Obsah (5)

§ 274§ 263§ 64§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuliku menetluse staadium Kohtuistungi sekretär Viljandi kohtumaja 14. jaanuar 2011 nr 1-10-14038 (kohtueelses menetluses nr 09260105617) kokkuleppem

§ 274

lg 1; § 263 p 1 järgi advokaat Mart Sikut Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number, menetlus ja nimetus) Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Viktor Reinsalu (isikukood 38211106011; elukoht xxxxx xx-xx xxxxxxxxxx ; töötab; omab kriminaalkaristatust)

§ 274

lg 1 järgi advokaat Anu Rannaveski RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada Germo Koltsin süüdi karistusseadustiku (

) § 274 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud ning tunnistada Germo Koltsin süüdi

§ 263

p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 9 (üheksa) kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista Germo Koltsinile liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Germo Koltsinile katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui Germo Koltsin ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Germo Koltsinile katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena hüvitama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju 5 368 krooni 80 senti (343.13 eurot) ja 1 200 krooni (76.69 eurot) katseaja jooksul; määrata Germo Koltsinile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxxx xx xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; tühistada Germo Koltsinile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada Viktor Reinsalu süüdi

§ 274

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta;

§ 74

lg ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Viktor Reinsalule katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui Viktor Reinsalu ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Viktor Reinsalule käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx xx-xx xxxxxxxxxx ; tühistada Viktor Reinsalule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult OÜ Salvador tsiviilhagi ning välja mõista Germo Koltsinilt 5 368 (viis tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa) krooni 80 senti (343.13 eurot) OÜ Salvador kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult Kaspar V.i tsiviilhagi ning välja mõista Germo Koltsinilt 1 200 (üks tuhat kakssada) krooni (76.69 eurot) Kaspar V.i kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Germo Koltsinilt sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti, riigi õigusabi tasu 230 (kakssada kolmkümmend) eurot 09 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 8 (kaheksa) eurot 39 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 655,51 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 54 (viiskümmend neli) eurot 63 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 Viktor Reinsalult sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti, riigi õigusabi tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 3 (kolm) eurot 15 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 477,71 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) eurot 81 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Mart Sikutile 19 (üheksateist) eurot 18 senti ja Anu Rannaveskile 19 (üheksateist) eurot 18 senti. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-14038“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistused 1.1 Süüdistusest nähtuvalt on Germo Koltsin toime pannud kuritegudena: 1) avalikku korda kaitsva isiku suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega

§ 274lg 1 järgi, mis seisnes 28.

novembri 2009 varahommikul kell 04.30 paiku Jakobsoni 11 Viljandi linnas ööklubis „Lounge“ koridoris läks kallale ööklubis „Lounge“ turvatöötajana töötanud Vladimir Rootsile, kes püüdis sulgeda klubi välisust, et takistada turvatöötajat ründavate isikute koridori pääsemist. Lükates Vladimir Rootsi klubi koridori ründas Germo Koltsin kannatanut, üritades teda pikali panna, tekitades kannatanule füüsilist valu. Rüseluse käigus lõhkus seina ja veidi eemal seinal oleva peegli, millise tegevusega kahju 5 368,80 krooni; 2) rahu ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga

§ 263p 1 järgi, mis seisnesid: 1) 28.

novembri 2009 varahommikul kella 5 paiku Jakobsoni 11 Viljandi linnas ööklubisse „Lounge“ viival trepil haaras Jaanika Maksimoval juustest, lükkas ta trepist alla ning lõi klubikülastajate juuresolekul teda kõhtu, tekitades kannatanule valu ja kehavigastuse; 2) 25. oktoobri 2009 varahommikul kella 4 paiku Jakobsoni 2 Viljandi linnas avalikus kohas ööklubis Red lõi klubikülastajate juuresolekul ilma põhjuseta Kaspar V.it ühe korra rusikaga vastu nägu, tekitades kannatanule valu ja kehavigastuse. 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on Viktor Reinsalu toime pannud kuriteona avalikku korda kaitsva isiku suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega

§ 274lg 1 järgi, mis seisnes 28.

novembri 2009 varahommikul kella 04.30 paiku Viljandi linnas Jakobsoni 11 klubi „Lounge“ välisukse juures keeldus klubi sulgemisel sealt lahkumast ja läks rusikatega kallale ööklubi turvatöötaja Vjatšeslav Bõstrovile, kes täitis oma ametikohuseid. Viktor Reinsalu ei allunud Vjatšeslav Bõstrovi korraldustele kubist lahkuda, vaid tõukas kannatanut kätega rinnapiirkonda, hammustas teda parema käe küünarvarrest ning rebis katki seljasolnud särgi. Seejärel lõi Viktor Reinsalu Vjatšeslav Bõstrovi jalaga näkku. Kirjeldatud tegevusega põhjustas Viktor Reinsalu Vjatšeslav Bõstrovile füüsilist valu ja kehavigastused. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Germo Koltsin

§ 274

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud;

§ 263

p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 9 kuud;

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades suuremat karistust ning lõplikuks karistuseks Germo Koltsinile mõista 1 aasta vangistust;

§ 74

alusel jätta tingimisi vangistus süüdlase suhtes kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused alalise elukohaga xxxxxxxxxx xx xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ;

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada Germo Koltsinit hüvitama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju 5 368 krooni 80 senti (343.13 eurot) ja 1 200 krooni (76.69 eurot) katseaja jooksul. 2) Viktor Reinsalu

§ 274

lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta;

§ 74

alusel jätta tingimisi vangistus süüdlase suhtes kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused alalise elukohaga xxxxx xx-xx xxxxxxxxxx .

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. 3 Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 274

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega;

§ 263

p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahjude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. OÜ Salvador on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 5 368.80 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista Germo Koltsinilt 5 368.80 krooni, s.o 343,13 eurot OÜ Salvador kasuks. Kaspar V. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1 200.00 krooni. Tsiviilhagi tuleb VÕS § 1043 alusel täielikult rahuldada ning välja mõista Germo Koltsinilt 1 200 krooni, s.o 76,79 eurot Kaspar V.i kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417,03 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava Germo Koltsini kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 3 300 krooni, s.o 210,91 eurot. Süüdistatava Germo Koltsini kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 eurot. Süüdistatava Viktor Reinsalu kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 600 krooni, s.o 38,35 eurot. Süüdistatava 4 Viktor Reinsalu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 19,18 eurot. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt 1) kaitsealusele Germo Koltsin kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 89 krooni, s.o 5,69 eurot; 2) kaitsealusele Viktor Reinsalule kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 7 krooni, s.o 0,45 eurot. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 5 eurot 40 senti. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Germo Koltsinilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, riigi õigusabi tasu 230,09 (210,91 + 19,18) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 8,39 eurot riigi kasuks; 2) Viktor Reinsalult välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 eurot, riigi õigusabi tasu 57,53 (38,35 + 19,18) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 3,15 eurot riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
5. Kohtu muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 5