Obsah (10)

§ 78§ 75§ 199§ 200§ 201§ 64§ 68§ 65§ 76§ 74

1-10-16045 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2011. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratu

§ 78p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada Marko Vinnalit käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid (

§ 75lg 1): 1.

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; loa elukohast lahkumiseks
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Marko Vinnalile käitumiskontrolli ajal järgmised lisakohustused (

§ 75lg 2 p 2, 4,5, 7, 8): 1.

mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

1. asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt kolme nädala jooksul vabanemisest;
2. mitte teadvalt suhtlema kriminaalkorras kriminaalhooldaja eelneva loata; karistatud isikutega ilma
3. osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalabiprogrammis;
4. pöörduma vabanemisest ühe kuu jooksul psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule ja alluma vajadusel ettenähtud ravile. Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. Marko Vinnali suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Kinnipeetav Marko Vinnal vabastada karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule. Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 03.12.2010 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Vinnali tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
6. Marko Vinnal tunnistati süüdi Viljandi Maakohtu 17.03.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-3-04

§-de 22 lg 3 – 347 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 2 kuud,

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 9 kuud,

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 8 aastat,

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristusena vangistus 9 aastat ja 8 kuud.

§ 68

alusel loeti eelvangistus 16.10.17.12.2003, s.o 2 kuud 1 päev karistusaja hulka.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 17.12.2003.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 kuud 28 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Marko Vinnalile vangistus 10 aastat 27 päeva. Otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 16.06.2004. a otsusega. 3. Karistusaeg algas 17.03.2004. a ja lõpeb 13.04.2014. a. 4. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist

§ 76lg 2 p 1 alusel tekkis 30.03.2009.

a,

§ 76lg 2 p 2 alusel tekkis 05.12.2010.

a.

1. Tartu Maakohtu 01.06.
2. a määrusega jäeti Marko Vinnal temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.
3. Marko Vinnal on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 5.1 Viljandi Maakohtu 24.09.
4. a otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 15 lg 2 – 197 lg 2 p 2 alusel 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust katseajaga 2 aastat; 5.2 Viljandi Maakohtu 24.09.
5. a otsusega mõisteti KrK § 195 lg 2 alusel vangistus 5 kuud katseajaga 2 aastat; 5.3 Viljandi Maakohtu 28.03.
6. a otsusega mõisteti

§ 199

lg 2 p 4 alusel vangistus 1 kuu,

§ 65lg 2 alusel vangistus 6 kuud; 5.4 Viljandi Maakohtu 17.12.2003.

a otsusega mõisteti

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7 alusel vangistus 4 kuud, § 201 lg 2 p 1, 4 vangistus 3 kuud, § 404 alusel vangistus 6 kuud;

§ 64alusel mõisteti lõplikuks karistuseks vangistus 10 kuud.

1. Tartu Vangla iseloomustusest (isiklik toimik II osa, lk 115-116) nähtub, et Marko Vinnalil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on vangistuse ajal lõpetanud põhikooli ja gümnaasiumi. Momendil õpib Tartu Kutsehariduskeskuses keevitaja erialal. 2 Ametlik töökogemus vabaduses puudub. Kinnipeetava enda hinnangul olid tema toimetulekuoskused vabaduses puudulikud, ta elatus valdavalt kuritegelikul teel hangitud tuludest. Vangistuse ajal on teda materiaalselt toetanud sugulased ja tuttavad. Päritoluperega suhted puuduvad, toetavad suhted on säilinud vaid kasuema, õe ja vanaemaga. Vangistusest vabanemisel soovib elama asuda õe juurde. Alkoholi hakkas kinnipeetav tarvitama 16-aastaselt, tulevikus on motiveeritud alkoholist loobuma. Alkoholijoobes oli sagedane kehavigastuste tekitamine teistele isikutele. Vangla iseloomustuse kohaselt tõstab uue kuriteo toimepanemise riski just alkoholi tarvitamine. Marko Vinnali mõtlemises on rida kognitiivseid moonutusi – egotsentrism, tähenduse minimeerimine, üldistamine, käitumises on esinenud enesekontrolli kaotamist. Marko Vinnal on läbinud vangistuse jooksul „Agressiivsuse asendamise treeningu“, „Eluviisitreeningu“ ja sotsiaalprogrammi „12 sammu-Sinu valik“.
2. Kriminaalhooldaja ettekandest (isiklik toimik II osa, lk 113-114), selgub, et Marko Vinnalil on vabanedes võimalik elama asuda oma õe juurde aadressil xxxx. Õde töötab ning on esialgu nõus Marko Vinnalit majanduslikult aitama. Marko Vinnalil puudub varasem töökogemus ja kindel töökoht. Sissetulekuallikaks oleks töötu abiraha ja väidetavalt lähedaste toetus. Kriminaalhooldusametniku hinnangul mõjutavad Marko Vinnali käitumist vabaduses kriminaalse taustaga sõbrad, alkoholi probleemid ja vägivaldsus ning tööoskuse ja –harjumuse puudumine. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on grupi mõju, alkohol, vägivaldsus, mõjutatavus. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
3. Kinnipeetav Marko Vinnal avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda.
4. Prokuröri arvamuse kohaselt puudub käesoleval hetkel sisuline alus Marko Vinnali ennetähtaegseks vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT 11.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 12. Marko Vinnali poolt toime pandud kuritegude raskust ja iseloomu ja juba kantud karistuse osa arvestades on tema ennetähtaegne vabastamine kohtu hinnangul võimalik ja ka põhjendatud. Samuti on täidetud

§ 76lg 2 p-s 2 fikseeritud tingimus.

Marko Vinnal on küll käitunud pika ajavahemiku vältel õigusvastaselt, teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid viimati toimepandud kuritegude eest on Marko Vinnalit karistatud vägagi pikaajalise reaalse vangistusega. Marko Vinnal on kinnipidamiskohas viibinud alates

1. märtsist
2. a. Viimase kahe aasta jooksul ei ole Marko Vinnalit distsiplinaarkorras karistatud. Marko Vinnalil on olemas vabaduses kindel elukoht ja võimalus asuda tööle. Samuti on tal olemas lähedaste toetus ja esialgselt ka materiaalne abi. Samas on ka tunnustust väärivad kinnipeetava osalemised abiprogrammides ja hariduse omandamine vanglas. Marko Vinnali poolt avaldatud eluplaanid tulevikuks ja tema poolt antud hinnangud oma eelnevale elule annavad aluse veendumuseks, et Marko Vinnali osas on mõistetud karistus oma eesmärgi suuremas osas täitnud. Seega saab kõne alla tulla süüdimõistetu 3 ennetähtaegne vabastamine, et Marko Vinnal saaks vabaduses tõestada oma suutlikust elada edaspidi õiguskuulekalt. Marko Vinnali ärakandmata karistuse osa on pikem kui 1 aasta. Seega vastavalt

§-le 76 lg 4 tuleb katseaja pikkuseks määrata periood kandmata karistusaja ulatuses. Katseaega tuleb

§ 78lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest.

Katseajal allutatakse süüdimõistetu

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.

Silmas pidades aga asjaolu, et süüdimõistetu on vähemalt osa õigusrikkumisi toime pannud alkoholijoobes, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks

§ 74

lg 2 p 2,5 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ja pöörduda varem eksisteerinud alkoholismiprobleemide lahendamiseks vabanemisest ühe kuu jooksul kas psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel alluma ravile. Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka

§ 75

lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda isikutega, kelle kohta on teada, et nad on kriminaalkorras karistatud. Marko Vinnali paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada võtma end töötuna arvele või asuma tööle esimesel võimalusel. Rutt Teeveer Kohtunik 4