1-10-15728/6

(10230118686)Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Sekretär Ave Mõstlik Prokurör Žanna Morozova Kaitsja Juho Aule Süüdistatav MT, isikukood xxx; EV kodakondsusega; elukoht Xxx; põhiharidusega; emakeel eesti keel; töötab ; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kriminaalasi MT süüdistuses KarS § 263 p.1 järgi lühimenetluses Lõpetada MT suhtes kriminaalmenetlus KarS § 263 p.1 järgi esitatud süüdistuses KrMS § 202 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohustada MT’d tasuda 5 kuu jooksul, s.o. hiljemalt

1. juuni 2011.a. 99,7 eurot ja kriminaalmenetluse kulud, milleks on kaitsjatasu 70,30 eurot, kokku 170 eurot riigituludesse. RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluskulud tasuda 5 kuu jooksul kohtumääruse väljaandmisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga
2. Selgitusse märkida määruse kuupäev, kriminaalasja number ja kriminaalmenetluskulud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Edasikaebamise kord Asjaolud ja kohtu seisukoht: Määrus ei kuulu vastavalt KrMS§ 385 p.12 kohaselt vaidlustamisele määruskaebuse korras. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus MT’le esitatud selles, et tema 24.10.2010 kella 14.30 paiku Tallinnas, Väike-Karja 8 asuva hoone juures, olles alkoholijoobes, rikkus rahu ja ühiskondlikku korda, tungides YC-le kallale ja lüües viimast rusikatega näkku, millega tekitas YC-le kehavigastusi ja füüsilist valu. Oma tegevusega pani MT toime rahu ja avaliku korra rikkumise vägivallaga, s.o. KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil prokurör esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 alusel, põhistades oma taotlust asjaoluga, et MT süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, tegemist on II astme keskmise raskusastmega kuriteoga, tegemist on varem karistamata isikuga. Kuriteoga kahju ei tekitatud. Süüdistatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel:
3. joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod;
4. KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod;
5. kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
6. raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist;
7. isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (erija üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid. Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, MT süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, tegemist on II astme keskmise raskusastmega kuriteoga, tegemist on varem karistamata isikuga. Uue kuriteo toimepanemise risk on tema puhul väike. Ta omab ka piisavat sissetulekut, et tasuda riigituludesse teatud rahasumma. Kuriteoga kellelegi varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagi puudub. Kohus juhindub KrMS § 274 lg 5 ja KrMS § 202.. Piret Liivo Kohtunik