1-08-1475/61

(4)Jaak Reinomägi on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.04.2008 kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1, § 214 lg 2 p 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 4-aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistati ja Jaan Reinomägi võeti vahi alla ja karistusaja alguseks loeti tema kinnipidamise päev. Viru Ringkonnakohtu 24.10.2008 otsusega tühistati Viru Maakohtu 24.04.2008 otsus Jaak Reinomägi kohtusaalis vahi alla võtmise kohta. J.Reinomägi vabastati vahi alt. Karistusaja algust lugeda J.Reinomägile vanglasse saabumise päevast pärast kohtuotsuse jõustumist. Karistusest arvutati kantuks vahi all viibitud aeg 24.04.2008 kuni vabastamise päevani käesoleva ostuse järgi. Karistuse kandmise algus 08.04.2009 ja lõpp 05.06.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.10.
2. Kinnipidamisasutusest Jaak Reinomägi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 21 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes asub elama ema xxxPxxx Rxxxa aadressil xxx, kus ta omab ka sissekirjutust. Isik omab põhiharidust. Kuni 1995 töötas väidetavalt tislerina. Peale seda ametlikku töökohta ei omanud. Enne vangistust oli registreeritud Töötukassas töötuna. Töötamisest vanglas keeldus 19.06.
3. Peale vabanemist tahab töötada tislerina, asutada oma FIE. Tööpinke loodab saada tuttavate abiga. Töötuks ei taha registreeruda. Garanteeritud töökohta ei ole. Varavastased kuriteod alates 1986.aastast. Tasumata materiaalseid nõudeid 18775 krooni. Korduvad vanglakaristused ja grupi koosseisus toimepandud kuriteod näitavad kriminaalse taustaga tuttavate olemasolu. Kelmused ja väljapressimine, korduvad vargused, röövimine näitavad teiste inimeste heaolust mittehoolimist, viitavad teisi ärakasutavale elustiilile. Väidetavalt alkoholisõltuvuse probleemi ei ole. Narkootikume ei ole kunagi tarvitanud. Isik on olnud ravil Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas. Vanglas on end vigastanud- verised kriimustused käsivarrel, mis näitab, et võib sooritada tähelepanu saamiseks ja manipuleerimiseks enesevigastamise katseid. Arvestades isiku impulsiivsust on oht kaotada enesekontroll. Agressiivsusele viitab verbaalne reaktsioon (kaebused, apellatsioonid, pretensioonid). Ei tunnista oma süüd kuritegude toimepanemises. Kriminaalkorras karistatud 10 korda. Kriminaalhooldusesse suhtub vastuoluliselt. Varasem tingimisi karistus on täitmisele pööratud. Vanglaametnike suhtes on esinenud verbaalset agressiivsust. Viru Vangla toetab Jaak Reinomägi ennetähtaegset vabanemist, kuna tegemist on kinnipeetava viimase ennetähtaegse vabanemisega ning antud juhul vajab kinnipeetav vabanedes pidevat järelevalvet, mida hakkavad teostama kriminaalhooldusametnikud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik toetab Jaan Reinomägi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetav vajab pärast ühiskonda vabanemist järelevalvet, kuid ennetähtaegse vabanemise võimalust kinnipeetavale rohkem ei avane. Jaak Reinomägi taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et süüdimõistetut tuleb enne tähtaegset vabastada. Isikul on kindel elukoht haige ema juures, kes vajab pidevalt tema abi ja toetust. Isikule on garanteeritud töökoht ( kohtuistungil on esitatud garantiikiri).Süüdimõistetu vabanemisfondis on raha üle 3000 krooni (esitatud väljavõte kontolt). See, et süüdimõistetu ei õpi vanglas, ei ole tema süü, vaid vangla võimaliste puudumine ( esitatud vanglas vastus). Tema distsiplinaarrikkumised on tingitud asjaolust, et ta kaitseb vanglas aktiivselt oma õigusi, kõik distsiplinaarkaristused on vaidlustatud. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetul on hulgakisi distsiplikaarkaristus. Tal on varem kriminaalkorras karistatud 10 korral, viimate
4. astme varavastase kuriteo toimepanemise eest. Kohtu põhjendused 2

(4)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Jaak Reinomägi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jaak Reinomägi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 10 korda kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab 5 korda. Enamus J.Reinomägi poolt toimepandud kuriteod on varavastased. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi karistusega ja määratud kriminaalhooldusele kuid katseajal on toime pannud uue kuriteo ning tingimisi karistus on pööratud täitmisele. Kriminaalhoolduse all on ta olnud

1. aastal ja katseajal pani toime uue varavastase kuriteo, Lääne-Viru Maakohtu 27.01.2005 kohtuotsusega pöörati tingimuslik karistus täitmisele ja mõisteti liitkaristus KasrS § 65 lg 2 alusel.Viimase kuriteo kelmuse ja väljapressimise eest karistati teda 2 aasta 8 kuulise vangistusega. Karistusregistri teatise (isiklik toimik lk 4-9) kohaselt on isikut 4 korral karistatud väärteokorras: avaliku korra vastases süüteos, varavastase süüteo eest ja Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahvidega. Viimase kohtuotsusega on ta karisttaud kolme episoodi kelmuse eest ja kahe episoodi väljapressimise eest, mis oli toime pandud ähvardusega panna maja põlema ja kasutada füüsilist vägivalda. Sellest nähtub, et süüdimõustetu toimepandud teod ei ole üksikud ega kergema laadi kuriteod. Nad olid suunatud kerge ja kiire majandusliku kasu saamisele. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Jaak Reinomägi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et alates karistuse kandmise kuupäevast 08.04.2009 on kinnipeetavat 21 korral distsiplinaarkorras karistatud, nendest 16 korral on karistuse liigiks valitud kartser. Hetkel on kõik karistused kehtivad. Peale viimast elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise taotluse läbivaatamist kohtus 16.03.2010, on Jaak Reinomägil 3 uut distsiplinaarrikkumist. Rikkumised on seotud korralduste eiramise, ametniku ähvardamise ja solvamise, töölt keeldumise, vangla vara lõhkumisega. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Jaak Reinomägi oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Samuti on J.Reinomägi suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. 04.02.2010 kohaldati kinnipeetava suhtes täiendava julgeolekuabinõuna isiklike esemete kasutamise keelamist ja 05.02.2010 väljaspool kinnipeetava elukambrit ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist. Kinnipeetav vangistuse jooksul ei ole töötanud ega osalenud sotsiaalprogrammides. Isikul on isikuttõendavad dokumendid ID- kaart kehtivusega kuni 22.01.
2. Vabanedes on Jaak Reinomägil kindel elukoht ema, Vxxx-Pxxxe Rxxxi juures aadressil xxx xxx, kus ta omab ka sissekirjutust. Vabanedes on isikule garanteeritudf töökoht müügimehena (kohtule on esitatud garantiikiri). Kohus märgib, et ilmselt müügimehe töö on seotud materiaalsete väärtuste liikumisega, süüdimõistetu on aga 10(!) korda karistatud just varavastaste esimese ja teise astme kuriteude toimepanemise eest. Selles mõttes leiab kohus, et sellise töökoha omamine võib vastupidi veelgi provotseerida uute kuritegude toimepanemist, seda enam, et ta on varem kelmuse eest süüdi 3

(4)tunnistatud isik: Rahalised kohustused (vangla andmetel) 18775 krooni omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Arvestades Jaak Reinomägi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus ei poolda kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamust, et isikut tuleb vabastada kuna see on viimane ennetähtaegse vabastamise võimalus ja varsti ta niigi vabaneb ilma käitumiskontrollita. Kohus leiab, et selline lähenemine õõnestab ennetähtagse vabastamise tähendust ja paneb ebavõrdsesse olukorda neid süüdimõistetuid, kes on tõesti oma positiivsekäitumisega vanglas tõestanud, et karistuse eesmärk on täidetud ja kelle ennetähtaegne vabastamine ei riiva ühiskonna õigustunnet. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus leiab, et käitumiskontroll ei ole see piisav meede, et süüdimõistetu gei paneks toime uusi kuritegusid. Kohus leiab, et süüdimõistetul elu- ja töökoha omamone ja kindel soov olla toatuseks oma emale ei kaalu üle tema varasemat kuritegelikku elukäiku ja toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus leiab et süüdimõistetu tuleb mitte vabastada enne tähtaega. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu temale Viru Maakohtu 24.04.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2011.a. määrusega Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu 18. novembri 2010 määrus muutmata ning süüdimõistetu Jaak Reinomägi määruskaebus rahuldamata. Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 11.01.2011 Nooremreferent Liivi Õun 4