← Eesti

1-10-6753/11

Obsah (13)§ 392§ 139§ 263§ 213§ 73§ 184§ 64§ 68§ 63§ 65§ 391§ 16§ 33

1-10-6753 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-6753 (09240106077) Kohtunik Mari-Liis Avikson

§ 392

lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi, lühimenetluse korras Prokuröri abi Deniss Minzatov Süüdistatav Xxx Oništšuk Elukoht Xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood 37912073729, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: -19.01.2000.a Narva Linnakohtu poolt

§ 139

lg 2 p 1, 3 järgi rahalise karistusega 3240 krooni; -21.04.2005.a Narva Linnakohtu poolt

§ 263

p 1, 4 järgi rahalise karistusega 2000 krooni; - 14.05.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 213

lg 1 järgi tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 3 aastat

§ 73alusel Tõkend – vahistamine alates 17.12.2009.a.

Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Galina Tšelnokova Tunnistada Xxx Oništšuk süüdi

§ 392lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Tunnistada Xxx Oništšuk süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Xxx Oništšuk`ile liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Xxx Oništšuk`i vangistusega 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Xxx Oništšuk`i karistusaja hulka eelvangistuse aeg 27.08.2009.a kuni 29.08.2009, s.o 3 (kolm) päev ning mõista lõplikuks karistuseks 3 (aastat), 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. Suurendada

§ 73

lg 4, § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.05.2009.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (4 kuud vangistust) ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 17.12.2009.a. Xxx Oništšuk`ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Asitõendid: narkootilised ained, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mobiiltelefonid, dokumendid, SIM-kaardid, mis asuvad Ida Politseiprefektuuri Narva PO hoiuruumis (06.05.2010.a üleandmise-vastuvõtmine akt nr 41) – tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist Xxx Oništšuk`ile. Mõista Xxx Oništšuk`ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 6300 (kuus tuhat kolmsada) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 7 (seitse) krooni, ekspertiiside tegemise eest 3322 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend kaks) krooni ja kaitsja Galina Tšelnokova poolt 03.09.2010.a. kohtuistungil osutatud õigusabi eest 4200 (neli tuhat kakssada) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada Xxx Oništšuk osaliselt sundraha tasumisest. Mõista Xxx Oništšuk`ilt riigituludesse välja sundraha summas 5000 (viis tuhat) krooni, ülejäänud osa sundrahast jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Xxx Oništšuk, 1-10-6753, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 7. septembrist 2010.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 28. septembrist 2010.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Xxx Oništšuk`i süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul alates 2009. aasta maist kuni 27.08.2009 korduvalt omandas Venemaal Xxx ja tuvastamata isiku käest narkootilist ainet heroiini suures koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, vedas antud ainet üle Venemaa ja Eesti piiri Narva linna; heroiini sisalduv pulber koguses 0.15 grammi, kus puhast heroiini on 11% ehk 0.014 grammi, oli temal avastatud ja äravõetud politsei poolt 27.08.2009 tema kinnipidamisel Narva linnas; Seega pani Xxx Oništšuk toime narkootilise aine toimetamise üle riigipiiri, s.t.

§ 392lg 1 ettenähtud kuriteo.

Samuti tema, ajavahemikul alates 2009. maist kuni 17.12.2009 nii Venemaal kui ka Narva linnas, ebaseaduslikult, rikkudes „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse“ § 3 lg-s 1 sätestatut, nii isikliku tarbimise, kui ka edasiandmise eesmärgil korduvalt omandas Xxx ning tuvastamata isiku käest narkootilisi aineid fentanüüli ja heroiini suures koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, mida hoidis enda juures ning oma elukohas ja turustas erinevatele isikutele (nende hulgas on Xxx ja Xxx); müügist järelejäänud heroiini sisalduv pulber koguses 0.15 grammi, kus puhast heroiini on 11% ehk 0.014 grammi, oli temal avastatud ja äravõetud politsei poolt 27.08.2009 tema kinnipidamisel Narva linnas; samuti 17.12.2009 Oništšuki kinnipidamise käigus politsei poolt oli avastatud ja äravõetud müügist järelejäänud fentanüül üldkaaluga 0,025 grammi. Seega pani Xxx Oništšuk toime narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, hoidmise ning turustamise, olles isik, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku sisseveo, s.t.

§ 184lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung Süüdistatav Xxx Oništšuk tunnistas kohtuistungil ennast süüdi

§ 392lg 1 ja § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

Prokurör tõi välja selle, et kohus uuris kõiki tõendeid, mis olid kogutud eeluurimisel, ja selle alusel võib ta öelda, et tegude kvalifikatsioon on õige. Karistuse määramisel peaks arvestama asjaoludega, et enne vahi alla võtmist süüdistatav ei töötanud, legaalset sissetulekut ei olnud, Oništšuk on 3-l korral kriminaalkorras karistatud, kõik on tahtlikud kuriteod, osa neist I astme 3 omad, pani toime uued kuriteod katseajal. Ta palub karistuseks määrata

§ 392

lg 1 järgi – 3 aastat vangistust;

§ 184

lg 2 p 2 järgi – 6 aastat vangistust,

§ 63lg 2 alusel liitkaristuseks – 6 aastat vangistust.

Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, siis palus prokurör karistust vähendada 1/3 võrra, lõppkaristuseks määrata – 4 aastat vangistust. Kuna uued kuriteod pani süüdistatav toime katseajal, siis palus ta kohaldada

§ 65lg 1 ning mõista liitkaristus.

Lõplikuks karistuseks määrata 4 aastat ja 4 kuud vangistust, selle hulka arvestada eelvangistuse aeg alates 17.12 2009.a. Välja mõista menetluskulud ja sundraha ning asitõendid hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatav Xxx Oništšuk`i kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud ja tõendatud toimiku materjalidega. Ta juhtis kohtuvaidlustes tähelepanu selle, et prokurör oma kõnes tõi ära ainult negatiivsed momendid, sellised nagu: varem ei töötanud, on kohtu poolt karistatud ja pani toime uue kuriteo katseajal. Prokurör ei nimetanud asjaolu, et on ka karistust kergendavad asjaolud olemas: puhtsüdamlik ülestunnistus, V. Oništšuk aitas uurimisele kaasa ja osales kõigis tõendeid koguvates tegemistes. Antud kriminaalasi on eraldatud suurest narkootikumide asjast, mis on läbivaatamisel Kohtla-Järve kohtumajas. Arvestades kõiki neid asjaolusid, on kaitsja arvates võimalik karistust kergendada. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: - Kahtlustatava ülekuulamise protokolli (tl 21-26); Kahtlustatava ülekuulamise protokolli (tl 54-60; Kahtlustatava ülekuulamise protokolli (tl 112-119); Sündmuskoha vaatlusprotokolli 27.08.2009.a (tl 42-46); Isiku läbivaatuse protokolli 17.12.2009.a (tl 3-6); Läbiotsimisprotokolli (tl 67-70); Asitõendi vaatlusprotokolli 28.08.2009.a (tl 71-81); Ekspertiisiakti nr AN-1325-09/5055 (tl tl 34-36); Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 41 (tl tl 38-39); Ekspertiisiakti nr AN-881-09/3498 (tl 83-84); Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 102 (tl 87-88); Jälitusprotokolli (tl 140-152); Tunnistaja Xxx ütlused (tl 12-15); Tunnistaja Xxx`i ütlused (tl 106-108); Äratundmiseks esitamise protokolli (tl tl 16-17); Äratundmiseks esitamise protokolli (tl 109-111); V. Oništšuki piiriületused (tl 99-104). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Uurinud ja avaldanud prokuröri poolt taotletud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Xxx Oništšuki süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises, on tõendamist leidnud ning süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. 4 Xxx Oništšuk süüdistatuna

§ 392

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises Nimetatud süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb keelatud kauba või vastava kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta radioaktiivse aine, lõhkeaine, narkootilise või psühhotroopse aine, narkootilise või psühhotroopse aine lähteaine, mittenarkootilise ravimi, ohtliku kemikaali või jäätme, strateegilise kauba, tulirelva või laskemoona toimetamises üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri või riigipiiri. Xxx Oništšuk`i süüdistatakse selles, et ta pani toime narkootilise aine toimetamise üle riigipiiri. Riigipiirina tuleb

§ 391lg 1 mõttes käsitleda Eesti riigipiiri Riigi

PS § 2 lg 1 mõttes. Vastavalt RiigiPS § 2 lg 1 on Eesti riigipiir katkematu ja suletud mõtteline joon ning seda mööda kulgev vertikaalpind, millega piiritletakse Eesti maa-ala, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestile kuuluvad osad, maapõu ja õhuruum. Seega kulgeb Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel Eesti riigipiir. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr 73 kohaselt „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“) lisa 1 kohaselt kuulub heroiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. V. Oništšuk tunnistas kohtueelses menetluses ja ka kohtuistungil ennast süüdi nimetatud kuriteo toimepanemises. Nimelt nähtub tema kohtueelses menetluses antud ütlustest, et tõepoolest, umbes pool aastat tagasi hakkas ta tarvitama heroiini Ivangorodi linnas Xxxi, hüüdnimega”Xxx”, juures, toimetama seda üle Družba silla üle Venemaa-Eesti piiri. Ta tõi narkootikume üle lihtsalt teksapükste taskus. Teda ei kontrollitud piiril kordagi. Ta ostis Sergeilt heroiini umbes üks kord nelja päeva jooksul, vahel ka iga päev. Kui ta oli heroiini Narva toonud, tarvitas seda. Lisaks tema enda kohtueelses menetluses antud ütlustele kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo toimepanemist asitõendi vaatlusprotokoll 28.08.2009.a, mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks 27.08.2009.a Xxx Oništšuk`ilt ära võetud esemed: mobiiltelefon Nokia mustahalli värvi imei-kood 352927001208519 sim kaardiga ZEN, telefoninumber +37256780728; kinni pitseeritud ümbrik, avamise märgid puuduvad. Ümbrikus on 2 „minigripp” pakikest mõõtudega 7, 5×4 cm kollase värvi pulbriga. Üldmass on 0, 7 g (0, 3 g ja 0,4 g). Samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll 27.08.2009.a (tl 42-46), mille kohaselt Narvas Mõisa 8 asuva Maxima kaupluse sissepääsu uksest ühe meetri kaugusel avastati kaks minigripp pakendit kollast värvi pulbriga. Läbiviidud ekspresstesti tulemuste järgi pakendites olev pulber positiivselt reageeris opiaattestile. Seda, et 27.08.2009.a V. Oništšuki kinnipidamisel leiti sündmuskohalt narkootilist ainet kinnitab ka ekspertiisiakt nr AN-881-09/3498 (tl 83-84), mille kohaselt ekspertiisiks esitatud kahes minigripp kilekotis olev beež pulber massiga kokku 0, 15 g sisaldab 11% heroiinhüdrokloriidi (diatsetüülmorfiinhüdrokloriidi), seega on pulbris 0, 014 g heroiini (diatsetüülmorfiini). 5 Samuti kinnitab V. Oništšuki poolt narkootilise aine ilma eriloata ebaseaduslikku sissevedu Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Piirivalveameti Kirde piirivalvepiirkonna poolt väljastatud tõend, millest nähtub, et ta ajavahemikul alates 2009. aasta maist kuni 27.08.2009.a korduvalt ületas Eesti riigipiiri, käies Vene Föderatsioonis ning viibides seal lühikest aega. Mõnel päeval käis ta Vene Föderatsioonis ka kaks korda. Nimetatud tõendist nähtub ka see, et ka 27.08.2009.a ületas V. Oništšuk EV riigipiiri kl 12:31:18 ning saabus tagasi Eesti Vabariiki kl 14:44:57. Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Koosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et V. Oništšuk pani eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisseveo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et V. Oništšuk teadis, et ta teostab narkootilise aine sissevedu ning see on ebaseaduslik, kuna tal puudub eriluba. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et V. Oništšuk pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Xxx Oništšuk süüdistatuna

§ 184

lg 2 p 2 toimepanemises järgi kvalifitseeritava kuriteo Xxx Oništšuk`i süüdistatakse selles, et ta pani toime narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, hoidmise ning turustamise, olles isik, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku sisseveo, s.t.

§ 184lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo.

Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr 73 kohaselt „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“) lisa 1 kohaselt kuulub heroiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ja fentanüül narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Xxx Oništšuk`ile inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine. Xxx Oništšuk`ile heidetakse süüdistusakti kohaselt ette seda, et ta pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, hoidmise ning turustamise. Kohus leiab, et Xxx Oništšuk`ile poolt

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud tema enda ütlustega, milles ta tunnistas narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist. Tema ütluste kohaselt ajavahemikul juulist 2009.a ja juuni 2009.a 6 sügiseni (kuud ei mäleta), tema poole pöördusid tema tuttavad, kes samuti tarvitasid narkootikume. Nad palusid tal aidata neil osta heroiini või „hiinlast”. Nad pöördusid tema poole, kuna teadsid, et ta tarvitab ise narkootikume ja teab isikuid, kes neid müüvad. Tavaliselt tema tuttavad helistasid talle, nad said kusagil kokku, tema võttis nende käest raha, käis ostmas narkootikume, aga pärast uuesti kohtus sõpradega ja andis neile narkootikumid edasi. Tuttavate jaoks ostis ta narkootikume mitte tihti, kuid öelda, mitu korda see oli, ta ei oska, ta ei lugenud. Teda palusid osta narkootikume järgmised tuttavad: „xxx”, „xxxl”, „xxx” (ta teab neid ainult hüüdnimede järgi), olid ka veel teised tuttavad, kuid nende nimesid või hüüdnimesid ta ei mäleta. Tavaliselt kohtus ta nendega kas Narva kolledži või „Elektrivõrk” hoone juures, kuid mõnikord kohtus ka teistes kohtades, sõltuvalt sellest, kus narkootikume müüdi. Lisaks tema enda ütlustele tõendavad tema poolt nimetatud kuriteo toimepanemist ka tunnistajate Xxx ja Xxx`i ütlused, kes on mõlemad süüdistatava ära tundnud äratundmiseks esitamise protokollide kohaselt (tl 16-17;109-111). Samuti kinnitab seda sündmuskoha vaatlusprotokoll 27.08.2009.a (tl 42-46), mille kohaselt Narvas Mõisa 8 asuva Maxima kaupluse sissepääsu uksest ühe meetri kaugusel avastati kaks minigripp pakendit kollast värvi pulbriga ja asitõendi vaatlusprotokoll 28.08.2009.a (tl 71-81), mille kohaselt on vaadeldavaks objektiks 27.08.2009.a Xxx Oništšuk`ilt äravõetud kinni pitseeritud ümbrik, avamise märgid puuduvad. Ümbrikus on 2 „minigripp” pakikest mõõtudega 7, 5×4 cm kollase värvi pulbriga. Üldmass on 0, 7 g (0, 3 g ja 0,4 g). Pakitud pakikesse, omistatud nr 1. Seda, et tegemist on narkootilise ainega kinnitab ekspertiisiakt nr AN-881-09/3498 (tl 83-84), mille kohaselt ekspertiisiks esitatud kahes minigripp kilekotis olev beež pulber massiga kokku 0, 15 g sisaldab 11% heroiinhüdrokloriidi (diatsetüülmorfiinhüdrokloriidi), seega on pulbris 0, 014 g heroiini (diatsetüülmorfiini). Seda, et tegemist oli narkootilise aine suures koguses käitlemisega kinnitab arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 102 (tl 87-88), mille kohaselt kirjanduse andmetel on diatsetüülmorfiini tavaline narkojoovet tekitav annus 5-15 mg, päevane annus võib olla kuni 250 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 50-150 mg (0,05-0,15

  1. g)heroiinist ning päevane annus võib olla kuni 2500 mg heroiini. Kuna Xxx Oništšuk`ilt võeti ära 0, 014 g heroiini, siis piisas sellest narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele ning tegemist on suure kogusega. Seda, et Xxx Oništšuk käitles lisaks heroiinile ebaseaduslikult ka fentanüüli kinnitab isiku läbivaatuse protokoll 17.12.2009.a (tl 3-6), mille kohaselt isiku läbivaatuse hetkel on Xxx Oništšuki seljas beež sviiter, pruun jope karusnahaga, jalas sinised teksapüksid. Oništšuki jope taskust leitud: rahakott, milles on raha 50 krooni (kaks 25-kroonist rahasedelit); kaks süstalt mahuga 1 ml ja 2 ml, mobiiltelefon Nokia, Imei kood 357556000034827 ja ZEN-i SIM kaart (telefoni PIN-kood 1979), kollast värvi plastmassist ovaalne tops (šokolaadimuna Kinder Surprise ümbris), milles on kaks fooliumist pakikest beeži värvi pulbriga. See beeži värvi pulber oli esitatud ekspertiisiks ning ekspertiisiakti nr AN-1325-09/5055 ( tl 34-36) kohaselt ekspertiisiks esitatud beež pulbriline aine kogumassiga 0, 025 g (objekt nr 1) sisaldab fentanüüli, mille protsendilist sisaldust ei saanud määrata pulbrilise aine vähesuse tõttu. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 41 (tl tl 38-39) kohaselt kirjanduse andmetel on fentanüüli narkojoovet tekitav annus 0, 05-0,2 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5 -2 mg (0,0005-0,002
  2. g)fentanüülist. Kohus leiab, et kuigi V. Oništšuk`ilt võeti fentanüüli ära väiksemas koguses, kui piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, on tõendamist leidnud see, et ta käitles ka seda ainet suures koguses. 7 Nimetatud kohtu veendumust kinnitavad tunnistaja Xxx ütlused (tl 12-15), mille kohaselt vastuseks talle esitatud küsimustele võib ta selgitada, et umbes kaks kuud tagasi, seega 2009.a oktoobris, tutvus ta noormehega, kelle nimi on xxx, hüüdnimega „xxx”. Enne seda oli ta temast kuulnud, kuid tuttav ei olnud. Kes teda temaga tuttavaks tegi, ta ei mäleta. Nende tutvumise hetkest peale hakkas ta ostma „xxx” narkootikumi „afgaanlane”. Enamasti helistas talle (numbrit ta ei mäleta, see algab 56-ga ja lõppeb 22-ga). Ta ostis talt narkootikume 2-3 korda nädalas. Enamasti tuli ta ise tema juurde koju, vahel kohtusid nad tänaval kindlustusfirma IF vastas Puškini tänaval. Ta ostis Xxxlt alati 1 doosi 250 krooni eest. Vahel olid „Xxxl” narkootikumid pakitud fooliumisse, vahel minigrippkilekotikesse. „Xxx” müüs nii „afgaanlast” kui ka heroiini. Kuid mõlemaid narkootikume müüs ta sama hinnaga – 250 krooni 1 pakendi eest. Kui „Xxx” müüs „afgaanlast”, oli narkootikum pakitud fooliumisse, kuna „afgaanlane” on koostiselt kangem ning seda on tarvitamiseks vaja väga vähe. Kui aga „Xxx” müüs heroiini, pakkis ta selle minigripp-pakikestesse. Narkootikume ostis ta ainult enda jaoks, ise ta neid ka tarvitab (ta suitsetab neid). Viimast korda ostis ta „Xxxlt” afgaanlast eile ehk 16. detsembril 2009.a. Ostis, nagu tavaliselt ühe doosi 250 krooni eest. Täna helistas samuti „Xxxle”, tahtis talt narkootikumi osta. Ta pidi tema juurde koju tulema. Aga kui ta tuli, pidasid neid trepikojas kinni politseinikud. Seda, et tegemist oli suure koguse fentanüüli käitlemisega, kinnitavad ka süüdistatava enda ütlused, mille kohaselt teda palusid osta narkootikume järgmised tuttavad: „Xxx”, „Xxx”, „Xxx” (ta teab neid ainult hüüdnimede järgi), olid ka veel teised tuttavad, kuid nende nimesid või hüüdnimesid ta ei mäleta. Eeltoodut kinnitab ka jälitusprotokollis kajastuv, kust nähtub, et V. Oništšuk turustas narkootilist ainet lisaks ka teistele isikutele nagu nt Xxx`ile ja Xxx`ile. Kohus leiab, et jälitusprotokoll on tõendina kasutatav, sest sellest nähtub millal on jälitustegevuse luba antud (Viru MK esimehe P. Gontšarov`i 01.12.2009.a määrus nr 100/259) ja mis ajavahemiku suhtes on teostatud teabepäring (01.12.2009.a-18.12.2009.a Tallinn) ning viimaks ka see, millal on koostatud jälitusprotokoll (18.04.2010.a). Kohus leiab, et eelpool nimetatud tõenditega on tõendamist leidnud see, et V. Oništšuk käitles suures koguses ebaseaduslikult narkootilist ainet seda omastades, vallates, hoides ning turustades, kuna tal puudus narkootiliste ainete käitlemist õigustav luba. Subjektiivsete tunnuste pooles eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et V. Oništšuk pani narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et V. Oništšuk teadis, et ta käitleb ebaseaduslikult narkootilist ainet ja möönis seda. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate kuritegudetegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et V. Oništšuk pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Põhjendatud on V. Oništšuk`i tegevuse kvalifitseerimisel viidata ka

§184lg 2 p-le 2, kuna tõendamist leidis see, et V.

Oništšuk pani rohkem kui üks kord toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o tegemist on isikuga, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo. 8 IV Kohtu seisukoht karistuse osas Tulenevalt

§-st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul karistuse mõistmisel mõjutab süü suurust see, mitmel korral isik käitles narkootilist ainet ja kui suure kogusega oli tegemist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus põhjendatuks arvestada V. Oništšuk`i poolt süü ülestunnistamist ja uurimisele kaasaaitamist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka varasemat karistatust, millest nähtub, et V. Oništšuk on varasemalt kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning uue kuriteo pani ta toime katseajal. Samuti arvestab kohus seda, et V. Oništšuk`il on alaealine laps, kelle olemasolu ei takistanud tal aga toime panemast rasket esimese astme kuritegu, mis on suunatud rahvatervise vastu.

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme kuni viieteistaastase vangistusega.

§ 392

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Prokurör enda süüdistuskõnes palus mõista süüdistatavale karistuseks

§ 392

lg 1 järgi – 3 aastat vangistust;

§ 184

lg 2 p 2 järgi – 6 aastat vangistust,

§ 63lg 2 alusel liitkaristuseks – 6 aastat vangistust.

Kuna asja arutamine toimus lühimenetluses, siis palus ta vähendada karistust 1/3 võrra ning lõppkaristuseks määrata – 4 aastat vangistust. Kuna uued kuriteod pandi ta toime katseajal, siis palus prokurör kohaldada

§ 65lg 1 ning mõista liitkaristus.

Lõplikuks karistuseks palus ta määrata 4 aastat ja 4 kuud vangistust, selle hulka arvestada eelvangistuse aeg alates 17.12 2009.a. Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud karistust on võimalik kergendada, arvestades seda, et süüdistatav tunnistas ennast täielikult süüdi, aitas kaasa uurimisele, öeldes, kellelt ta narkootikume ostis, ning puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Seega on kohus seisukohal, et V. Oništšuk`i tuleb karistada karistusega alla keskmist määra, arvestades ka seda, et varasemalt pole V. Oništšuk toime pannud samalaadseid kuritegusid. Kõike seda eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks karistada V. Oništšuk`i

§ 184

lg 2 p 2 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega ja

§ 392lg 1 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega.

Kohus leiab, et karistuse eripreventiivseid eesmärke pole võimalik saavutada karistades teda

§ 392

lg 1 järgi rahalise karistusega, kuna ta ei oma legaalset sissetulekut ning tema enda ja tunnistaja Xxx`i ütlustega on tõendatud see, et ta ka ise tarvitab narkootilisi aineid. Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, peab kohus põhjendatuks mõista Xxx Oništšuk`ile liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Xxx Oništšuk`i vangistusega 3 aastat ja 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvestada Xxx Oništšuk`i karistusaja hulka eelvangistuse aeg 27.08.2009.a kuni 29.08.2009, s.o 3 päev ning mõista lõplikuks karistuseks 3 aastat, 3 kuud ja 27 päeva.

§ 73

lg 4, § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust suurendada Viru Maakohtu 14.05.2009.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (4 kuud vangistust) ning mõista liitkaristuseks 3 aastat, 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaega tuleb arvestada alates 17.12.2009.a, s.o tema vahistamisest. 9 V Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 2, 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup või võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus leiab, et narkootilised ained, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mobiiltelefonid, dokumendid, SIM-kaardid, mis asuvad Ida Politseiprefektuuri Narva PO hoiuruumis (06.05.2010.a üleandmise-vastuvõtmine akt nr 41) – tagastada pärast kohtuotsuse jõustumist Xxx Oništšuk`ile. VI Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta osa menetluskulude hüvitamisest riigi kanda, arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resoltsialiseerumisväljavaateid. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub V. Oništšuk`ilt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 10 875 krooni, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu 10 500 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 7 krooni. Samuti on põhjendatud mõista süüdistatavalt V. Oništšuk`ilt välja KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel ekspertiiside tegemise kulud 3322 krooni. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 306, 309 lg 3, 311, 313, 315. Mari-Liis Avikson Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.