) §§ 7417 lg 1, 7431 lg 1, 7432 lg 1 järgi. 21.06.2010.a üldmenetluse otsusega nr 2670,10,006481 on määratud kohtuvälise menetleja poolt K. Lilleleht` eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1,
Kaebuse sisu 07.07.2010.a laekus Pärnu Maakohtule K. Lilleleht` kaitsja vandeadvokaat H. Otti` poolt koostatud kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega K. Lilleleht` suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses. Kaebuse esitaja hinnangul on väärteoasja kohtuväline menetlemine olnud ühekülgne ja puudulik, menetleja on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, rikkunud oluliselt väärteomenetlus õiguse normi ning mõistetud karistus ei vasta väärteo (isegi hüpoteetiliselt ettekujutatava väärteo) raskusele ja menetlusalusele isikule ((Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 148 p 1, 2, 3, 4)). Menetlusalune isik on selgitanud nii 22.05.2010.a koostatud väärteoprotokollis kui ka samal päeval eraldi antud seletuses (vt kaebuse lisa 5) sisuliselt, et tema enese teada ei ole 10.04.2010.a ühelegi teisele sõidukile otsa tagurdanud, seadusevastaselt politseile midagi teatamata jätnud ega kusagilt põgenenud. Menetlusalune isik leiab, et: 1) tema ei ole 10.04.2010.a osalenud üheski liiklusõnnetuses ega tekitanud mitte kellelegi liiklusnõuete rikkumisega varalist kahju; 2) kuna 10.04.2010.a ei ole toimunud liiklusõnnetust LE § 2 lg 23;
* ja 7417 lg 1 tähenduses, milles kaebaja osalenuks mootorsõiduki juhina, siis tuleb lugeda temale väärteoasjas tehtud etteheide liiklusõnnetusest mitteteatamise kohta täiesti alusetuks; 3) kuna 10.04.2010.a ei toimunud liiklusõnnetust LE § 2 lg 23;
* ja 7417 lg 1 tähenduses, milles kaebaja osalenuks mootorsõiduki juhina, siis tuleb lugeda temale väärteoasjas tehtud etteheide liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise kohta täiesti ainetuks; 4) väärteoasjas ei ole mitte millegagi tõendatud, et menetlusalune isik oleks Kalle Nõmm`ele või kellelegi kolmandale isikule tekitanud varalist kahju; 5) teda on karistatud KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1 ja lg 3 ning
lg 1 alusel rahatrahviga 3000.00 krooni täiesti alusetult; 6) kohtuväline menetleja ei ole asja menetlemisel arvestanud tegelike faktiliste asjaoludega. Kaevatavas väärteoasjas kohtuväline menetleja: on esitanud nii väärteoprotokollis ja väärteootsuses süüteoasjaolud sellisel abstraktsus- astmel (puuduvad igasugused viited: konkreetsele sõiduautole, millele väidetavalt K. Lilleleht otsa tagurdas; konkreetsele teisele isikule, kes juhtis väidetavas kokkupõrkes osalenud teist sõidukit; viimati nimetatud sõidukile tekkinud vigastuste iseloomule ja ulatusele; konkreetsele isikule – kellele väidetav varaline kahju tekkis; varalise kahju suurusele ja iseloomule), et õiguslikus tähenduses tuleb väärteoasjas esmaselt konstateerida
§-s 7417 lg 1 ja §-s 7431 lg 1 ning §-s 7432 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisudele vastavate, tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude tuvastamatajätmist. Samuti ei ole menetleja väärteootsust arusaadavalt põhistanud, sest otsusest ei nähtu: millise jälgitava igakülgse, objektiivse ja täieliku tõendikäsitluse alusel on kohtuväline menetleja jõudnud järeldustele, et menetlusalune isik on rikkunud LE § 91, § 105, § 225 ja § 227 nõudeid ja pannud toime
§-s 7417 lg 1 ja/või § 7431 lg 1 ja/või §-s 7432 lg 1 ettenähtud süüteo(d). Ka ei nähtu, millisele õiguslikule argumentatsioonile tuginevalt on kohtuväline menetleja karistanud K. Lilleleht` tuginedes üheaegselt KarS § 63 nii lg-s 1 kui ka lg-s 3 sätestatule. 2
alusel, on vaatamata eeltoodule oluline tuvastada, kas see isik teadis liiklusõnnetuse toimumisest või mitte. Juhul, kui menetlusalune isik liiklusõnnetusest ei teadnud, ei saa ka järgneda tema vastutust
Seda põhjusel, et isikult ei saa nõuda, et ta teataks politseile asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire." Seega on vajalik kohtuistungil kaebuse menetlemisel välja selgitada menetlusaluse isiku teadmine liiklusõnnetuse toimumisest. Kohtuväline menetleja tegi oma otsuse üldmenetluses tunnistaja ütluste põhjal ning pidas menetlusaluse isiku ütluseid kokkupõrke teadmatusest paljasõnalisteks. Tunnistaja K. Nõmm`e ütlustel andis ta signaali, sest aimas, et valge Dodge võib otsa tagurdada. Seega pidi öisel ajal, ilma tiheda liikluseta teel, see menetlusaluses isikus tähelepanu äratama ja seda piisava hoolsuskohustuse järgimisel. 2. Liiklusõnnetuse põhjustamine. LE § 91 kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma selle ohutuses ja tema valitud sõiduvõtted ei tohi tekitada liiklusohtlikku olukorda. LE § 105 kohaselt ei tohi juht tagurdamisel ohustada ega takistada teist liiklejat. Käesoleval juhul menetlusalune isik liikluseeskirja nimetatud nõudeid ei täitnud. Samuti ei olnud ta tagurdamise käigus piisavalt tähelepanelik, märkamaks manööverdusteel olevat takistust. Eelnimetatud nõudeid järgides saanuks K. Lilleleht teisele sõidukile otsatagurdamist vältida. K. Nõmm`e sõiduk parkis teel liikluseeskirja reegleid rikkumata ning kui ta poleks istunud autos, ei teaks ta kes tema sõidukile kahju tekitas. Varalise kahju tekkimine nähtub vaatlusprotokollis, kus on eraldi lahter kahju kirjeldamise kohta ning fototabelid. Ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-76-03 on öelnud, et vajalik on kahju kindlaks tegemine mitte kahju suurus. Vaatlusprotokollis on kirjeldatud (vaadeldud on nii sündmuskohta kohta kui ka sõidukeid) mõlema sõiduki kahjud ning fotodel on need selgelt näha. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-102-06 öelnud veel: „KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii 3
lg 1 osas ei ole tegemist väärteokoosseisuga, mis sõnastusest või teo olemusest tulenevalt eeldaks tingimata tahtlikku tegu. Näiteks tuleb ettevaatamatus kõne all juhul, kui liiklusõnnetuses osalenud juhile tundub, et ta on teise osapoolega jõudnud kokkuleppele ja jätab sellepärast politseile teatamata, tegelikult aga nõutavat kokkulepet pole. Samuti võib olla tegemist ettevaatamatusega, kui isik ei saa aru, et liiklusõnnetus aset leidis, kuigi oleks pidanud sellest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral aru saama." Seda, et kohtuväline menetleja on teo toimepanemist ettevaatamatusest arvestanud karistuse kohaldamisel nähtub karistuse määrast. Maksimum rahatrahvimäär nimetatud teo eest on 300 trahviühikut, kuid menetlusalusele isikule on määratud 50 trahviühikut. Lisaks peab kohtuväline menetleja vajalikuks märkida järgmist kaebusele lisatud ekspertiisi osas. Eksperdi J. Tuulik'u arvamus ei ole väärteomenetluse käigus antud. Ei ole kohtuvälise menetleja poolt määratud ning ekspertiisiakt ei ole vormistatud vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 107 sätetele. Samuti ei ole teada, kas J. Tuulik'u puhul on tegemist kohtueksperdi või muu riiklikult tunnustatud eksperdiga. Kohtuväline menetleja möönab, et J. Tuulik`u arvamuse võib lisada kui spetsialisti arvamuse. Kohtuvälisele menetlejale pole teada, kas arvamuse koostamiseks olid esitatud mõlemad sõidukid J. Tuulik`ule füüsiliselt (lisatud vaid fotod kaebaja poolt juhitud sõidukist) ning kas arvamus on avaldatud sõiduki vigastuste või tekkemehhanismi kohta. Juhindudes eeltoodust ning VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja K. Lilleleht` kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid K. Lilleleht` suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja leidis, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tema poolt kõnealuse väärteo toimepanemist, samuti on menetleja poolt oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteomenetluse norme ei ole rikutud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et K. Lilleleht` kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (3-1-1-4-07). Väärteo toimepanemise tõendamisel on kohtuväline menetleja tuginenud 22.05.2010.a koostatud liiklusõnnetuse aktile, millele on lisatud fototabelid sündmuskohalt ning tunnistajate ütlustele. Kaebajale on süüks pandud LE § 105, § 91, § 225 ja § 227 ettenähtud liikluseeskirjade nõuete rikkumised. Nimetatud rikkumiste eest on tema poolt toimepandud väärtegu kvalifitseeritud
LE § 91 kohaselt peab enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Vastavalt LE § 105 ei tohi juht tagurdamisel ohustada ega takistada teist liiklejat. 4
sätestatu kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Vastavalt
lg 1 karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetusest mitteteatamise korral, so liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.
liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kahe aastani. Esmalt analüüsib kohus seda, kas K. Lilleleht` poolt pandi toime LE § 91 ja § 105 ettenähtud rikkumised Väärteoprotokolli ning otsuse kohaselt toimus 10.04.2010.a öösel kella 4.30 ajal Pärnus Suur – Sepa tn 13 asuva maja juures liiklusõnnetus, kus mootorsõiduki juht tagurdades ei veendunud selle ohutuses, tagurdas pihta tema taga seisnud sõidukile ja tekitas sellega varalise kahju. Kaebaja avaldas kohtuistungil, et viibis küll sõidukiga Dodge eelnimetatud kuupäeval, öisel ajal Suur – Sepa 13 asuva pubi juures ning võttis seal peale pubis viibinud tuttavad, kuid sõidukit, mis väidetavalt sai liiklusõnnetuse tagajärjel kannatada, ta seal ei näinud. Samuti ei ole ta oma sõidukiga Suur – Sepa 13 juures teisele sõidukile otsa sõitnud. Kuna tema sõidukiga ei ole liiklusõnnetust toimunud, siis ei ole ta ka sündmuskohalt põgenenud ega liiklusõnnetusest teatamata jätnud. -Tunnistaja Martin Peetsi ütluste kohaselt sõitis ta K. Lilleleht` kaasa baari juurde, sisenes baari ja kutsus sõbrad välja, seejärel tehti baari ees suitsu, kaebaja tagurdas oma sõidukiga tänavaäärsest parklast välja ning istuti autosse. Tunnistaja ütluste kohaselt ühtegi autot kaebaja juhitud sõiduki taga ei seisnud ning mingit kokkupõrget teise sõidukiga ei toimunud. -Tunnistajate Hendrik Kauri ja Jarmo Habakuke ütluste kohaselt viibisid nad 10.04.2010.a öösel alates kella 24.00 baaris „2 Paari“, milline asub Pärnus Suur – Sepa tänaval. Umbes kella 3 paiku, kui baari hakati sulgema helistas J. Habakuk oma tuttavale M. Peetsile, et ta autoga baari juurde järgi tuleks. Mõne aja pärast M. Peets tuligi autoga, mida juhtis K. Lilleleht. Enne autosse minekut seisti baari juures väljas ning tehti suitsu, seejärel istuti autosse ning sõideti ära. Sarnaselt tunnistaja M. Peetsiga kinnitasid ka H. Kaur ja J. Habakuk, et ajal, kui K. Lilleleht oma autoga peatumise kohast välja tagurdas, ei olnud seal läheduses seismas ühtegi sõidukit, mistõttu ei saanud K. Lilleleht liiklusõnnetust tekitada ja seisvale sõidukile otsa sõita. -Tunnistaja Kalle Nõmme ütluste kohaselt sai ta taksojuhina 10.04.2010.a kella poole nelja paiku öösel väljakutse Suur – Sepa tänaval asuva baari juurde. Sõitnud sinna, peatas ta enda sõiduki tänava ääres ja jäi kliente ootama. Teisel pool tänavat seisis samal ajal universaalkerega sõiduk, millesse sisenes üks meesterahvas peale mida hakkas sõiduk tagurdama ning tagurdas vastu K. Nõmme sõiduki poritiiba. Seejärel otsa tagurdanud sõiduk lahkus ning K. Nõmm teatas juhtunust politseile. Tunnistaja ütluste 5
Käesolevas väärteoasjas ei ole kannatada saanud sõiduki omaniku poolt välja toodud talle tekitatud varalise kahju suurus. Samas on ta aga avaldanud, et sai varalist kahju, kuna sõiduki kaubanduslik välimus on rikutud. Riigikohtu lahendi 3-1-176-03 p 7 kohaselt kuulub
tunnustel väärteoasjas tõendamisele üksnes varalise kahju tekitamise fakt, mitte aga kahju suurus. Kuna kohus ei pea ekspert J. Tuuliku antud arvamust kahju puudumise kohta arvestatavaks, siis tuleb lähtuda muudest väärteomenetlusega kindlakstehtud faktilistest asjaoludest. Asja kohtulikul arutamisel avaldas K. Nõmm, et talle on liiklusõnnetusega tekitatud varalist kahju, kuna sõiduki põrkeraud ning selle kaubanduslik välimus oli sellega rikutud. Hinnates väärteoasjas olevate fotode järgi kahjustuste ja kriimustuse iseloomu, on kohtu hinnangul ilmne, et sõiduki endise avariieelse olukorra taastamiseks on vajalikud puhastus ja värvimistööd, millised nõuavad omakorda varalisi kulutusi. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kaebaja tegevuse, tema poolt teisele sõidukile pihtasõitmise tagajärjel tekitatud varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud LE § 91 ettenähtud objektiivne koosseis, mille kohaselt kaebaja, olles hooletu, enne tagurdamise alustamist ei pööranud tähelepanu ning ei jälginud tema taha jäänud, baari juures tänava serval parkinud teisele sõidukile, s.o. ei veendunud manöövri ohutuses. Samuti ohustas ta tagurdamisel teist liiklejat sõites talle enda sõiduki tagumise osaga pihta, milline tegevus on LE § 105 ettenähtud objektiivseks koosseisuks. Subjektiivsest küljest on kaebaja tegu käsitletav KarS § 18 lg 3 kohaselt teo toimepanemisena ettevaatamatult hooletusena, kuna ta oleks tähelepanelikuma ja kohusetundliku suhtumisega pidanud ette nägema süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise, s.o arvestama seda, et tema taga võib tagurdamismanöövrit sooritades olla teisi liiklejaid, sõidukeid või isikuid. Põhjuslik seos kaebaja süülise käitumise ja tagajärje vahel väljendub selles, et tema poolt toimepandud teisele sõidukile otsasõitmise tagajärjel tekkisid viimasel tehnilised vigastused ja varaline kahju. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et K. Lilleleht oma tegevusega on rikkunud LE § 91 ja § 105 nõudeid ning pannud toime
lg 1 ja § 74 32 lg 1 järgi selle kohta, et ta ei teatanud liiklusõnnetusest ning põgenes liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Kuna kaebaja eitas väärteoasja asja kohtulikul uurimisel liiklusõnnetuse toimepanemist, siis eitas ta ka liiklusõnnetuse toimumisest teatamata jätmist ning sündmuskohalt põgenemist. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud rikkumised antud juhul tõendamist leidnud. Hinnates väärteomenetluse käigus tuvastatud faktilisi asjaolusid, on kohtu hinnangul leidnud tõendamist kaebaja poolt juhitud sõidukiga pihta sõitmine teisele sõidukile. Samas ei tähenda see aga veel seda, et kaebaja jättis liiklusõnnetusest selle toimepanemise varjamiseks sihilikult teatamata ja põgenes sündmuskohalt. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et kaebaja, sooritades tagurdamise manöövrit, ei olnud selle alustamisel ega sooritamisel piisavalt hoolas ega tähelepanelik, millest tulenevalt toimus liiklusõnnetus. Samas, hinnates otsasõiduga tekkinud tehnilisi vigastusi, võib täheldada, et need piirdusid üksnes kriimustuste ja värvi kahjustustega, millest järeldub, et sõidukite omavaheline kokkupuutumine, mis toimus tagurdamisel ja väikese kiirusega, ei olnud tugev. Kohtu hinnangul ei kaasnenud sellega ei tugevat tõuget ega heli, millest tulenevalt on ei ole välistatud, et kaebaja kokkupõrget ei märganudki. Samuti ei ole välistatud, et kaebaja võis mitte tähele panna K. Nõmme poolt antud helisignaali. Kuna tegemist on kõrvaldamata kahtlusega, tuleb seda tõlgendada kaebaja kasuks. Kuivõrd ei ole välistatud, et kaebaja kokkupõrget ei märganud, siis ei saa talle ka süüks panna liiklusõnnetusest mitte teatamist ning sündmuskohalt põgenemist. Samas ei välista aga liiklusõnnetuse toimumise märkamata jätmine kaebaja vastutust rikkumistes LE § 91, § 105 ja
S § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas väärteoasjas ei ole K. Lilleleht’ puhul tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. K. Lilleleht’ süü väärteo toimepanemisel seisnes ettevaatamatusega toimepandud väärteos, millega tekitati küll liiklusõnnetus ja varaline kahju, kuid seda mitte suures ulatuses. Samas ei ole ta aga ka oma rikkumist tunnistanud ega püüdnud kahju heastada. Kuna tegemist oli noore ja ka ilmselt väheste kogemustega juhiga, kes kasutas oma tuttavale kuuluvat sõidukit, on tõenäoline nimetatud asjaolu soodustas liiklusõnnetuse toimumist. Väärteoasjas ei nähtu K. Lilleleht’ puhul varasemaid rikkumisi ning karistusi. Eeltoodust lähtudes asus kohus seisukohale, et K. Lilleleht’ karistamine rahatrahviga määras 50 trahviühikut, mis on alla sanktsiooni keskmise määra, on antud juhul põhjendatud ning kohtul puudub alus selle muutmiseks. Kohtu hinnangul ei ole kohtuvälise menetleja poolt läbiviidud väärteomenetlusega kaasnenud väärteomenetluse olulisi rikkumisi VTMS § 150 järgi. Arvestades eelnevat ning juhindudes VTMS § 132 p 2 kuulub K. Lilleleht` kaebus rahuldamisele osaliselt, so tühistada Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemavariipolitseinik A. Kase` poolt 21.06.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,006481 osaliselt, so lõpetada K. Lilleleht` suhtes väärteoasjas menetlus
lg 1, § 7432 lg 1 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, so isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.
MS § 180 lg 1 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Antud asjas KrMS §-s 182 nimetatud erandeid ei esine. Arvestades eelnevat tulevad menetluskulud jätta kaebuse esitaja enda kanda. Tee Olvik Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.