurus annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puuduvad vahendid ja tahe rahatrahvi tasumiseks ning rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega avaldagi seda ning rahatrahvide määramisega on isiku õiguskuulekale käitumisele mõjutamise võimalused ammendatud ja vältimatult vajalik on isiku karistamine senistest karistustest raskemaliigilise karistuse ehk arestiga. Arvestades aresti esmakordsust peab kohus siiski võimalikuks isiku karistamist kohtuvälise menetleja taotletud määrast väiksemas määras ehk kestvusega 7 päeva. Arest tuleb kanda menetlusaluse isiku elukohajärgses arestimajas ehk Põhja Prefektuuri Arestimajas ja Nikolai Grigorjev peab kandma aresti ära hiljemalt
10. jaanuariks 2011.a a. Kohtu määratud ajaks karistuse kandmata jätmisel tuleb isiku suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja. Marie Tammsaar Kohtunik 3