lg 4 alusel määrata Toomas Kangrole katseajaks 1 (üks) aasta.
Kohustada Toomas Kangrot täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1
lg 2 alusel määrata Toomas Kangrole katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest või töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötuna; 2) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 3) osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates sotsiaalabiprogrammides. Määrus Toomas Kangro suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla Tartu kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Toomas Kangro karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Toomas Kangro on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.09.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-5020
lg 2 p 2, § 188 lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks on
Kinnipeetava karistusaeg algas 20.09.2007.a ja lõpeb 19.06.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 13.11.2010.a. Tartu Vangla edastas 12.11.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 05.01.2011.a seisuga on Toomas Kangro kandmata karistusaeg 5 kuud 14 päeva vangistust. Toomas Kangro varasemad karistatused on kustunud. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Toomas Kangro tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist arvestades toimepandud kuriteo raskust ja asjaolu, et ajal, kui käis juba ennetähtaegse vabastamise materjalide ettevalmistamine, on Toomas Kangro toime pannud rikkumise, mille eest on teda distsiplinaarkorras karistatud. Kaitsja laieb, et Toomas Kangro vabastamiseks on alused olemas. Ta on suurema osa karistusest ära kandnud, kandmata on umbes 5 kuud vangistust ja kaitsja leiab, et karistus on nüüdseks oma eesmärgi täitnud. Kangrol on olemas töö- ja elukoht vabaduses. Tal on olnud vangistuse ajal ainult 1 distsiplinaarmenetlus, mis ei tohiks üles kaaluda positiivseid asjaolusid, mis toodud materjalides. Toomas Kangro tunnistab enda süüd ja kahetseb. Ta on vangistuse ajal tegelenud enda elu ümberkorraldamisega aktiivselt - õppinud eriala lisaks, ta käib kirikus, laulab vangla kooris, loeb palju, on ennast vaimselt palju harinud. Vangistuses oldud küllaltki pika aja jookul on ta lapsed lõpetanud kooli, poeg käinud sõjaväes. Toomas Kangro selgitab, et oleks tahtnud nendest sündmustest ise ka osa saada, kuid see ei olnud karistuse tõttu võimalik. Sellised asjad on pannud mõtlema, kuidas edasi minna. Vabaduses on tal olemas tugiisik , elukoht rehabilitatsioonikeskuses Valge Eesti ning tema endine tööandja on lubanud Toomas Kangrot vabanemise korral kindlustada tööga. 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Toomas Kangro on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, et Toomas Kangro on vangistuse ajal käitunud korralikult, kohtule esitatud kirjalikest materjalidest nähtuvalt tal distsiplinaarkaristusi ei ole. Kinnipeetava enda selgitustest nähtub, et teda on siiski ühel korral karistatud distsiplinaarkorras, kuid vaatamata sellele on kohtul alust arvata, et vanglas olles on ta analüüsinud oma käitumist ning teinud sellest loodetavasti järeldused ning tal on olemas tahe muutusteks. Vanglasoleku ajal on kinnipeetav osalenud erinevates programmides ning teadvustanud endale probleeme seoses narkootikumidega ja avaldanud valmidust jätkata nende lahendamisega ka vabaduses. Vabanemisel on Toomas Kangrol olemas lähedaste toetus ning ka vanglakaplan Olavi Ilumets on andnud nõusoleku olemaks süüdimõistetule tugiisikuks. Toomas Kangrol on vabanemisel olemas elu- ja töökoht. Eeltoodust tulenevalt kohtunik leiab, et kuigi Toomas Kangro on karistatud esimese astme kuriteo eest ja omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust, võiks käesoleval ajal tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui järelejäänud karistuse (~ 5 kuud) täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Arvestades Toomas Kangro küllaltki pikka vangistuses viibimise aega ja tema isikuga seonduvaid võimalikke riske, peaks käitumiskontrollile allutamine võimaldama talle ühiskonda sulandumisel vajaliku abi kriminaalhoolduse näol. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Toomas Kangrole lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Toomas Kangrot
Arvestades hetke olukorda majanduses, et tööturg võib kiiresti muutuda ning ka varem lubatud töö leidmine võib olla raskendatud, tuleb süüdimõistetul määratud ajal töö mitteleidmisel võtta ennast arvele töötukassas. Arvestades küllaltki pikka vangistusaega, toimepandud kuriteo asjaolusid ja kinnipeetava probleeme narkootikumidega, tuleb võimalike riskide maandamiseks
lg 2 p 8 alusel kohustada teda osalema kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalprogrammides. Kuna Toomas Kangro karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui aasta, tuleb
lg 4 alusel katseaja pikkuseks määrata üks aasta, mis hakkab kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.