4-10-4549/3

4-10-4549 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-10-4549 (2317,10,004496) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Sven Schüts, ik: 38910090298, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON
3. Sven Schüts süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates Sven Schütsi suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.
5. Sven Schütsilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 554 (viissada viiskümmend neli) krooni (35,40 €), mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Sven Schüts, 4-10-4549, joobeekspertiis“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 28.12.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 09.11.2010 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1196589 selles, et 14.07.2010 kella 21.00 ajal peeti Sõpruse pst 200B juures kinni Sven Schüts, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli ja metadooni sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et metadoon oli välja kirjutatud arsti poolt. Oma teada ostis heroiini, tarvitas McDonaldsi tualettruumis. Tarvitas seetõttu, et oli sõltuvuses, sellega seoses on välja kirjutatud ka metadoon. Tarvitab ka kinnipidamisasutuses metadooni. Kriminaalmenetluses on kokkuleppemenetlus ja kohtuistungit ei ole veel toimunud. Kohtuvälise menetleja küsitud aresti määraga on nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kuivõrd menetlusane isik on tunnistanud väärteo toimepanemist, rahalised vahendid trahvi tasumiseks puuduvad, siis taotleb aresti 4 päeva, lisaks välja mõista menetluskulu. Karistuse ärakandmist arvestada alates mõistetava vangistuse ärakandmisest. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, kiirabikaarti, menetlusaluse isiku selgitusi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on suures osas tasutud, viimased määratud rahatrahvid on tasumata. Samuti on süüdistatavat karistatud kohtu poolt nii vangistusega, mis on tingimisi jäetud kohaldamata kui ka rahalise karistusega. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on viimase aasta jooksul jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Peale selle on menetlusalune isik vahistatud seoses varavastaste kuritegude toimepanemisega, millest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti lühiajalisena. Märt Toming kohtunik