← Eesti

1-09-3183/14

Toimik nr 1-09-3183 ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.novembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-3183 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Kristiina Erte Kaitsja Sergei Politšev kokkuleppel Kohtuasi Viru Vangla materjalid Peeter Zadumovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 30.11.2010 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Peeter Zadumov, isikukood: 38008210230, kannab karistust xxx. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Peeter Zadumov talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.11.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Peeter Zadumovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Peeter Zadumov on süüdi tunnistatud Soome Vabariigi Helsingi Ringkonnakohtu 23.04.2007 kohtuotsuse alusel. Harju Maakohtu 08.04.2009 määrusega tunnistati lubatavaks Soome Vabariigi Helsingi Ringkonnakohtu 23.04.2007 otsuse täitmine Eesti Vabariigis ja kvalifitseeriti toime pandud süütegu KarS § 184 lg 2 p 1, § 392 lg 1, § 394 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks mõisteti 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 23.05.2006 ja lõpp 22.05.2015. 1

(4)Peeter Zadumov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 21). Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 22.11.2010. Kinnipidamisasutusest Peeter Zadumovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel kavatseb elama asuda xxx, kus elas ka enne vangistust. Isikul on 8 klassi haridust, 9 klass jäi pooleli vangistuse tõttu. Põhiliselt on töötanud ehitustöödel Eestis, Norras ja Soomes, kus töötas ka enne vangistust. Vabanemisel garanteerib töökoha xxx. Vanglas töötab alates 25.05.2010 xxx xxx puidutsehhis. K-Raha andmetel on kõik hagid tasutud. Kuritegu on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, et rahapesuga tekkinud võlgu tasuda, mis näitab isiku toimetuleku oskuse puudulikkust. Isik tunnistab, et suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga tuttavaid ka, kuid isik ei suhtle nendega. Kinnipeetava vend on kohtulikult karistatud. Varasemalt on kinnipeetav tarvitanud ohtralt alkoholi. Kaks kriminaalkaristust joobes autojuhtimise eest. Kinnipeetav kannab esimest vanglakaristust. Varasemalt on isikut kahel korral tingimisi karistatud, täitis kontrollnõudeid, kuid pidas kriminaalhooldusametniku juures vestlustel ja nõustamistel käimist ajaraiskamiseks. Oma süüd antud kuriteod tunnistab. Isiku sõnul on oma vigadest õppinud ja on motiveeritud õiguskuulekalt käituma. Kuna isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, pole isik vastavaid järeldusi teinud. Vangla toetab Peeter Zadumovi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Peeter Zadumovi ennetähtaegselt vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Arvestades uue kuriteo riske ei poolda kriminaalhooldusametnik Peeter Zadumovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 alusel koos elektroonilise valve lisakohustuse kohaldamisega. Vabanemise eelsel perioodil oleks vajalik Peeter Zadumovil jätkata õppimist omandamaks põhihariduse, samuti peaks ta osalema sotsiaalprogrammides. Peeter Zadumov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elu- ja töökoht. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Ta on vangistuses esimest korda ja obn ära kandnud juba 4 a 6 k vangistust, mis on päris pikk aeg. Ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Soomes oleks isik enne tähtaega vabastatud automaatsel poole karistusaja ärakandmisel. Isik on saadetud Eestisse karistust kandma tema tahte vastaselt. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Isik on 5 korral kriminaalkorras karistatud, viimane kuritegu on narkokuritegu. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et Peeter Zadumov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2
(4)läbivaatamisel arvesse kõik Peeter Zadumovi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud nii isikuvastase kuriteo, varavastaste kuritegude eest kui ka liikluskuritegude eest. Isikut on varem karistatud ka kahel korral tingimusliku karistusega. Käesoleval ajal kannab karistust I astme narkootilise aine suures koguses omandamise isikute grupis, hoidmise ja veo eest ja narkootilise aine üle riigipiiri toimepamise ning rahapesu eest isikute grupis. Harju Maakohtu 08.04.2009 kohtumäärusest on näha, et Peeter Zadumov toimetas üle piiri 8933 g amfetamiinsulfaati. Seega kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Peeter Zadumovi puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud suurepärane. Distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab vanglas alates 25.05.2010 puidutsehhis. Süüdimõistetul on isikusttõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 02.01.
  1. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama emale kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema Reet Ehiloo on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 26). Vabanedes on Peeter Zadumovil garanteeritud töökoht xxx poolt transporttöölisena ametipalgaga 5500 krooni (kohtu toimik lk 7). Samuti on kinnipeetava ema nõus poega rahaliselt toetama vanglast vabanemisel. Kohus leiab, et süüdimõistetu hea käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ( elukoht, lähedaste toetus ja tõenäoliselt ka töökoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid (raske rahvatervisevastane kuritegu). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Raske narkokuriteo toimepanemise ajal oli isikul töökoht Soomes ehitustöödel. See näitab, et töökoha omamine iseenesest ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Isikul puuduvad võlgnevused, mis on positiivne. Ei saa jätta tähelepanuta, et kohtuoptsuse alusel määratud katseaeg lõppes tal märtsis 2006 ja mais 2006 pani ta toime uue esimese astme raske narkokuriteo toime. See näitab, et selle süüdimõistetu puhul on uues kuriteo toimepanemise risk on üsna suur.Kriminaalhooldus ilmselt ei ole piisav, et isik hoiduks uute kuritegude toimepanemisest. Ta on esimest korda vangistuses viibinud alates 23.05.2006 ja karistusaja lõpp on 22.05.
  2. Karistusaja lõpuni on veel ligi 4,5 aastat, mis on väga pikk aeg. Samas alkoholi tarvitamine võib suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Peeter Zadumovi puhul peab kohus eriti tähtsaks põhihariduse omandamist ja sotsiaalabiprogrammides osalemist vangistuse ajal. Kohus peab märkima, et juhul kui süüdimõistetu jätkab vanglas kasulikku tegevust, ei pane toime distsiplinaarrikkumisi, ei ole välistatud, et kohus võib tulevikus jõuda järeldusele, et isikut tuleb enne tähtaega vabastada. Praegu, selle raske kuriteo juures ja arvestades seda, et ka enne oli isik 3
(4)korduvalt kohtulikult karistatud ennatlik. kergemat laadi kuritegude toimepanemise eest, on see veel Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Peeter Zadumovi temale Soome Vabariigi Helsingi Ringkonnakohtu 23.04.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 07.01.2011 Nooremreferent Liivi Õun 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.