1-10-16508 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-16508 (10231500418) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

25 lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav Larissa Grigorjuk ik: 46501150251, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 05.11.2010, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud - Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 02.11.2010 otsusega väärteoasjas nr 2315,10,010980 KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 900.00 krooni; - Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 30.11.2010 otsusega väärteoasjas nr 2315,10,010866 KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahv 600.00 krooni Kaitsja Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. Larissa Grigorjuk süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Larissa Grigorjuk´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.

1. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta Larissa Grigorjuk´ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva Larissa Grigorjuk´i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Larissa Grigorjuk temale määratud 1
6. 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu KarS § 78 p 1 alusel arvestada Larissa Grigorjuk´ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.01.
7. Larissa Grigorjuk´i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. Larissa Grigorjuk´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 52 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Larissa Grigorjuk, 1-10-16508, kaitsjatasu“. Larissa Grigorjuk´ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Larissa Grigorjuk, 1-10-16508, sundraha“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Larissa Grigorjuk´i süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt 31.10.2010 ning 02.11.2010 toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad pisivargused ning milliste toimepanemise eest teda Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo poolt on karistatud rahatrahvidega, taas 05.11.2010.a. kella 13.55 ajal Tallinnas, aadressil Läänemere tee 2C asuvast Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvast kauplusest Säästumarket üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada kolme 0,5-liitrist pudelit piiritusejooki Aramis Fruit Plum, 1 tk maksumus 109 krooni, kokku kaupa maksumusega 327 krooni, pannes kauba endale kotti ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata, kuna Larissa Grigorjuk peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega Larissa Grigorjuk, olles isikuks, kes on varem vähemalt kahel korral toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava varguse katse.

Kohtuistungil süüdistatav Larissa Grigorjuk seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 2 • 05.11.2010 koostatud Rimi Eesti Food AS avaldusest nähtuvalt peeti 05.11.2010 Läänemere Säästumarketi kaupluses kinni naisisik, kes möödus nende kaupluse kassadest jättes tasumata kauba (3 pudelit piiritusjooki Aramis Fruitl. Plum 0,5 liitrit 30%) kokku maksumusega 327 krooni. Kaup on tagastatud kauplusele rikkumata. (t/l 3) • 05.02.2010 koostatud tunnistaja Deniss Rõtškov´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 05.11.2010 tema, viibides tööl turvamehena Läänemere tee 2C asuvas kaupluses Säästumarket, sai kell 13.50 kaupluse töötajalt teada, et järjekorras on kahtlane naisterahvas. Kell 13.55 naine möödus kassast, tunnistaja pidas ta kinni ning kontrollimisel avastas naisterahva kotist kolm pudelit piiritusjooki Aramis, kogumaksumusega 327 kr. (t/l 4-4a) • Väljatrükk 02.11.2010 kiirmenetluse otsusest väärteoasjas nr 2315,10,010980, millega Larissa Grigorjuk´ile mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 900 krooni. (t/l 14-15) • Väljatrükk 30.11.2010 otsusest väärteoasjas nr 2315,10,010866, millega Larissa Grigorjuk´ile mõisteti KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 600 krooni. (t/l 21-23) • 11.05.2010 koostatud kahtlustatava Larissa Grigorjuk´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et 05.11.2010 kella kahe paiku läks Säästumarketi kauplusesse Tallinnas, Läänemere tänaval, kus müügisaalis võttis riiulilt 3 pudelit Aramis piiritusjooki ning pani need endale käekotti. Seejärel möödus kassast jättes võetud kauba eest tasumata ning ta peeti kinni turvatöötaja poolt. (t/l 5-8) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2009 oli 163,30 krooni. (t/l 17) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Larissa Grigorjuk´i süüd tunnistavaid ütlusi, Rimi Eesti Food AS-i avaldust, tunnistaja Deniss Rõtškov ütlusi, väljatrükke otsustest väärteoasjas nr 2315,10,010980 ja väärteoasjas nr 2315,10,010866, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Larissa Grigorjuk´i käitumine kvalifitseeritud KarS §

25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Larissa Grigorjuk temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli eelnevalt vähem kui kahe kuu jooksul toime pannud kaks varguse katset. Sellisest käitumisest võib teha järelduse, et süüdistatava jaoks on võõraste vallasasjade äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil muutunud elulaadiks ja elatusallikaks ning kohus leiab, et taoline käitumine on hinnatav varguste toimepanemisena süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kriminaaltoimikust nähtuvalt 05.11.2010.a. kella 13.55 ajal Tallinnas, aadressil Läänemere tee 2C asuvast Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvast kauplusest Säästumarket üritas Larissa Grigorjuk varastada kolme 0,5-liitrist pudelit piiritusejooki Aramis Fruit Plum, pudeli maksumusega 109 krooni, kokku kaupa maksumusega 327 krooni, kuid vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, sest ta peeti kinni turvatöötaja poolt ja kaup võeti ära. Seega jäi inkrimineeritud süütegu lõpule viimata ja katse staadiumisse. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav küll kahetses toimepandut, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt ega saa arvestada seda siirana. Süüdistatava käitumine nädala jooksul näitab pigem seda, et süüdistataval on üheselt mõistetav eesmärk saada elatusvahendeid võõra vara arvelt, mille saavutamisel on süüdistatav näidanud üles suurt järjekindlust vaatamata tema korduvatele kinnipidamistele. Seega süüdistatava sihikindel käitumine oma iseloomu tõttu välistab kohtu arvates kahetsuse olemasolu. Süüdistatavale KarS §

§ 25

lg 2 järgi 3 inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval puudub alaline töökoht ja sissetulek, millele viitab ka süüdistatava varavastane käitumine. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja kuriteolaadi leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata isik, süüdistus on esitatud vaid ühes episoodis, millise puhul oli rünne suunatud väheväärtusliku vara vastu ja kannatanule vargusega kahju ei tekkinud, kuivõrd vargus jäi katse staadiumisse, siis leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ja kohus peab võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatava käitumises puuduvad karistust raskendavad asjaolud ja teda ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, lootuses, et määratav katseaeg sunnib süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest katseaja kestel. Kuivõrd süüdistatav ei ole varem kohtu poolt karistatud ja teda on mõnedel kordadel karistatud väärteokorras, siis leiab kohus, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile ei ole vajalik ning süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid. Märt Toming kohtunik 4