) § 741 lg 1 ja § 747 järgi. 29.06.2006.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2670,06,006340 on määratud M.-J. R`le eelpoolnimetatud väärtegude toimepanemise eest karistuseks: -
lg 1 alusel rahatrahv 41 trahviühiku ulatuses, so 2460 krooni; -
21.07.2006.a esitas M.-J. R. Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega temale määratud rahatrahvi vähendamiseks põhjendusel, et kaebaja on mittetöötav õpilane ning käesoleval hetkel puudub kaebajal suutlikus maksta temale karistuseks määratud trahvisumma. Kaebaja tunnistab väärtegude toimepanemist ja kahetseb ning arvestades, et antud õiguserikkumine oli esmakordne ning ei olnud pahatahtlik, palub M.-J. R. madalama trahvimäära kohaldamist. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Artur Kase` oma 02.08.2006.a kirjalikus vastuses leiab, et väärteoasjas vastu võetud otsus tugineb kogutud tõenditele. Kohtuväline menetleja nõustub rahatrahvi osalise vähendamisega ning peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi.
lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. LE § 219 kohaselt peavad liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele.
kohaselt karistatakse tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. M.-J. R.`t on karistatud käesolevas asjas
lg 1 alusel rahatrahviga 41 trahviühiku ulatuses, so 2460 krooni, mis on alla sanktsiooni keskmist määra ning
alusel rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 180 krooni, mis on sanktsiooni minimaalmääras. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsust. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kaebuse ja asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M.-J. R.` kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü
lg 1 ja § 747 järgi kvalifitseeritava väärtegude toimepanemises ning tema tegudele on antud õige juriidiline hinnang. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning järgitud on väärteomenetluseõigust. Otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu kohtul puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Samuti kohus leiab, et kaebuses toodud asjaoludel on siiski põhjendatud kaebaja taotlus temale 2
lg 1 alusel määratud karistust on võimalik vähendada 30 trahviühikuni, so 1800 kroonini.
Kohus asus seisukohale, et antud suuruses karistus on kõnealuses asjas piisav mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Igor Pütsep Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.