järgi üldmenetluses Toomas Tomberg Prokurör Süüdistatav VADIM CHUKHNIN, isikukood: 36004190038; asukoht: Vangla ; kodakondsus: VF; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 27.07.2009.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt
p 1, 3 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud katseajaga 3 aastat, ärakandmata karistus 2 kuud 28 päeva vangistust; väärteokorras karistatud korduvalt; Tõkend: 06.09.2009.a. kahtlustatavana kinnipidamine; vahistamine alates 07.09.2009.a. Kaitsja Mariann Tusti RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Vadim Chukhnin
järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) aastat.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, 2 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja liitkaristusena mõista 8 (kaheksa) aastat 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Vadim Chukhnin’i kinnipidamisest, s.o. alates 06.09.2009.a. Vadim Chukhnin’i suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Vadim Chukhnin’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammäära – 10 875 krooni, - määratud kaitsjale makstud tasus summas 7740 krooni, - DNA ekspertiisi kulud summas 43 800 krooni, - surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 6800 krooni, - isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulud summas 1840 krooni. Tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning Vadim Chukhnin’ilt välja mõista LA kasuks 7096 krooni. Asitõendid: 1) CD-plaadid teabesalvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; 2) OT’ riided – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 3) Vadim Chukhnin’i teksapüksid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 4) DNA ekspertiisiga tagastatud esemed: bioloogilised proovid, materjaliproovid, tikutoos – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-10-1605, süüdistatava nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o. alates 08.06.2010.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. SÜÜDISTUSE SISU Vadim Chukhnin’i süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 05.09.2009 kella 20.00 kuni 06.09.2009 kella 01.01 Tallinnas, XXXkorteris lõi OT’t korduvalt käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, millega tekitas OT’le eluohtliku tervisekahjustuse, mis põhjustas kannatanu surma sündmuskohal. Sellega pani Vadim Chukhnin toime teise inimese tapmise, s.o.
MENETLUSE KÄIK Süüdistatav Vadim Chukhnin end temale inkrimineeritavas süüdi ei tunnistanud ja vastates küsimustele seletas, et tema ei ole OT’t tapnud. Ta seletas, et tutvus Mustamäel ABC kaupluse juures M I ja Vladimir K , kes kutsusid teda ja OTt enda korterisse Mustamäe teel Vladimir K sünnipäeva pidama, seda peeti mitu päeva, tarbiti alkoholi. Süüdistataval hakkas joomisest paha, ta viskas pikali. OT äratas teda küll vahepeal üles, kuid ta magas edasi ja ärgates leidis põrandalt OT, kes ei hinganud. Ta teavitas sellest M I ja Vladimirit K ning nad kutsusid politsei ja kiirabi. Kohtus kannatanuna ülekuulatud LA, vastates küsimustele seletas, et oli tapetu õde. Ta teab, et tapetu abilelu süüdistatavaga oli problemaatiline, süüdistatav oli ka varem tema õe suhtes vägivalda tarvitanud. Kord tuli õde tema juurde, tal oli katki ninaluu ja rääkis talle, et Vladimir lõi teda. Ka teistel kordadel oli õde talle rääkinud, et tema mees peksis teda. Ta teab, et õde ja tema abikaasa tarbisid alkoholi. Süüdistatavaga on ta suhelnud, viibinud koos seltskondades, süüdistatav oli normaalne ja adekvaatne. Kohtus tunnistajana ülekuulatud M I vastates küsimustele seletas, et tema korterisse tulid tapetu ja süüdistatav Vladimiri sünnipäeva pidama, varem ta neid ei tundnud, pidu peeti 2 päeva, tarbiti alkoholi ning tantsiti. Tema kinnitusel mingeid konflikte ega kaklusi ei esinenud, korteris võõraid isikuid ei käinud. Teise päeva õhtul mindi magama, tapetu ja süüdistatav magasid ühes toas, tema ja Vladimir teises toas. Öösel äratas süüdistatav Vladimiri üles ja ütles, et O on midagi juhtunud. O oli verine ja lamas maas, süüdistatav väitis, et ei tea mis juhtus. Kohale kutsuti kiirabi ja politsei. Kohtus tunnistajana ülekuulatud VK vastates küsimustele seletas, et kohtus süüdistatava ja tapetuga kaupluses ja kutsus neid enda juurde sünnipäevale. Pidu peeti paar päeva, süüdistatav ja tapetu viibisid nende juures kaks ööd. Tarbiti alkoholi, tantsiti. Rohkem külalisi korteris ei viibinud. Mingeid konflikte ei olnud. Teisel ööl ajas süüdistatav teda ja Mt üles ja ütles, et O on vist surnud. O lamas vaiba peal, vereloik pea ümber. Kustuti politsei ja kiirabi. Vadim ei rääkinud talle, mis juhtunud oli. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (t.l. 4-39, videosalvestus ümbrikus); eksperdiarvamus surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 487 (t.l. 43-48, 50-58); asitõendite (tapetu riided) vaatlusprotokoll koos lisadega (t.l. 59-64); vaadeldud kohtus - asitõendite (Häirekeskuse kõned) vaatlusprotokoll koos lisadega (t.l. 65-67, tõlge 68-69, helisalvestus ümbrikus); hagiavaldus koos lisadega – arved ja Sotsiaalkindlustusameti teatis (t.l. 80-81; 82-83; 87); eksperdiarvamus DNA ekspertiisiaktis nr GE-1143-09/3826 (t.l. 106-116); kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos lisadega (t.l. 118-120, tõlge 121, lisad 137140); alkomeetri kasutamise protokoll (t.l. 124); asitõendite (süüdistatava riided) vaatlusprotokoll koos lisadega (t.l. 125-131); eksperdiarvamus isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 163 (t.l. 134-135); karistusregistri väljavõte (t.l. 164-167); kohtuotsus ( t.l.70) (t.l. 183 pö). Kohus avaldas kohtuistungil süüdistatava V. Chukhnini (t.l.149-151) ja tunnistaja M. I ütlused vastuolu puudutavas osas t.l.94 (alt 9 rida). Poolte seisukohad: Prokurör taotles Vadim Chukhnini süüdi tunnistamist
Samuti taotles prokurör
lg 2 alusel suurendada karistust eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata osa võrra, milleks on 2 kuud 28 päeva, lõplikuks karistuseks 11 aastat, 2 kuud, 28 päeva vangistust, mille alguseks lugeda 06.09.2009.a. Samuti palus prokurör välja mõista kaitsjatasud, tsiviilhagi summas 7096 krooni, ekspertiisitasud ja sundraha summas 10 875 krooni. Vadim Chukhnini kaitsja leidis, et Vadim Chukhnin süü temale inkrimineeritavas kuriteos ei ole tõendamist leidnud ja ta kuulub õigeksmõistmisele. Kannatanu palus rahuldada tsiviilhagi summas 7096 krooni, milline tuleneb seni hüvitamata matusekuludest. KOHTU JÄRELDUSED: Kohus, kuulanud üle süüdistatava, kannatanu, tunnistajad, uurinud kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis leiab, et süüdistatava Vadim Chukhnini süü temale inkrimineeritavas on tõendamist leidnud. Süüdistatav on muutnud oluliselt ütluste sisu, kohtueelsel uurimisel on ta kinnitanud, et ta peksis OTt, lüües teda korduvalt elutähtsate organite piirkonda, kohtus ta väitis, et ta ei ole mingit vägivalda OT suhtes kasutanud ega tea, miks kannatanu suri. Ta arvab et ehk kannatanu käis korterist väljas ja sai sealt vigastused või käis keegi võõras korteris. Kohus ei pea süüdistatava poolt antud sündmuse kohta kohtus antud ütlusi usaldusväärseteks, kuna süüdistatav ei ole kohtule mõistusepäraselt ja arusaadavalt selgitanud ütluste erisuse põhjusi, mistõttu kohus ei tugine otsuse tegemisel tema poolt antud ütlustele, kui tõenditele. Süüdistatava ütlused on vastuolus teiste tõenditega, millised on omavahelises kooskõlas ja kinnitavad süüdistatava süüd. Tunnistajad VKja M I kinnitasid kohtus, et sündmuste ajal 05.06.-06.09.2009.a. keegi kõrvaline isik korteris XXXei viibinud, ka puudus kõrvalistel isikutel juurdepääs korterisse, kuna see oli lukustatud. Tunnistajad selgitasid, et korteriuksel on mitu lukku, osa neist on nn snepperlukud, mis automaatselt lukustuvad ukse sulgemisel, sama nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist (t.l. 4, 8). Seega on välistatud kõrvaliste isikute korterisse pääsemine. Tunnistajate ütlused olid omavahel riimuvad, vastuolusid ei esinenud. Tunnistaja M I puhul seisnes vastuolu nüansis, et kohtus ta väitis, et süüdistatav ei pesnud end vahetult pärast juhtunut, varasemalt väitis, et pesi end vannitoas (tõlge t.l.94), kuid kohtus tunnistaja selgitas, et ta nüüdseks seda enam ei mäleta, see võis ka nii olla, nagu ta varasemalt rääkis, milline seletus on mõistusepärane , hetkel juhtunust möödunud 9 kuud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütlustes, kuna need on kooskõlas ka teiste tõenditega. Tunnistajatest VKselgitas, et tapetu O Toli sedavõrd tugevas joobes, et ta arvab, et ta ei oleks suutnud korterist ära käia, selline väide on kooskõlas surnu ekspertiisiaktis esitatud eksperdiarvamusega (t.l. 48), millest nähtuvalt tuvastati OT veres 3,59 mg/g ja uriinis 4,28 mg/g etanooli, milline vastab raskele joobeastmele. Samuti nähtus tunnistajate VKja M I ütlustest, et antud korteri uksel oli mitu lukku, sh. snepperlukk, mis lukustus ukse sulgumisel automaatselt. Seega oleks OT korterist väljumisel olnud sissepääs takistatud. Samuti nähtub sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabelist välisuksel koodluku olemasolu (t.l. 7). Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et tapetu OT viibis antud korteris esmakordselt, arvestades tema tugevat joobeastet, antud korteri asukoha varasemat mittetundmist-teadmist oleks olnud raskendatud võtmete leidmine, korterist lahkumine, antud korteri taasleidmine ja tagasipöördumine korterisse. Tulenevalt eksperdiarvamusest (t.l. 48) oli OTl eluohtlik tervisekahjustus, sh südame vatsakese vigastus ning hulgaliselt luumurde jm vigastusi, mis ilmselgelt raskendavad isiku liikumisvõimet. Tulenevalt sündmuskoha vaatlusest ja fototabelitest (t.l. 4-39) oli tapetu ja ka sündmuskoht vererohke, seega oleks pidanud isikul kehavigastuste saamisel väljaspool maja ja tema korterisse tagasipöördumisel esinema veremäärdumust ka korterist väljaspool, tulenevalt sündmuskoha vaatlusprotokollist seda aga korterist väljaspool ei leitud (t.l. 4-39.). Ka tunnistajad VKja M I kinnitasid, et verd väljaspool korterit nad ei avastanud. Seega, arvestades eeltoodut, on välistatud vigastuste saamine väljaspool korterit. Eelpool analüüsitud tõenditest nähtuvalt tapeti OT antud korteris. Tulenevalt eksperdiarvamusest (t.l. 47-48) suri OT tömbi vägivalla toimel. Korteris viibis peale tapetu veel 3 inimest, tunnistajate DNA-d ei ole tapetult leitud, neil vigastusi ei täheldatud. Ka ei ole tuvastamist leidnud, et neil oleks tapetuga esinenud varasemaid konflikte või oleks aset leidnud tüli korteris. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et kui nemad magama suundusid, oli OT igati terve ja kõik oli korras. Nende ütlustest tulenevalt läksid OT ja süüdistatav neist eraldi tuppa magama. Nagu nähtub eksperdiarvamusest, süüdistataval tuvastati 07.09.2009.a. värsked verevalumid ja nahakriimustused (isiku ekspertiisiakt t.l. 135), millised võisid olla tekkinud sündmuse ajal ja olid tekkinud tömbi vägivalla toimel. See on ilmselge viide aset leidnud füüsilisele konfliktile, millises osales süüdistatav. Tulenevalt tunnistajate ütlustest, enne nende magama suundumist antud korteris kaklusi ei esinenud, OT oli terve. Samuti nähtub eksperdiarvamusest, et OT küünte alt leiti Y-kromosoomi haplotüüp, mis on tõenäoliselt pärit ühelt meesisikult ja kokkulangev Vadim Chukhnini võrdlusproovist võetud Y-kromosoomi haplotüübiga (t.l.115), milline asjaolu kinnitab konflikti tapetu ja süüdistatav vahel ja viitab enesekaitsele. Kannatanu ütlustest nähtuvalt oli süüdistatav ka varasemalt kasutanud OT suhtes vägivalda, sh murdnud tema ninaluu. Süüdistatav ise ka ei eitanud enda poolt varasemat vägivalda OT osas. Tulenevalt varasemast kohtuotsusest, vahetult enne antud kuritegu samuti Vadim Chukhnin oli vägivaldne, kasutas konfliktis nuga. Seega oli tegemist vägivallale kalduva isikuga. Eeltoodud tõendid kinnitavad süüdistatava ja tapetu vahelist füüsilist konflikti. Surnut kajastavatelt fototabelitelt, samuti surnu ekspertiisiaktis toodud ekspertarvamusest nähtub, et isikut oli tugevasti pekstud – ninaluude murd, peaaju verevalum, põrutushaavad huultel, marrastused ja verevalumid näol, kätel, reiel. Tulenevalt surnu ekspertiisiaktis toodud ekspertarvamusest oli surnule tekitatud ka hulgalised roiete murrud rinnakelme ja kopsu rebenditega, mis olid eluohtlikud. Need võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega (nt jalg) ja survest kõva raskeeseme ja kõva tömbi pinna vahele(nt jalg/põrand. Tulenevalt surnu ekspertiisiaktis tuvastatud vigastuste tekkemehhanismist, asukohast (elutähtsate organite piirkond) ja vigastuste arvust on ilmne, et elutähtsate organite piirkonda korduvalt lüües möönis süüdistatav isiku surma saabumist, aktsepteeris iseenda poolt toodud riski ja selle võimalikke tagajärgi, möönis surma saabumise võimalikkust ,seega tegutses ta tapmises kaudse tahtlusega (RKKK III-1/1-72/95; 3-1-1-107-96; 3-1-1-106-97). Lisaks eelpool refereeritud kannatanu ja tunnistajate ütlustele on süüdistatava süü leidnud tõendamist ka: - surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 487 (t.l. 43-48, 50-58), mille kohaselt O. T surma põhjuseks on kehatüve kinnine tömp trauma koos mõlemapoolsete hulgaliste roiete murdudega keha erinevatel anatoomilistel joontel, vasaku rinnakelme ja kopsu rebenditega ning südame vasaku vatsakese vigastusega. Selline tervisekahjustus on eluohtlik ja võis olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega/esemetega (nt jalg) ja survest kõva raske eseme ja kõva tömbi pinna vahele (nt jalg/põrand). Ei saa välistada, et mõned selja piirkonna nahamarrastused ja verevalumid võisid olla tekitatud kukkumisest vastu kõva tömpi eset, pinda. Lisaks esinesid surnukehal mitteeluohtlikud tervisekahjustused (ninaluude murd, peaaju pehmekelmealune verevalum, põrutushaavad ja verevalumid huulte limaskestal, hammustushaavad keeleotsal, verevalumid kõõlustanul, nahamarrastus lõuatsialuses priikonnas, nahamarrastused ja verevalumid näol, ülajäsemetel ja vasaku reie eespinnal. Kõik nimetatud vigastused võisid olla tekitatud mitte vähem kui 1 tund enne surma saabumist. Pea piirkonna vigastused võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega (nt rusikas, jalg), ei saa välistada, et mõned neist olid saadud kukkumise tagajärjel. Haavad hammaste vajutusest keeleotsast võisid olla tingitud löögist kõva tömbi esemega (nt rusikas) lõuatsialusesse. Tervisekahjustused üla- ja alajäsemetel võisid olla tingitud nii kõvade tömpide esemete löökidest, kui kukkumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja pindu. Vigastuste iseloomu arvestades, polnud OT pärast kõigi tervisekahjustuste saamist võimalik iseseisvalt toimima (käima, osutama vastupanu, hüüdma jne). Surm võis saabud u 2-4 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal (06.09.2009.a. kell 03:00). OT verest leiti 3,59 mg/g ning uriinist 4,28 mg/g etanooli, mis vastab raskele joobeastmele. Narkootilisi aineid uriinist ei leitud. - asitõendite (tapetu riided) vaatlusprotokolliga koos lisadega (t.l. 59-64), millest nähtuvalt on teksapüksid, T-särk ja rinnahoidja oluliselt verega määrdunud. Kohtus toimus ka nimetatud asitõendite vaatlus. - asitõendite (Häirekeskuse kõned) vaatlusprotokolliga koos lisadega (t.l. 65-67, tõlge 68-69, helisalvestus ümbrikus), millest nähtuvalt on 06.09.2009.a. kell 01:02 helistanud häirekeskusse VK ning teatanud, et XXX asuvas korterisse kutsutakse kiirabi - hagiavaldusega koos lisadega – arved ja Sotsiaalkindlustusameti teatis (t.l. 80-81; 82-83; 87), millest nähtub, et L. A on esitanud tsiviilhagi summas 14 096 krooni; arvetelt nähtuvad matustele tehtud kulutused summades 5771 ja 9990 krooni; teatisest asjaolu, et L. A on seoses O. T surmaga makstud hüvitist 7000 krooni; - eksperdiarvamusega DNA ekspertiisiaktis nr GE-1143-09/3826 (t.l. 106-116), millest nähtuvalt: 1. toapõrandalt vereloigust, vasakpoolse toa ukselt, koridori uksepiidalt, V. Chukhnini pükste väljalõigetest ning O. T küünefragmentidelt võetud proovidest saadud DNA profiilid on kokkulangevad OT võrdlusprofiilist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Vadim Chukhnini, M I ega Vladimir K omadega. 2. Vadim Chukhnini teksapükste väljalõikest võetud proovist saadud DNA segaprofiil on kokkulangev OT DNA profiiliga, välistada ei saa ka V. Chukhninilt pärineva bioloogilise materjali olemasolu selles. 3. Samuti, vannitoa ukselt võetud proovist saadud DNA segaprofiil on kokkulangev O. T DNA profiiliga. 4. Ka ei saa välistada V. Chukhnini küünte alt võetud proovides OTlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist neis proovides (p-d 1.11-1.13; 1.15). 5. OT küünefragmendilt võetud proovis (mis sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) ei saa kindlalt välistada Vadim Chukhninilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles (p 1.14) 6. DNA analüüsi tulemuste alusel leidis ekspert, et OT küünefragmendilt võetud proovist (mis sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) saadi Y-kromosoomi analüüsil Y-kromosoomi haplotüüp, mis on tõenäoliselt pärit ühelt meesisikult. See haplotüüp on kokkulangev Vadim Chukhnini võrdlusproovist määratletud Y-kromosoomi haplotüübiga. Leitud kokkulangevat haplotüüpi ei ole varem leitud ühelgi uuritud isikul 22191 isiku hulgast. - kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga koos lisadega (t.l. 118-120, tõlge 121, lisad 137140), millest nähtub V. Chukhnini kinnipidamine 06.09.2009.a. - alkomeetri kasutamise protokolliga (t.l. 124), millest nähtuvalt 06.09.2009.a. kella 03:20 tuvastati indikaatorvahendi abil Vadim Chukhnin’il alkoholijoove 0,62 mg/l. - asitõendite (süüdistatava riided) vaatlusprotokolliga koos lisadega (t.l. 125-131), millest nähtuvalt avastati veremäärdumised V. Chukhnini pükste esipoolelt ja vasakult säärelt. - eksperdiarvamus isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr 163 (t.l. 134-135), millest nähtuvalt esinesid 07.09.2009.a. V. Chukhninil värske nahaalune verevalum ja nahakriimustused paremal õlavarrel, värske nahaalune verevalum vasaku labakäe selgmisel pinnal ja vana nahamarrastus vasaku hüppeliigese välisküljel. Vigastused ülajäsemetel on tekitatud 1-1,5 ööpäeva enne läbivaatust löökide kõvade tömpide esemetega või kukkumise tagajärjel vastu kõvasid tömpe esemeid või pindu. - karistusregistri väljavõttega (t.l. 164-167), millest nähtuvalt on V. Chukhnini varem 27.07.2009.a.
263 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3-kuulise vangistusega, 3 aasta pikkuse katseajaga. - kohtuotsust (t.l. 183 pö), millest nähtuvalt pani V. Chukhnin toime
263 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes avaliku korra raskes rikkumises, mis oli seotud vägivalla ning relvana kasutatava muu eseme – noaga ähvardades. Karistus Kohtul puudub alus kahelda süüdistatava vaimses seisundis. Kannatanu kinnitas, et ta on viibinud süüdistatavaga koos ning nii tavaolekus kui ka alkoholijoobes oli süüdistatav adekvaatne, normaalselt käituv isik, õe (tapetu) sõnul lihtsalt vägivaldne. Süüdistatav ka ise kinnitas, et ta omas töökohti, oli töövõimeline ning puuduvad andmed, et tal oleks esinenud psühhiaatrilisi probleeme. Temal esinev kõnehäire on insuldi tagajärg. Kohtus süüdistatav kinnitas, et oli ka pärast insulti töövõimeline (t.l.52). Kohtus käitus isik adekvaatselt. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus arvestab karistuse mõistmisel
sätteid, isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, üld- ja eripreventatiivseid eesmärke. Süüdistatav on toime pannud esimese astme kuriteo ja seda tahtlikult. Varem on ta kohtulikult karistatud, Käesoleva kuriteo pani toime katseajal. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esinenud. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Hinnates süüdistatavate puhul eripreventatiivseid eesmärke, on oluline arvestada ka süüdistatavate isikuandmeid, toimepandu mõistmist, hinnangut enda tegevusele. Süüdistatav ei ole enda tegevust hukka mõistnud, kannatanu ütlustest nähtuvalt on tegemist vägivaldsusele kalduva isikuga, süüdistatav ka ise kinnitas tema poolt ka varasemalt vägivalla kasutamist (kd K 1 t.l. 47-48), sama nähtub varasemast kohtuotsusest(t.l. 183). Kohus leiab, et isikut on vajalik karistada vangistusega. Vangistuse määra üle otsustamisel on oluline, et konkreetse isiku puhul kannaks see karistuse eesmärki, oleks selle saavutamiseks piisav. Kohus leiab, et sanktsiooni miinimumilähedane karistus ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isiku puhul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid asjaolusid. Vajalik on kohaldada sanktsiooni keskmise määraga lähedast karistust. Prokuröri poolt taotletud vangistusemäära peab kohus liiga rangeks. Tuleb arvestada asjaolu, et sündmus leidis aset ühise joomingu tulemusena, osapooled omasid isiklikke suhteid, nende vahel oli varasemalt esinenud konfliktsituatsioone, kannatanu oleks omanud võimalust antud isikust distantseeruda. Kohtukulud ja asitõendid: Vastavalt
Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasud ja ekspertiisitasud. Ka peab kohus kannatanu tsiviilhagi põhjendatuks ning leiab, et see tuleb välja mõista V. Chukhninilt, kui kuriteoga kahju põhjustanud isikult. Kriminaalasja materjalide hulgas olevate asitõendid: O. T riided; V. Chukhnini püksid, millest võetud proovitükid; bioloogilised proovid, materjaliproovid, tikutoos) kuuluvad KrMS § 126 p 4 kohaselt hävitamisele kui väärtusetud asjad. Kriminaalasja toimikus olev CD-plaat teabesalvestisega (kõne häirekeskusesse) on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja juurde. Merle Parts Kohtunik Elve Kaas Rahvakohtunik Siiri Gelkova Rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.