1-10-10482/13

(10240103266)Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Innokenti Menšikov Irina Kuzmina Marina Davõdovitš Konstantin Rostovtsev Kriminaalasi xx suhtes psühhiaatrilise sundravi kohaldamises õigusvastases teos KarS § 121 järgi Isik, kelle suhtes sundravi kohaldamist menetletakse Xxx Elukoht Xxx, isikukood xxxx, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töötu. Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova Kohtuistungi toimumise aeg 20.10.2010.a RESOLUTSIOON Lõpetada kriminaalmenetlus Xxxi suhtes seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. Kohaldada Xxxi suhtes sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni. Suunata Xxx sundravile range režiimiga kinnisesse psühhiaatriahaiglasse (SA Viljandi Haigla). Xxx viibis vahi alt vastavalt KrMS § 217 lg 1 24.04.2010.a ja alates 04.07.2010.a kuni 06.07.2010.a, s.o 4 (neli) päeva. Xxxile valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada määruse jõustumisel. 1 1-10-10482 Rahuldada vandeadvokaat Galina Tšelnokova taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 20.10.2010.a kohtumenetluses 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, millest käibemaks on 900 (üheksasada) krooni. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimisega seotud kulud summas 8000 (kaheksa tuhat) krooni, kaitsja Jugans Grossmani poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 630 (kuussada kolmkümmend) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku koopiate tegemise eest 83 (kaheksakümmend kolm) krooni 50 senti, kohtuistungil kaitsja Galina Tšelnokova poolt osutatud õigusabi kulud summas 5400 (viis tuhat nelisada) krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Kohtueelse menetluse käigus tehti kindlaks, et Xxx 24.04.2010.a ajavahemikul kl. 08.49-09.00 viibides avalikus kohas - Tallinnas, A.H.Tammsaare tee 116 asuvas Mustika keskuse Prisma kaupluses, kolmandate isikute juuresolekul, ilma põhjuseta, huligaansel ajendil ja ignoreerides kannatanu õigust isikupuutumatusele lõi üks kord rusikaga näkku varem tundmatut Xxxit, mille tulemusena Xxx tundis füüsilist valu. Samuti Xxx 01.07.2010.a kella 21.00 paiku, viibides alkoholijoobes xxxx asuvas korteris, isiklike suhete pinnal tekkinud tülis korduvalt lõi naabrit Xxxit kätega vastu nägu, mille tulemusel kannatanu kukkus põrandale. Samuti lõi Xxxil põrandalt püsti tõusta aidanud Xxx jalaga vastu reit ja kohtuja käega vastu paremat kätt. Pärast seda, kui Xxx tõusis põrandalt ja heitis voodile pikale, jätkas Xxx voodil lamava kannatanu peksmist. Kannatanutele Xxxile on tekitatud küünarvarre põrutus, pealaenaha pindmine vigastus, randme ja käe põrutus. Kannatanu Xxxle on tekitatud rinnapõrutus, küünra põrutus, reie põrutus, samuti mõlemale kannatanule on tekitatud füüsiline valu. Samuti tema 02.07.2010.a kella 11.15 paiku Narvas, Kangelaste 10 maja juures, vaenulikukest suhetest SA Narva Haigla Psühhiaatriakliiniku doktor Xxxi vastu, korduvalt lõi Xxxit rusikaga vastu nägu ja suunas käes olnud kääre kannatanu suunas. Oma tegudega põhjustas Xxx kannatanule füüsilist valu, huule ja suuõõne pindmise vigastuse, pealae lahtise haava. Xxxi teod vastavad KarS § 121 ettenähtud kuriteo kooseisu tunnustele. Samuti tehti kohtueelses menetluses ka kindlaks, et Xxx kannatab vaimuhaiguse all. Uurija määrusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 09.07.2010.a ja 29.07.2010.a viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille tulemusena koostati ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktid nr 16 ja nr. 19, milledest nähtub, et Xxxi teadvus on selge. Enda isikus, ajas, kohas orienteeritud õigesti. Esinevaid luumõtteid ja meelepetteid otseselt ei avalda ja eitab. Astub heameelega kontakti, vestluses sõnarohke, mõttekäik laialivalguv, kõne raskesti jälgitav. Emotsionaalselt pinges, kergesti ärrituv, periooditi ebaadekvaatne, õel ja isegi agressiivne. Tahteaktiivsus alanenud. Haiguskriitika puudub (peab end terveks). Oma mõtteid ei avalda lõppuni. Mälu on käepärane. Intellektuaalne tase vastab haridusele ja elukogemustele. Võttes arvesse eeltoodut, tulid eksperdid järeldusele, et Xxx kannatab vaimuhaiguse all diagnoosiga paranoidne skisofreenia tunda-tahteelus defektiga. Sellele viitavad luulumõtted, mõttekäiguhäired, 2 1-10-10482 defekt tunde-tahteelus, haiguskriitika puudumine. Psüühilise seisundi tõttu Xxx ei ole suuteline kestvalt oma tegudest aru saama, neid hinnata ja neid juhtima. Xxx vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ta ei saa sellest adekvaatselt aru. Ilma ravita ta seisund halveneb, tekkib seisundi ägenemine. Psüühilise seisundi ägenemise ajal võib Xxx olla ohtlik ümbritsevatele. Ta on eriti agressiivne lähedaste suhtes. Xxxi pole soovitav ära kuulata kohtuistungil, kuna tema käitumine on ettearvamatu, ta võib muutuda agressiivseks. Ta on süüdimatu, teda on vaja paigutada range režiimiga (kinnisesse) hoolekandeasutusse. Xxx vajab sundravi kohaldamist SA Viljandi Haiglas. Kohus ei kutsunud kohtuistungile Xxxit. Kohus leiab, et Xxxi poolt toime pandud ja karistusseadustikus sätestatud õigusvastane tegu on tõendatud järgmiste tõenditega: - kannatanu Xxx kinnitas kohtus oma eeluurimisel antud ütluste õigsust selles, et 24.04.2010.a. kella 09.00 paiku oli mina Tallinn, A.H.Tammsaare teel asuvas Mustika keskuse Prisma peremarketis koos oma ema Xxxi ja elukaaslase Xxxga. Peale erinevate kaupade välja valimist suundusime kassasse neid maksma. Kassa oli kas teine või kolmas vasakult poolt müügisaalist vaadates. Kassasse jõudes seisime järjekorras nii, et kassas maksmist sooritas just üks minule tundmatu meesterahvas vanuses umbes 40-50 eluaastat, kellel oli seljas pruunikat värvi nahktagi, kuid rohkem ma ei oska teda kirjeldada, siis seisis selle meesterahva järele minu ema Xxx, seejärel minu elukaaslane Xxx ja seejärel mina. Minu seljataga enam rohkem inimesi ei olnud. Kui ta oli erinevad kaubad asetanud kassa lindile, siis märkas et tomatid mis ta just oli sinna asetanud oli kaalumata koti sees. Ütles emale, et tomatid on kaalumata ja ema vastas temale, et mine kaalu ruttu ära. Võttis koti tomatitega ja liikus mööda Prisma keskust juurvilja leti juurde, kus kaalus tomatid. Tagasi kassapoole liikuma hakates, oli jõudnud juurvilja leti äärest eemale liikuda umbes kolm meetrit suundus temale riiulite juurest vastu keskmisel kõnnakul seesama meesterahvas pruuni värvi tahktagiga, kes oli enne kassas tema ema ees seisnud. Meesterahvas seletas midagi vene keeles. Sai aru, et jutt oli mingist rahast. Ta mõtles, et tal ei ole raha ja tahab minult seda küsida või midagi sarnast. Kohe kui meesterahvas oli minu juurde jõudnud, lõi ta teda parema käe küünarnukiga tema näo vasakule poole silma alla ühe hoobi. Antud löögist tundis füüsilist valu ja prillid mis mul olid nina peal olnud lendasid eest minema. Kuna see oli tema jaoks nii ootamatu, siis ta ei osanudki koheselt reageerida. Meesterahvas hakkas uuesti podisema midagi oma rahast. Samal momendil jõudsid minu juurde ka minu elukaaslane ja minu ema. Ema küsis meesterahvalt, et mida te tahate ja miks te nii tegite. Tema hüüdis kohale turvameest. Kuna meie läheduses sellel momendil ei olnud ühtki klienti ja saali peal ma ei näinud ka ühtki müüjat, siis Xxx ei mäleta, siiski seda kuidas see turvamees kohale ilmus. Turvamees võttis kinni minu vasaku käe randmest, kuna meesterahvas kes oli mind just löönud rääkis, et ta on temalt raha varastanud. Turvamees küsis ka Xxxlt, et kas ta varastas raha, millele ta vastas eitavalt. Kuid meesterahvas kes mind lõi seletas kogu aeg, et Xxx võttis tema pükste taga taskust rahakoti, mis on trukkidega, võttis sealt seest 200 krooni ja pani seejärel rahakoti tema tagataskusse tagasi. Siis hakkas meesterahvas veel väitma, et ta tunneb mind, et mu nimi on Xx, või veel midagi sarnast. Turvamees selle peale kutsus nii mind kui ka seda mind löönud meesterahvast kaasa endaga turvaruumi, et seal selgitada lähemalt asjaolusid. Samal ajal kui me liikusime turvaruumi, siis helistasin ka politseisse. Turvaruumis olles näitasin, ette oma rahakoti, et mul tõesti ei ole seda raha mille varguses mind meesterahvas kahtlustas. Kohale tulnud politseile selgitasin olukorda ja palusid küsida neil kas meesterahvas mind lõi. Meesterahvas selgitas politseile, et jah ta tõepoolest lõi mind küünarnukiga, sest rusikaga ta lüüa ei saanud kuna tal olid sõrmused sõrmes ja selgitas, et lõi mind selle raha pärast. Politsei vaatas ka turvalinte, kuid sealt ei olnud antud juhtunud sündmust näha. Lõpuks lubas politsei minul, emal ja 3 1-10-10482 elukaaslasel lahkuda ja selgitas, et ma käiksin fikseeriksin traumapunktis oma vigastused ja seejärel kirjutaksin avalduse politseile. Antud sündmust kuidas meesterahvas mind lõi nägi kassa juures seistes ka pealt minu elukaaslane Xxx, minu ema antud sündmust pealt ei näinud kuna tegeles kaubaga samal ajal (k. 1, t.l 3-7); - kannatanu Xxx kinnitas kohtus oma eeluurimisel antud ütluste õigsust selles, et 02.06.2010.a kella 11.15 paiku ta läks tööle mööda kõnniteed Kangelaste tänava paarisarvulise majade poolel. Kui ta läks mööda kangelaste 10 majast ta nägi, et temale vastu tuleb tema patsient Xxx. Kui nad sattusid kõrvuti siis ootamatult tema jaoks Xxx korduvalt lõi teda kätega vastu nägu. Ta kukkus ja mingiks hetkeks ta kaotas teadvuse. Kui ta toibus ja tegi silmad lahti siis ta nägi, et Xxx seisad tema kõrval ja hoiab käes käärid, mis on tema peale suunatud. Kogu selle aja jooksul tema oli vait. Ta tõusis püsti ja üritades end kaitsta tahtis teda käega eemale lükata. Tema hüppas eemale. Möödakäijad hakkasid temaga rääkida, küsisid, mida ta teeb. Sel hetkel Xxx keeras ringi ja läks ära mööda Rahu tänava poole viivat teed. Xxx on arvel psühhiaatri juures ja põeb paraniodaalse kujuga sküsofreeniat (k. 2, t.l 1-3); - kannatanu Xxx kinnitas kohtus oma eeluurimisel antud ütluste õigsust ning seletas, et ta elab koos abikaasaga Xxxga. Hiljuti meile elama tuli naaber Xxx. 01.07.2010.a. kella 21.00 paiku Xxx olles alkoholijoobes, ründas teda ja põhjusetult korduvalt lõi teda kätega vastu nägu. Tekitatud löökide tõttu ta kukkus põrandale. Ta ei kaotanud teadvust. Ta tõus püsti ja läks oma tuppa, heitis voodi peale. Tema järel tuppa astus sisse Xxx, ta tuli voodi juurde ja jätkas tema peksmist siis kui ta voodi peal lamas. Tema peksis teda ainult kätega ja see kestis umbes kaks minutit. Ta palus Xxxi teda mitte peksta. Mingil hetkel Xxx lõpetas tema peksmise, pärast seda tema suundus oma tuppa. Kui Xxx läks oma tuppa siis ta koos abikaasaga lahkus korterist sest ta kartis, et Xxx peksab teda veel kord. Ta pöördus meditsiinilise abi saamiseks Narva haiglasse ( k. 2, t.l 21-23); - kannatanu Xxx kinnitas kohtus oma eeluurimisel antud ütluste õigsust ning seletas, et ta elab koos abikaasaga Xxxiga. Hiljuti meile elama tuli naaber Xxx. 01.07.2010.a. kella 21.00 paiku Xxx olles alkoholijoobes, ründas tema abikaasat ja põhjusetult korduvalt lõi teda kätega vastu nägu. Tekitatud löökide tõttu abikaasa kukkus põrandale. Ta üritas aidata tema abikaasal püsti tõusta ning sel hetkel Xxx lõi teda jalaga vastu reit ja kõhtu, seejärel lõi teda käega vastu paremat kätt. Tekitatud löökide tõttu ta tundis füüsilist valu.Abikaasa suutis püsti tõusta ja läks tuppa. Xxx ka läks tuppa ja jaätkas minu abikaasa peksmist. See kõik lõppes siis, kui me lahkusime korteris, kartes edasist läbipeksmist Xxxi poolt. Ta pöördus meditsiinilise abi saamiseks Narva haiglasse (k. 2, t.l 25-27); - SA Narva Haigla tõendiga. Tõendist võib näha, et Xxx pöördus 02.07.2010.a erakorralise meditsiini kliiniku osakonda arstiabi saamiseks. On tehtud diagnoos: huule ja suuõõne pindmine vigastus, peale lahtime haav. Samuti Xxx pöördus 02.07.2010.a erakorralise meditsiini kliiniku osakonda arstiabi saamiseks, diagnoosiga küünarvarre põrutus, pealaenaha pindmine vigastus, randme ja käe põrutus. Xxx pöördus 02.07.2010.a erakorralise meditsiini kliiniku osakonda arstiabi saamiseks, diagnoosiga rinnapõrutus, küünra põrutus, reie põrutus. (k. 2, t.l.51); - Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikaardi nr. 20318 koopiaga (k.1, t.l. 8); - tunnistaja Xxx kinnitas kohtus oma eeluurimisel antud ütluste õigsust ning seletas, et ta 2010.a. täpset kuupäeva ja kuud ta ei mäleta kella 09.00-10.00 paiku oli mina Tallinn, A.H.Tammsaare teel asuvas Mustika keskuse Prisma peremarketis koos oma elukaaslase Xxxi ja tema ema Xxxiga. Peale suhteliselt paljude ja erinevate kaupade välja valimist suundusime kassasse neid maksma. Kassa oli kas teine või kolmas vasakult poolt müügisaalist vaadates, peaaegu apteegi ligidal. Kassasse jõudes seisime järjekorras nii, et 4 1-10-10482 kassapidaja ees seisis kõigepealt Xxx, seejärel Xxx ja siis mina. Kui me olime erinevad kaubad asetanud kassa lindile, siis märkas Xxx või Xxx, et tomatid olid jäänud kaalumata. Xxx ütles, et ta läheb tomateid kaaluma ja suunduski seejärel müügisaali juurvilja leti juurde. Ühel momendil kassapidaja küsis, et kelle asjad need siin kassalindil on. Ütlesime kassapidajale, et meie asjad need ei ole ja samas vaatasin ma müügisaali poole. Nägi eemal riiulite vahel, suhteliselt lähedal juurvilja letile seismas küljega minu poole Xxxt, kes vestles ühe meesterahvaga. Meesterahvas oli lühemat kasvu, jässakas, musta värvi nahktagi, musta värvi püksid jalas, vanuses lähenemas umbes 50-ndale eluaastale. Oli näha, et meesterahvas oli suhteliselt agressiivselt meelestatud, vähemalt, tema kehakeel andis seda mõista. Mida Xxx ja see meesterahvas omavahel rääkisid ma ei kuulnud kassasse. Ootamatult meesterahvas lõi lahtise käega Xxxt üks kord vastu nägu. Kumma käega ta lõi seda ma ei oska öelda. Seda nähes, pomisesin Xxxle, et mida see mees teeb ja jooksin koheselt Xxx juurde. Samuti jooksis minuga kaasa Xxx. Seisin Xxx ja selle võõra meesterahva vahel ja küsisin temalt mis sul viga on. Ta ei mäleta kas meesterahval oli rahakott käes või ta võttis selle taskust, kuid ta tegi oma rahakoti lahti ja näitas mulle seda ning küsis kus on tema 200 krooni. Ta ei saanud aru miks see meesterahvas seda raha meie käest küsis. Meesterahvas, aga muudkui korrutas oma 200 kroonist. Ta tundus olevat suhteliselt ebaadekvaatne, temale tundus, et ta oli lihtsalt poodi tulnud ja nüüd otsis kelle käest saada raha. Ta ei saanud mitte kuidagi aru mis probleem tal selle rahaga oli. Hakkasime kõik koos, nii mina, Xxx, Xxx kui ka see meesterahvas liikuma kassa poole. Xxx võttiski oma telefoni ja helistas politsei. Xxx aga hüüdis kohale turvameest. Kohale tulnud turvamehele Xxx ja mina selgitasime juhtunud, samas kui see meesterahvas omakorda korrutas, et kus on tema 200 krooni. Xxx, kes oli näost valge ja hakkas tagasi astuma, mille peale turvamees läks tema juurde ja ütles, et tulge minuga kaasa. Xxx, Xxx, see meesterahvas ja turvamees suundusid turvaruumi. Xxx selle meesterahva suhtes vägivalda ei tarvitanud (k. 1, t.l 9-11); - tunnistaja Xxx Urgandi ütlustega (k. 1 t.l 12-14); - kahtlustatava Xxxi enda ütlustega (k. 1 t.l 19-21, k. 2 t.l 10-13, 29-32); - ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktide nr 16 ja 19, kohaselt et Xxxi teadvus on selge. Enda isikus, ajas, kohas orienteeritud õigesti. Esinevaid luumõtteid ja meelepetteid otseselt ei avalda ja eitab. Astub heameelega kontakti, vestluses sõnarohke, mõttekäik laialivalguv, kõne raskesti jälgitav. Emotsionaalselt pinges, kergesti ärrituv, periooditi ebaadekvaatne, õel ja isegi agressiivne. Tahteaktiivsus alanenud. Haiguskriitika puudub (peab end terveks). Oma mõtteid ei avalda lõppuni. Mälu on käepärane. Intellektuaalne tase vastab haridusele ja elukogemustele. Psüühilise seisundi tõttu Xxx ei ole suuteline kestvalt oma tegudest aru saama, neid hinnata ja neid juhtima. Xxx vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ta ei saa sellest adekvaatselt aru. Ilma ravita ta seisund halveneb, tekkib seisundi ägenemine. Psüühilise seisundi ägenemise ajal võib Xxx olla ohtlik ümbritsevatele. Ta on eriti agressiivne lähedaste suhtes. Xxxi pole soovitav ära kuulata kohtuistungil, kuna tema käitumine on ettearvamatu, ta võib muutuda agressiivseks. Ta on süüdimatu, teda on vaja paigutada range režiimiga (kinnisesse) hoolekandeasutusse. Xxx vajab sundravi kohaldamist SA Viljandi Haiglas. (k.1 t.l 40-42, k. 2 t.l 38-39). Kohtuistungil SA Narva Haigla polikliiniku psühhiaater Xxx avaldas, esmakordselt oli ravil SA Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas 30.08.-17.10.1994.a diagnoosiga „äge paranoidne psühhoos“. 2000.aastal oli diagnoositut paranoidset skisofreeniat. Ta oli korduvalt ravil Narvas psühhiaatriosakonnas. Xxx tuli järeldusele, et Xxx vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid te ei saa sellest adekvaatselt aru. Ilma ravita ta ei seisund halveneb, tekkib seisundi ägenemine. Samuti ta kasutab alkoholi. Psüühilise seisundi ägemeenise ajal võib Xxx olla ohtlik ümbritsevatele. Xxx vajab meditsiinilise iseloomuga sundmeetmete rakendamist SA Viljandi Haigla psühhiaatriosakonnas. 5 1-10-10482 Prokurör leidis, et Xxxi teod on tõendatud toimiku materjalidega ja kohtuliku uurimisega. Xxxi tegude kvalifikatsioon KarS § 121 järgi leidis kohtuistungil kinnitust. Süütegude toimepanemine on tõendatud toimiku materjalidega: kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning kohtulikul uurimisel uuritud toimiku materjalidega. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktidega nr 16, 19 tunnistati, et Xxx kannatab vaimuhaiguse all diagnoosiga paranoidne skisofreenia tunda-tahteelus defektiga. Sellele viitavad luulumõtted, mõttekäiguhäired, defekt tunde-tahteelus, haiguskriitika puudumine. Ta on süüdimatu, teda on vaja paigutada range režiimiga (kinnisesse) hoolekandeasutusse. Seega palus prokurör kohaldada KarS § 86 sätteid ning teha määruse range režiimiga kinnisesse psühhiaatrihaiglasse, Xxxile sundravile saatmisest. Kriminaalmenetlus Xxxi suhtes tuleb lõpetada. Kaitsja avaldas, et Xxxi süü KarS § 121 järgi on tõendatud. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise akti kohaselt Xxx kannatab kroonilise vaimuhaiguse all paranoidse skisofreenia vormis. Ta on arvel Narva Haigla polikliiniku psühhiaatriosakonnas. Alates 06.07.2010.a. ta asub SA Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas tsiviilasja nr. 2-10-7363 järgi. Tema käitumine on ohtlik ühiskonnale. Seega tuleb kriminaalmenetlus Xxxi suhtes lõpetada ja suunata Xxx sundravile. Maakohtu seisukoht Kohus tuvastas kriminaalasjas kogutud tõenditega, et Xxx pani toime KarS § 121 sätestatud õigusvastase teod. Kvalifitseerimine on õige. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute Xxxi, Xxxi, Xxxi ja Xxxa, tunnistajate ütluste usaldusväärsuses kuna need teiste toimiku materjalidega ja omavahel vastavuses. Vastavalt 09.07.2010.a ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi nr 16 arvamusele on tuvastatud, et Xxx kannatab vaimuhaiguse all diagnoosiga paranoidne skisofreenia tunda-tahteelus defektiga. Sellele viitavad luulumõtted, mõttekäiguhäired, defekt tunde-tahteelus, haiguskriitika puudumine. Ta pani õigusvastased teod toime, olles süüdimatus seisundis, kuna ta ei andnud aru oma tegudest ega suutnud neid juhtida. Seega leiab kohus, et ei saa Xxxit kriminaalvastutusele võtta. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus Xxxi suhtes lõpetada, kuna puudub kriminaalmenetluse alus. KarS § 86 lg 1 kohaselt kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi. Kriminaalasja arutamises asub kohus seisukohale, et Xxx on ohtlik ühiskonnale ning järelikult vajab psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, seega tuleb Xxxi suhtes KrMS § 402 lg 1 kohaselt kohaldada psühhiaatrilist sundravi. Kohus leiab, et kriminaalasjas ekspertiisi läbiviimisega ja kaitsja osavõtuga seotud kulud tuleb jätta riigi kanda vastavalt KrMS § 183. Kohus teeb kohtumääruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-st 402 lg 1. Innokenti Menšikov Kohtunik 6 1-10-10482 7