Kriminaalasi nr 1-10-15105 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11 jaanuar 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 05 jaanuaril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-
§ 114
p 5 järgi ning karistuseks on mõistetud 9 aastat vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluv karistus on 8 aastat 4 kuud 26 päeva vangistust. 1
(3)Kinnipeetava karistusaeg algas 02.10.2003.a ja lõpeb 27.02.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 16.11.2010.a. Tartu Vangla edastas 16.11.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 05.01.2011.a seisuga on Armen Mamikonjani kandmata karistusaeg 1 aasta 1 kuu 22 päeva vangistust. Armen Mamikonjan on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral: 1) 20.09.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 1-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Armen Mamikonjani tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna sisuliselt ei ole midagi muutunud sisuliselt peale eelmist ennetähtaegse vabastamise arutamist Harju Maakohtus. Mamikonjan on arvamusel, et tema saab ise hakkama. Riskifaktorid on endised: tal ei ole normaalset haridust, töökohta, järelikult ei saa majanduslikult toime tulla. Tal on riskeeriv eluviis ja ilmselt ka narkootikumide probleem. Need probleemid ei ole kadunud. Samuti ei oska ta pakutavat abi vastu võtta, sotsiaalprogrammid ongi nendele, kes abi vajavad. Mamikonjan on programmidest ära öelnud neid proovimata. Armen Mamikonjan ise leiab, et teda võiks vabastada. Ta on endale teadvustanud probleeme ja otsustanud, et alustab uut elu, kuna kogu noorus on vanglasse jäänud. Vabanedes hakkab ta tööd otsima. Kinnipeetav palub anda endale võimaluse. Sotsiaalprogrammides ei ole ta vangistuse ajal osalenud, kuna leiab, et neist pole abi ja neil puudub mõte. Ta leiab, et kui inimene tahab, siis ta saab ise muutuda ilma programmita ning talle ei meeldi kui talle midagi peale surutakse, vaid ta ise otsustab, mis talle vajalik on.
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Armen Mamikonjan on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära Armen Mamokjani ning prokuröri arvamuse, on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Vangla iseloomustusest nähtub, et Armen Mamokjanil on raskusi oma osa määratlemisel seoses probleemide tekkimisega ning tal napib oskusi leidmaks probleemide lahendamiseks erinevaid võimalusi. Sotsiaalsed oskused konfliktsituatsioonide lahendamiseks on puudulikud. Põhimõtteliselt sama märgib ka kriminaalhooldaja ja hindab riski uue kuriteo toimepanekuks kõrgeks. Selleks, et Armen Mamikonjanil oleks peale vabanemist suuremad võimalused vabaduses toime tulla, peab kriminaalhooldaja otstarbekaks, et kinnipeetav vangistuse ajal jätkaks õpinguid ning omandaks põhihariduse, läbiks vabanemiseks ettevalmistavaid sotsiaalprogramme. Ka vangla on pidanud vajalikuks programmides osalemist. Armen Mamikonjan kohtus väitis, et ei vaja programme ja ta ise otsustab, mida talle vaja on. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et rehabilitatsiooniprogrammidest on ta loobunud lisaks sellele, et ei näe nendel mõtet, ka seetõttu, et peab vajalikke muutusi hetkel liiga raskeks. Eelnevast tulenevalt puudub kohtul veendumus, et Armen Mamikonjani saaks hetkel vabastada enne tähtaega. Ennetähtaegse vabanemisega kaasnev kriminaalhooldus eeldab 2
(3)isikult valmidust täita talle pandavaid kontrollnõudeid ja kohustusi, muuhulgas alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile ja esitama erinevaid andmeid ning taotlema luba erinevateks toiminguteks. Samuti kaasneb üldjuhul nii pika karistusaja ärakandnud isikutel käitumiskontrolliga kohustus osaleda erinevates sotsiaalprogrammides. Armen Mamikonjan ise avaldas istungil ning see nähtub ka kinnipeetava isiklikus toimikus olevast iseloomustusest, et ta ei ole valmis koostööks ametnikega. Ta leiab, et ta ise otsustab, mida tal vaja on ja mida mitte. Eelnev suhtumine seab kahtluse alla üldse isiku sobivuse kriminaalhooldusele. Kuid kohus leiab, et nii pikka aega vangistuses viibinud isik vajaks vabanedes siiski kõrvalist tuge. Selleks, et kohus saaks asuda seisukohale, et Armen Mamikonjan on valmis vabanema tingimisi enne tähtaega ja täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ning ka toime tulema enda elu korraldamisega vabaduses, peaks kinnipeetav juba karistuse kandmise ajal tegema vajalikke ettevalmistusi vabanemiseks ning kasutama selleks spetsialistide abi. Hetke seisuga on Armen Mamikonjanil kanda veel üle 1 aasta ja 1 kuu vangistust. Vangistusseaduse § 76 lg 3 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Seega korraliselt saaks esitada Armen Mamikonjani materjalid ennetähtaega vangistusest vabastamiseks 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Samas
§ 76
lg 21 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdimõistetud isikut, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Eelnevast tuleneb, et korralise tähtaja möödumisel materjalide edastamisel puuduks võimalus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Selleks, et Armen Mamikonjan saaks asuda vangistuses ennast ette valmistama vabanemiseks ja et seejärel oleks tal veel ka võimalus vabaneda tingimisi enne tähtaega, määrab kohus tulenevalt Vangistusseaduse § 76 lg 3 materjalide uuesti kohtule esitamise tähtajaks 8 kuud käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)