← Eesti

1-08-10057/10

Obsah (4)§ 426§ 238§ 390§ 175

Toimik nr 1-08-10057 ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.detsembril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-10057 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Ko

§ 426

, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Artur Gamzin talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Välja mõista Artur Gamzinilt kriminaalmenetluse kulud: 658.80 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Artur Gamzinil tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber
  2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.11.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artur Gamzini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1

(5)Artur Gamzin on viimati süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 23.09.2008 kohtuotsusega KarS § 25 lg 2- § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.03.2006 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 6 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 14.02.2008 ja lõpp 05.09.

  1. Artur Gamzin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 162). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.11.
  2. Kinnipidamisasutusest Artur Gamzini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 13 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid EQUIP ja Sotsiaalsed oskused ja läbinud abikoka erialakursused ja toiduvalmistamise algkursuse. Kinnipeetav on keeldunud osalemast vangla majandustöödel. Vabanemisel asub elama xxx. Kinnipeetav omab põhiharidust. Töötas ametlikult xxx ehitajana. Töölt ära tulek oli seotud alkoholiga. Toimiku andmetel on vlgasid 26 000 krooni. A.Gamzin on elanud kasuperes ja xxx lastekodus. Kuriteo pani toime alkoholijoobes. Isiku sõnade kohaselt tarvitas varem alkoholi igal õhtul, alkoholi tarvitades muutus agressiivseks. Endiste kasuvanemate sõnul oli A.Gamzin agressiivne ja vägivaldne pere teiste laste suhtes, samuti oli psüühiliselt impulsiivne ja käitumuslikult ettearvamatu. Isiku sõnul on ta viibinud ravil psühhiaatriahaiglas seoses agressiivsushoogudega. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas viibib esimest korda. Käesolevat karistust kannab isikuvastase kuriteo eest. Eelnevalt on karistatud kelmuse ja varguse eest. Kuritegude dünaamikua on muutunud raskemaks. Viru Vangla toetab Artur Gamzini vabastamist tingimisi enne tähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Artur Gamzini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetavl on vabanedes olemas lähedaste toetus, kuid puudub vabanedes kindel garanteeritud töökoht (sissetulek). Kinnipeetava toimetulekuoskused on vähesed. Ametnik on seisukohal, et risk uuteks õigusrikkumisteks seoses kinnipeetava psüühilise seisundiga ja töökoha puudumisega on kõrge. Alkoholi tarvitades väheneb A.Gamzinil kontroll enda tegevuse üle ning risk väärkäitumisteks suureneb veelgi. Viru Vangla koostatud riskihindamise materjalidest nähtub, et kinnipeetav on ühiskonnale ohtlik, samuti ei ole A.Gamzini käitumine vanglas olnud eeskujulik. Artur Gamzin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elukoht. Ta on oma vigadest aru saanud. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Isik on 2.korral kriminaalkorras karistatud, esimesel korral varavastaste kuritegude eest, viimase isikuvastase kuriteo pani toime katseajal. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Tal on hulgalisi distsiplinaarkaristusi. Kaitsja leidis, et seaduslikud alused ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Isikul on kindel elukoht . tal on läbitud mitu sotsiaalprogrammi ja ta on osalenud koolitustel. Elukoht on kontrollitud ja sobili elsktroonilise seadme paigaldamiseks. Kohtu põhjendused 2

(5)Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et Artur Gamzin tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Artur Gamzini isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isikut on varem karistatud varavasteste kuritegude eest (vargus, kelmus, asja omavoliline kasutamine) tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab karistust I astme isikuvastase kuriteo tapmise katse eest, mis on toime pandud katseaja jooksul. Tartu Maakohtu 23.09.2008 kohtuotsusest (lk 12-16) on näha, et lõi kannatanut tahtliku tapmise eesmärgil noaga kahel korral vasakule poole rindkere piirkonda. Seega kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks varavastastest kuritegudest on välja kasvanud raske isikuvastane kuritegu (Tartu Maakohtu 23.09.2008 kohtuotsus). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-6) on näha, et Artur Gamzinit on 2 korral väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Artur Gamzini puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on 13 korral distsiplinaarkorras karistatud, nendest 5 korral on karistuse liigiks valitud kartser. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud vanglaametniku korralduste eiramise eest, samuti vangla vara kahjustamise, akna lõhkumise, kambris suitsetamise , tööle minemast keeldumise ja keelatud esemete omamise eest. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Artur Gamzin oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid EQUIP ja Sotsiaalsed oskused ja läbinud abikoka erialakursused ja toiduvalmistamise algkursuse. Süüdimõistetul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 02.05.2016, Eesti Vabariigi pass kehtivusega 02.05.2016. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Eeltoodud aadressil asuv kahetoaline maja kuulub kinnipeetava kasuisa emale xxx Käesoleval ajal elavad majas kinnipeetava ema, kasuisa ja poolvend. Kriminaaldooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud, Lxxx Boxxx, Vxxx Boxxx ja Rxxx Bxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirjad (kohtu toimik lk 6 pöördel, 7, 7 pöördel). Kohtule esitatud elukoha sobivuse kontrolllehest (lk 6) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanedes ei ole Artur Gamzinil kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat. Samuti puudub tal keskharidus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava ema sõnul ei pea A.Gamzin tekkivate kulutuste eest tasuma. Kinnipeetava kasuisa töötab ning ema on töövõimetuspensionär. Samuti on kinnipeetava poolõde valmis A.Gamzini toetama. A.Gamzinil on kogunenud vabanemisfondi 4720.20 krooni. 3
(5)Arvestades Artur Gamzini poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Artur Gamzini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Artur Gamzinile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistusaja lõpuni on veel ligi 2 aastat 9 kuud, mis on väga pikk aeg. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. DxxxNxxx puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis Viha juhtimine või Agressiivsuse asendamise treeningus osalemist vangistuse ajal. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76,

§ 426

, 432, jätab kohus süüdimõistetu Artur Gamzini temale Tartu Maakohtu 23.09.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2011.a. kohtumäärusega Juhindudes

§ 390ja § 391 ringkonnakohus määras: 1.

jätta Viru Maakohtu

  1. detsembri 2010 määrus muutmata ning süüdimõistetu Artur Gamzini kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi määruskaebus rahuldamata.
  2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 38,35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti), so 600 krooni, sealhulgas käibemaks 6,39 eurot (kuus eurot ja kolmkümmend üheksa senti), so 100 krooni, vandeadvokaat Nikolai Rõžovile tema poolt Artur Gamzinile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Artur Gamzinilt menetluskulud, so kaitsja tasu vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest 38,35 eurot, so 600 krooni, riigituludesse.

  1. Artur Gamzinil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Artur Gamzin 1-08-10057 kohtukulud“. 4

(5)Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 11.01.2011 Nooremreferent Liivi Õun 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.