lg 2 näeb ette, et kõigepealt tuleb tuvastada teo koosseisupärasus, seejärel õigusvastasus ning lõpuks isiku süü. Kui mingil astmel ilmneb, et kõik selle tunnused ei ole täidetud, ei ole alust siirduda deliktistruktuuri järgmise astme juurde. See tähendab, et isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud tagajärjedelikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt heidetakse menetlusalusele isikule ette reklaamtahvli paigaldamist (reklaami avalikustamist) kinnistu omaniku – OÜ V omaniku poolt ilma, et oleks esitatud taotlus reklaamiloa paigaldamise kohta ja jättes ennast registreerimata maksuhalduri juures; avalikustades oma reklaami A.N rikkus Jõelähtme Vallavolikogu 12.09.2006.a. määrusega nr.31 kinnitatud eeskirja § 19 lg.9 nõudeid ja Reklaamiseaduse § 33. Kohus leiab, et tuvastamata on isik, kes pani toime teo, mida heidetakse ette menetlusalusele isikule: väärteootsuse tegemise aluseks olnud tõenditest ei nähtu, kes paigaldas reklaamplakati, mida peetakse väärteo toimepanemiseks. Asjaolu, et plakatil on N telefoninumber, ei ole piisav tõendamaks N poolt plakati paigaldamist. Ei ole ümber lükatud N väide, et plakat oli ehitussoojakus varasemast ajast ja käesoleval ajal ta ei ole kuidagi seotud ega ole huvitatud majaboksi müügist. Reklaamplakatil asub ka teine telefoninumber, kinnistul on kolm omanikku, OÜ-l oli/on mitu juhatuse liiget ning meelevaldne on kohaliku omavalitsuse valik – võtta vastutusele OÜ V endine juhatuse liige. Peale selle väärteokirjelduses heidetakse väärteo toimepanemine ette OÜ V omanikule, st meelevaldselt on OÜ omanikku samastatud juriidilise isikuga või juriidilise isiku juhatuse liikmega. Peale selle äriregistri teabesüsteem väljavõttest nähtub, et N oli OÜ V juhatuse liige kuni 25.08.2009.a. ja osanik kuni 19.02.2010.a. (tl 39), mitte OÜ V omanik. Peale selle menetlusalust isikut on karistatud Reklaamiseaduse § 33 lg 1 järgi, mis sätestab vastutuse reklaami üldnõudeid rikkuva reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest. Reklaamiseaduse 2.peatükk sätestab üldnõuded reklaamile: kehtestatud on, milline reklaam ei tohi olla, sätestatud on eksitava reklaami keeld, isiku ja omandi kaitse reklaamis jne, eraldi käsitletakse lastele suunatud reklaami ja laste kasutamist reklaamist jms. Ei ole tuvastatud, milliseid reklaami üldnõudeid on menetlusalune isik rikkunud. Kui rikutakse Reklaamiseaduses kehtestatud üldnõudeid, mille eest näeb vastutuse 4 Reklaamiseaduse § 33, tuleb väärteokirjelduses ka viidata vastava Reklaamiseaduse 2peatükis asuvale §-le. Reklaamiseaduse § 13 sätestab kohaliku omavalitsuse pädevuse välireklaami nõuete kehtestamisel: vallavolikogu määrusega võib kehtestada välireklaami paigaldamise eeskirja, millega kehtestatakse nõuded välireklaami avalikustamise viisile ja kohale. Jõelähtme Vallavolikogu 12.09.2006.a. määrusega nr.31 on kinnitatud „Reklaami paigaldamine ja reklaamimaksu kehtestamine Jõelähtme vallas“, millega kehtestatakse reklaamimaks ning reklaami paigaldamisele esitatavad nõuded. Nimetatud määruse § 19 lg.8 ja lg.9 kehtestavad järgmise vastutuse käesoleva määruse rikkumise eest: „§ 19 lg.8: Maksudeklaratsiooni, dokumentide, asjade või muu teabe tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures enda registreerimata jätmise, maksuhaldurile valeandmete, teadvalt ebaõigete dokumentide esitamise, arvestuse pidamise nõuete eiramise, maksuhalduri korralduse täitmatajätmise või muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Lg.9: sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.“ Seega, viidates väärteokirjelduses eeskirja §-le 19 lg.9 on kohalik omavalitsus seostanud A.N t juriidilise isikuga. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsiliste isikute kaudu. Seetõttu eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud juriidilise isiku organi liikmete või juhtivtöötaja (füüsilised isikud) käitumises (
Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (RKKKo otsus nr 3-1-1-704). Juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja tegutsemine juriidilise isiku huvides ei ole mitte deliktistruktuuri iseseisev neljas element, vaid süüteokoosseisu osis. See tähendab, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides tegutsemine peab olema tuvastatud koos teiste objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustega enne kui asutakse vaagima õigusvastasuse küsimust (RKKKo otsus nr 3-1-1-137-04)
lg.1 kohaselt juriidilise isiku vastutus avada tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Seejuures peab asjaolu, milline juhtivtöötaja või organi liige on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, olema ära toodud juba väärteoprotokollis. Riigikohtu 26.09.2008.a lahendi nr.3-1-143-08 kohaselt „tööülesannete jaotus (või selle puudumine) juhatuse liikmete vahel on väärteoasja lahendamiseks oluline faktiline asjaolu, mis tuleb märkida teokirjeldusse ja tõendada asja arutamise käigus. Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutuselevõtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Tuleb kindlaks teha ka seda, kuidas olid asjassepuutuvad ülesanded jagatud juhatuse liikmete ja teiste töötajate vahel, mis võimaldab anda hinnangut menetlusalusele isikule etteheidetavale teole. Kohtuvälises menetluses teo toimepannud füüsilise isiku tuvastamata jätmine on rikkumine, mida ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. Käesoleval juhul on Jõelähtme Vallavalitsuse 01.06.2010.a. üldmenetluse otsuse nr. 151/369 kohaselt menetlusaluseks isikuks „A.N , kes oli OÜ V omanik ja kellele kuulus kinnistu“. Äriregistri teabesüsteem väljavõttest nähtub, et OÜ V juhatuse liikmeteks olid/on kuni 25.08.2009.a. mitu füüsilist isikut, sealhulgas A.N . Väärteoprotokollis ega 5 ka otsuses sisalduva väärteo lühikirjelduses ei ole kohtuväline menetleja nimetatud mitte ühtegi väärteo toimepanemise ajal (teade laekus 02.09.2009.a.) OÜ juhatuse liikmeks olnud füüsilist isikut, kelle käitumine osaühingule kui juriidilise isikule omistatud on. Üldmenetluse otsusest ega ka väärteoprotokollist ei nähtu, kas OÜ liikmete vahel valitses tööjaotus või mitte ning kes ühingu juhatuse liikmetest juriidilise isiku huvides koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toime pani. Väärteo lühikirjelduse osas on omistatud õigusvastane käitumine „A.N le, kes oli OÜ V omanik ja kellele kuulus kinnistu“. Füüsilise isiku tuvastamise nõue ei ole täidetud. Selline väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine tingib vältimatult vaidlustatud otsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja jättis väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavad asjaolud kindlaks tegemata. Väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Vastavalt VTMS § 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Antud juhul ei ole võimalik süüteo tunnuseid kogutud tõendite alusel tuvastada, mistõttu kohus rahuldab kaebuse ja lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § 29 lg.1 p.1, 107 lg.1 p.2, 132 p.3 ja § 135 kohus o t s u s t a s: A N kaebus rahuldada. Tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 01.06.2010.a. otsusele väärteoasjas nr.15-1/369 ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 29.10.2010.a. ja otsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast kassatsiooniteate esitamist. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.