← Eesti

1-11-314/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2011.a Pärnu Kriminaalasja number 1-11-314 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Sekretär Lili Mägi Prokurö

§ 424

kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Süüdistatav Maris Jaunkalns järgi Isikukood: 37309244238; xxxxxxx Kaitsja Advokaat Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Maris Jaunkalns

§ 424

järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses (päevamäär 211 krooni, s.o. 13,49 EUR) s.o 539 (viissada kolmkümmend üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) eurosenti.

§ 66

alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 6 (kuue) kuu jooksul, määrates, et iga kuu 10-ndaks kuupäevaks kuulub tasumisele 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot ja 93 eurosenti.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Maris Jaunkalns´ilt ära juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Maris Jaunkalns´ilt riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha 208 (kakssada kaheksa) eurot ja 52 eurosenti ning kaitsjatasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 05 eurosenti. 1 Hüvitada riigieelarvest eraldatud vahendite arvel advokaat Rünno Roosmaa´le riigi õigusabi kulud summas 19,18 EUR´i. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti Pangas, Swedbankas nr 221023778606 või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber

  1. Selgitusse märkida „Maris Jaunkalns, 1-11-314, menetluskulud“. Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas või arveldusarvele nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumbriga
  2. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „Maris Jaunkalns 1-11-314, rahaline karistus“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Pärnu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maris Jaunkalns’i süüdistatakse selles, et tema 08.01.2011.a kella 04.45 ajal juhtis mootorsõidukit Nissan Primera registreerimismärgiga x x linnas, x tänava ja x ristmikult kuni x tänava x maja juurde, olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et mõõtes tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0005 tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,12 mg/l alkoholi, millega rikkus Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja 3` p.1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör tegi ettepaneku tunnistada süüdi Maris Jaunkalns

§ 424

järgi ja mõista talle rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses (päevamäär 211 krooni, s.o. 13,49 EUR) s.o 539, 60 EUR´i.

§ 66

alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 6 kuu jooksul, määrates, et 2 iga kuu 10-ndaks kuupäevaks kuulub tasumisele 89,93 EUR´i.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Maris Jaunkalns´ilt ära juhtimisõigus 4 kuuks. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 208,52 EUR´i ning tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 95,87 EUR´i. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 15,98 EUR´i, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3,20 EUR´i. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19,18 EUR´i. Kohus leidis, et taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 22 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Anu Tammeniit kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.