4-10-4220/2

4-10-4220 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-10-4220 (2317,10,008644) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Liiklusseaduse § 7419 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Sergei Denissov (ik: 37103250234, elukoht: xxx, AS T ) Kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON
3. Sergei Denissov süüdi tunnistada LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.
4. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata mõistetud 12 päevase aresti ärakandmine ositi 4 (neli) päeva kaupa kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
5. Sergei Denissovile määratud arest 12 (kaksteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Juhul kui arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel kohaldada Sergei Denissovi suhtes lisakaristust, võttes Sergei Denissovilt ära sõiduki juhtimise õiguse 7 (seitse) kuuks, millise lisakaristuse kulgemist arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 7 kuulise tähtaja möödumisel. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav selle tegemisest, so alates 13.12.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 03.11.2010 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1209625 selles, et samal päeval kella 20.37 ajal Õismäe tee 148 maja juures Tallinnas peatati sõiduauto Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Sergei Denissov, kelle 1 kontrollimisel tuvastati 0,79 mg alkoholi juhi väljahingatava õhu liitri kohta. Laiendmääramatuse kohalt arvestati tulemist maha 0,05 mg/l ning lõplikuks lugemiks loeti 0,74 mg/l, millega rikkus menetlusalune isik LE § 76 p 3 sätteid, pannes toime LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et „protokolliga on tutvunud ja rikkumisega nõus“. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et protokollis on ebaõige, sest auto oli maja nr 148 juures, sest parkimiskohta ei olnud. Tahtis auto ära panna. Töö on seotud sõiduga Tabasallu, töökohta, milleks on vajalik juhtimisõigus. Tööaeg algab alates kella 06.00st. Auto kuulub isale, tema kasutab. Eelmise otsusega määratud katseaeg möödus edukalt. Trahve võetakse maha arvelduskontole, tööle saadetakse teatised. Küsitud karistuse osas on nõus küll, ka juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid ta kaotaks töö kui aresti kandma pannakse. Naine on töötu. Tööl on raske olukorda selgitada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et pani toime enamohtliku väärteo, teda on varem karistatud samalaadse teo eest 2006 ja kriminaalkorras
8. Trahvid on tasumata, trahvid ei ole oma mõju avaldanud. Ei pannud ohtu mitte ainult enda, vaid ka teiste liiklejate elu ja tervise. Tuleks kohaldada aresti 12 päeva ja võtta juhtimisõigus ära 7 kuuks. Kohus tuvastas, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt tõendusliku alkomeetri kasutamisel 03.11.2010 ajavahemikul 21.08 kuni 21.12 tuvastati kahel korral Sergei Denissovi väljahingatavas õhus alkoholsisisaldus 0,79 mg/l ning laiendmääramatust kasutades loeti lõplikuks tulemuseks 0,74 mg/l. Vastavalt LE § 76 p 3 sätetele ei tohi juht olla sellises seisundis, mille puhul on alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. LS § 7419 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 kuni 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 kuni 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikust või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Arvestades menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholi kontsentratsiooni, leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteona. Väärteomenetluses on tuvastatud, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo, mille rikkumise määr on võimaliku rikkumise ülempiiris ning juhul, kui alkoholisisaldus menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus olnuks 0,01 milligrammi rohkem, oleks tegemist kuriteoga KarS § 424 mõtees, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani ja millise teo eest menetlusalust isikut on juba karistatud. Seega arvestades alkoholisisaldust menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus, on tegemist sellise isiku süüga, mida tuleb lugeda suureks. Selline süü suurus aga tingib kohtu arvates ka karistuse suuruse ning kohus leiab, et menetlusalusele isikule tuleks süü suurust arvestades määrata karistus oluliselt kõrgemana kui ettenähtud sanktsiooni keskmine määr. Karistusliigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikuandmetest, millistest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistusregistri andmetest tulenevalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega tuhandetes kroonides, millised on senini tasumata ning menetlusalune isik tasub neid kohtutäituri vahendusel. Samuti on teda kohtu poolt karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 kuu ja 10 päeva, milline jäeti menetlusaluse isiku suhtes tingimisi kohaldamata ning katseaeg lõppes 2010 augustis. Sellele vaatamata peeti isik taas kinni ohtliku liiklusalase süüteo toimepanemiselt. Kuigi menetlusalusel isikul on väidetavalt töökoht, on tal senini määratud rahatrahvid, millised kokku ületavad 20 000 krooni, siiski tasumata, millest teeb kohus järelduse, et isikule ei avalda senised rahalised mõjutusvahendit oodatud mõju ega sunni teda loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kuivõrd rahatrahvid on jäetud tasumata, siis ei saagi selline karistusliik mõju 2 avaldada ning kohus peab seetõttu vajalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sanktsioonis ettenähtud teiseliigilist karistust, so aresti. Kuivõrd menetlusalusele isikule ei ole varem aresti määratud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib aresti määrata seekord veel alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ning tööl käimise vajadust arvestades peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmise KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel ositi ärakandmisele, milline karistus tuleb ära kanda kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest lisakaristusega kuueks kuuks, sellele järgnevalt on ta toime pannud liiklusalaseid süütegusid ning kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik, kuivõrd ta osaleb liikluses sellises seisundis, mis juhile on keelatud. Kuivõrd LS § 7419 lg 3 p 1 näeb ette võimaluse kohaldada isiku suhtes lisakaristust ning arvestades menetlusaluse isiku käitumist liikluses, leiab kohus, et ka seekord tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust, võttes menetlusaluselt isikult tema süü suhteliselt suurt suurust ära ka sõiduki juhtimise õiguse, välistamaks menetlusaluse isiku osalemise liiklluses pikema aja jooksul, lootuses, et vähemalt sellel ajal mil menetlusalune isik liikluses ei osale, on teistel liiklejatekl ohutum. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest ning KarS § 50 lg 1 p 2 sätteid kohaldades kohaldada ka lisakaristust. Märt Toming kohtunik 3