1-07-4014\8

(06233000946)Kohtunik Kohtuistungi sekretär Galina Jasnjuk Tatjana Aleksejeva Kriminaalasi J J suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamises õigusvastases teos KarS § 121 järgi Prokurör Konstantin Rostovtsev Teo toimepaneja JJ Elukoht XXX, isikukood 37407102253, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: puudub Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 24.05.2006.a. Kaitsja Vandeadvokaat Antonina Belõševa RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlust J J suhtes seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. J J valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtumääruse jõustumisel. J J viibis vahi alt vastavalt KarS § 68 lg 1 alates 22.05.2006.a kuni 24.05.2006.a, s.o. 3 (kolm) päeva. Samuti viibis ta vahi alt vastavalt KrMS § 102 alusel alates 13.02.2007.a kuni 07.03.2007.a, s.o 23 päeva ning alates 10.10.2007.a kuni 07.11.2007.a, s.o 29 päeva. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsja Antonina Belõševa poolt kriminaalasja eeluurimises osutatud õigusabi eest 4672 (neli tuhat kuussada seitsekümmend kaks) krooni 80 senti, kaitsja Antonina Belõševa poolt kriminaalasja menetluses osutatud õigusabi eest 2094 (kaks tuhat üheksakümmend neli) krooni 50 senti, ekspertiiside tegemise eest 55049 (viiskümmend viis tuhat nelikümmend üheksa) krooni (3185 krooni – surnu kohtuarstliku ekspertiisi tegemise eest, 1533 krooni – ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemise eest, 22267 krooni – esimese statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemise eest, 28064 krooni – korduva statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tegemise eest) jätta riigi kanda KrMS § 183 alusel. 1 1-07-4014 Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 10-päevasse Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. tähtaja jooksul Viru Maakohus tuvastas Kriminaalasjas nr 06233000946 alustati menetlust 22.05.2006.a KarS § 118 p 1 tunnustel, selles, et ööl vastu 22.05.2006.a J J , olles alkoholijoobes korteris aadressil XXX, lõi rusikate ja jalgadega S J pea ja keha piirkonda, tekitades temale kehavigastusi. J J poolt toime pandud ühiskonnaohtlikud teod on kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Uurimise käigus J. J suhtes on läbi viidud statsionaarne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille kohaselt ta põeb viimastel aastatel kroonilist vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul, on süüdimatus seisundis ning vajab sundravi haiglas, seetõttu tema edasine käitumine võib olla ohtlik ühiskonnale. 30.03.2007.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks kriminaalasi J J suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks. Kohus ei kutsunud kohtuistungile J J , kuna eksperdi arvamusel ei ole J käesoleval ajal võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ega kandma karistust. (tl 109). Kohus leiab, et J J poolt toime pandud ja karistusseadustikus sätestatud õigusvastane tegu on tõendatud järgmiste tõenditega: - kannatanu L J kinnitas kohtus oma eeluurimisel antud ütluste õigsust selles, et 21.05.2006.a õhtul kannatanu vaatas telerit, abikaasa jõi köögis valgeviina. Kodus oli poeg J J . Poeg tuli köögisse ning hakkas teed jooma. Poeg viina ei joonud. Kannatanu kuulas mitu fraasi. Kui poeg avas külmkappi, abikaasa ütles: “Mida sa külmkapist võtad, ise ei pannud sinna midagi. Mis toimus pärast seda, ta ei kuulnud. Pärast kuulsis, kuidas mees karjus kannatanule: „L , J lõi jalgadega mulle vastu nägu.“ Kannatanu läks kööki ja nägi, et mees istus taburetil laua juures ja surus käterätikut vastu laupa. Haava kannatanu ei näinud. Mees palus kannatanult veel käterätiku, kuid ta vastas, et ta võtaks kapist ise. Pärast seda kuulis ta, kuidas mees paugutas kapiust. Hommikul ta nägi, et mees lamas näoga voodil, tema jalad olid põrandal. Ta oli surnud. Abikaasa oli surnud hüpertoonilise kriisi tõttu. Hetkel elavad pojaga sõbralikult. Pärast statsionaarset ravi poeg on psühhiaatril arvele pandud. Agressiooni tema suhtes pojal ei ole. Naabri poolt kaebusi ei olnud. Ta pööras tähelepanu poja käitumisele kolm aastat tagasi. Ta rääkis ise endaga, riidles kellegagi. Enne juhtunut poeg ravil ei olnud. Poeg rääkis kannatanule, et ta ei tapnud isa, vaid ainult lõi vastu näkku. Pärast ravi poeg ei maga, longib korteris, istub tugitoolis. Hetkel nad elavad koos pojaga sõbralikult, ta käib koeraga jalutamas, võtab raha pangaautomadist. Ravi ei tulnud temale kasuks.(t.l. 39-41); - S J surnu kohtuarstliku ekspertiisiga (t.l.33-37); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga (t.l. 2-4, 6-30); - asitõendi vaatlusprotokolliga (t.l. 64). 06.03.2007.a statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 2 kohaselt põeb J J viimasel aastatel kroonilist vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul. 22.05.2006.a olid tema psüühikahäired sellise iseloomu ja ulatusega, et takistasid tal aru saada süüksarvatud teo keelatusest 2 1-07-4014 ja oma käitumist juhtida vastavalt sellele arusaamisele. Ta oli süüdimatusseisundis. Käesoleval ajal ei ole J võimeline osalema uurimistoimingutes, esinema kohtus ega kandma karistust. Vajab ta pikemaajalist ravi. Ekspert teeb ettepaneku J J suhtes kohaldada psühhiaatrilist sundravi. (t.l. 107109). Viru Maakohtu Narva kohtumaja 18.09.2007.a määrusega nr 1-07-4014 lükati edasi kriminaalasja menetlus J J suhtes ilma tähtaega määramata. Määrati antud kriminaalasjas korduv statsionaarne kohtupsühhiaatriline ekspertiis J J suhtes, mille tegemine tehti ülesandeks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (J. Sütiste tee 19, 13419 Tallinn) psühhiaatritele. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamiseks paigutati J J raviasutusse sundkorras kuni 1 (üheks) kuuks, alates raviasutusse paigutamise päevast. (t.l. 149-150). Korduva 07.11.2007.a statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 8 kohaselt põeb J J vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul. Inkrimineeritava teo toimepanemise ajal olid tema psüühikahäired sellise ulatuse ja raskusega, et tema ei olnud võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja vastavalt sellele oma käitumist juhtima, s.t. tema oli süüdimatus seisundis. Käesolevalt ei ole tema oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema eeluurimisel ja esinema kohtus. Arvestades, et tema käitumine ei ole, vaatamata psüühilisele haigusele, praegusel ajal ohtlik temale endale ja ümbritsejatele, ei ole vajalik kohaldada tema suhtes psühhiaatrilist sundravi. Tema ravi ja jälgimine võib jätkuda elukohajärgselt psühhiaatri poolt. (t.l. 151-152). Kohtuistungil prokurör avaldas, et J poolt toime pandud kuritegu KarS § 121 järgi on kindlakstehtud kannatanu L J ütlusega, S J kohtuarstliku ekspertiisi aktiga, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollidega. Uurimise käigus J. J suhtes on läbi viidud statsionaarne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille kohaselt ta põeb viimasel aastatel kroonilist vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul, on süüdimatusseisundis ning vajab sundravi haiglas, sest tema edasine käitumine võib olla ohtlik ühiskonnale. Kohus tegi määrus korduv statsionaarse kohtupsühhiaatriline ekspertiisi teostamise eest, miss tegi kindlaks, et põeb J J vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul. Ta ei saa võimeline osalema eeluurimisel ja esinema kohtus. Aga vaatamata psüühilisele haigusele, tema käitumine ei ole praegusel ajal ohtlik temale endale ja ümbritsejatele. Tal ei ole vajalik sundravi kohaldamine. Tema ravi ja jälgimine võib jätkuda elukohajärgselt psühhiaatri poolt. Kaitsja toetas prokuröri ettepanekut. Kvalifikatsioon mitte vaidleb. J J pani toime kuritegu KarS § 121 järgi. Teise statsionaarsete kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside alusel palub menetlus kriminaalasjas J J suhtes lõpetada seoses kriminaalmenetluse aluse ning sundravi kohaldamise vajaduse puudumisega. Maakohtu seisukoht Kohus tuvastas kriminaalasjas kogutud tõenditega, et J J pani toime KarS § 121 sätestatud õigusvastase teod. Kvalifitseerimine on õige. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu L J ütluste usaldusväärsuses kuna need teiste toimiku materjalidega vastuolus. Statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 8 kohaselt põeb J J vaimuhaigust paranoidse skisofreenia kujul. Inkrimineeritava teo toimepanemise ajal J J oli süüdimatus seisundis. Praegusel ajal tema käitumine ei ole ohtlik temale endale ja ümbritsejatele ning ei ole vajalik kohaldada tema suhtes psühhiaatrilist sundravi. Tema ravi ja jälgimine võib jätkuda elukohajärgselt psühhiaatri poolt. Seega arvab kohus, et tuleb KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlus J J suhtes lõpetada, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. 3 1-07-4014 KarS § 86 lg 1 kohaselt kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Arvestades korduva statsionaarse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemuse asub kohus seisukohale, et J J ei ole ohtlik temale endale ja ühiskonnale ning tema suhtes ei ole vaja kohaldada psühhiaatrilise sundravi. Seega tuleb jätta J J suhtes psühhiaatrilist sundravi kohaldamata. Kohus leiab, et kriminaalasjas ekspertiisi läbiviimisega ja kaitsja osavõtuga seotud kulud tuleb jätta riigi kanda vastavalt KrMS § 183. Kohus teeb kohtumääruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-st 402 lg 1. Galina Jasnjuk Kohtunik 4