Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 29.11.2010.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 30.11.2010.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 13.12.2010.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 20.06.2010.a on koostatud Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Pärnu-Jaagupi konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik A. Lünekund`i poolt väärteoprotokoll nr AB1165313 selle kohta, et 19.06.2010.a kella 23.10 ajal Pärnumaal Halinga vallas Vee külas Sõõrikse-Vee küla teel S. 4-10-2325 Juhkam, olles alkoholijoobes sõiduteel, ei kasutanud pimedal ajal valgustamata teel helkurit ega valgustatud laternat; hööritades sõiduteel tagumikku, takistades sõidukite liikumist sõiduteel. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 25, § 22, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7436 lg 2 (punkti märgitud väärteoprotokollis ei ole) järgi. 19.07.2010.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,10,007874 on määratud S. Juhkam`ile LE § 22 nõuete (§ 25 otsuses toodud ei ole) rikkumise eest LS § 7436 lg 2 p 1 alusel karistuseks rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses, so 4200 krooni. Väärteo kirjeldus otsuses: jalakäijana olles alkoholijoobes sõiduteel, ei kasutanud pimedal ajal valgustamata teel helkurit ega valgustatud laternat; hööritades sõiduteel tagumikku, takistades sõidukite liikumist sõiduteel. Kaebuse sisu 02.08.2010.a esitas S. Juhkam Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud väärteootsuse nr 2670,10,007874 täies ulatuses tühistamiseks. Kaebaja leiab, et asjas koostatud väärteoprotokoll ei ole põhjendatud ning on koostatud ebaõigelt. S. Juhkam on seisukohal, et ei ole andnud menetluse käigus vasturääkivaid ütlusi oma meeleseisundi ja agressiivsuse kohta. Samuti ei ole kohtuväline menetleja arvestanud otsuse tegemisel kaebaja poolt esitatud vastulauset (vt kaebuse lisa tl 2-3) ning on jätnud üle kuulamata kaebajaga koos kõnealusel üritusel viibinud isikud, kelleks on: Hannek Mäesepp, Kardo Tamm, Priit Puust ja Annika Laur. Arvestades eeltoodud asjaolusid leiab S. Juhkam, et temale koostatud otsusega karistuseks määratud rahatrahv on alusetu ja põhjendamatu. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Pärnu-Jaagupi konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik A. Lünekund oma 26.08.2010.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärtegu on kvalifitseeritud ja vormistatud õigesti ning tõendatud täies ulatuses väärteos kogutud tõenditega (tunnistajate ütluste, indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja isiku kainenemisele toimetamise protokolliga). Viiteid enda agressiivsuse kohta aga annab S. Juhkam oma vastulauses täiendavalt ise. Samuti on kainestusmaja töötaja teinud vastava märke joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli väljale, isiku suhtes kohaldatud sund, millisele on märgitud ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja S. Juhkam`i kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü kõnealuses väärteos on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistaja ütlused, leidis, et S. Juhkam`i kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid
5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja 2
S. Juhkam`ile on 20.06.2010.a koostatud väärteoprotokoll, milles on talle süüks pandud alkoholijoobes olles pimedal ajal valgustamata teel helkurita või valgustamata laternata viibimine. Samuti sõiduteel tagumiku hööritamine, millega S. Juhkam olevat takistanud sõidukite liiklemist sõiduteel. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus kaebaja sellega LE § 22 ja § 25 sätteid ning pani toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7436 lg 2 järgi. Vastavalt LE § 22 peab kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas. LE § 25 kohaselt peab jalakäija halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes kasutama helkurit või süüdatud laternat. LS § 7436 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse liiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt, so jalakäija, jalgratturi, loomveokijuhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud joobeseisundis, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 19.07.2010.a kohtuvälise menetleja A. Lünekund`i poolt koostatud väärteootsuse kohaselt on S. Juhkam, erinevalt väärteoprotokollist rikkunud üksnes LE § 22 nõudeid. Samas nähtub aga väärteootsuse väärteo kirjeldusest, et S. Juhkam jalakäijana, olles alkoholijoobes sõiduteel, ei kasutanud pimedal ajal valgustamata teel helkurit ega valgustatud laternat, hööritades tagumikku, takistades sõidukite liikumist sõiduteel. Kõrvutades väärteoprotokollis ja väärteootsuses kajastatut ilmneb, et teokirjeldus on sarnane, kuid kaebajale etteheidetavad õigusnormid ei kattu. Väärteoprotokolli puhul on tegemist menetlusdokumendiga, mis kriminaalmenetluses on võrreldav süüdistusaktiga (Kriminaalmenetluse seadustiku § 154), milles fikseeritakse süüdistusfunktsiooni kandja veendumus väärteo toimepanemise kohta koos selle veendumuse põhistusega (Riigikohtu lahend 3-1-1105-03 p 8). Kohtuvälise menetleja poolt tehtav väärteootsus peab olema kooskõlas väärteoprotokolliga kajastatud faktiliste asjaoludega. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsus on antud juhul vastuolus väärteoprotokollis kajastatud faktiliste asjaoludega, kuivõrd see sisaldab teo kirjeldust, mida kaebajale ei ole otsuse kohaselt üldse süüks pandud, LE § 25 ettenähtud rikkumist. Kohus peab nimetatud rikkumist oluliseks väärteomenetluse rikkumiseks
Väärteootsuse kohaselt on S. Juhkam`i poolt rikutud LE § 22 ning toime pandud väärtegu LS § 7436 lg 2 p 1 järgi. Kohtu hinnangul ei leidnud ka nimetatud rikkumise toimepanek asja kohtulikul uurimisel tõendamist. Kaebaja ütluste kohaselt ei ole ta sõiduteel liiklust takistanud ega politseisõiduki ees hööritavaid liigutusi teinud. Kaebaja väitis, et ta tantsis tee ääres ja tegi puusadega hööritavaid liigutusi, kuid ta ei ole sõiduteele politseisõidukile ette seisnud ega selle edasiliiklemist takistanud. Tunnistaja Ain Lepik`u ütluste kohaselt oli rahvamaja juures jaanituli, kusjuures lõkkeplats asus rahvamajast teisel pool teed. Sellest tulenevalt toimus jaanitulel viibinute pidev liikumine üle sõidutee. Laskmaks jalakäijaid läbi, politseiauto peatus, kuid üks üle tee liikunud noormeestest peatus politseiauto ees ning tegi selle suunas puusadega hööritavaid liigutusi. Kui politseitöötajad väljusid autost, suundus noormees edasi üle tee. Seejärel pidasid politseitöötajad noormehe kinni, kelleks oli S. Juhkam. Sarnaselt tunnistajaga kirjeldas juhtunut ka kohapeal viibinud kohtuväline menetleja A. Lünekund. Kohtu hinnangul ei vasta politseitöötajate poolt kirjeldatud tegevus LE § 22 ettenähtud rikkumise tunnustele, kuna nimetatud säte reguleerib jalakäija liikumist sõiduteel kõnnitee puudumisel, mitte selle ületamist. Samuti ei selgunud asja kohtulikul arutamisel, kuidas ja millisel viisil kaebaja takistas 3
p 3 kohus leiab, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Pärnu-Jaagupi konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik A. Lünekund`i poolt 19.07.2010.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,10,007874 S. Juhkam`i karistamises LS § 7436 lg 2 p 1 järgi kuulub tühistamisele täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetamisele
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.