MS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel.
lg 3 kohaselt isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanule mh seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (
Maakohus tuvastas J.Raabi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, mis on õigusvastane ja rahuldas sellest tulenevalt põhjendatult kannatanute tsiviilhagid varalise kahju hüvitamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks osaliselt, mõistes J. Raabilt välja P. U. kasuks 200 000 krooni ja R. H. kasuks 200 000 krooni. Ka süüdistatava kaitsja möönab apellatsioonis kannatanutele tekitatud moraalse kahju hüvitamise võimalikkust, kuid seda ainult kõige lähedasema isiku kasuks. Kannatanu R. H. esindaja heidab kohtule ette, et kohtu poolt kannatanule välja mõistetud 200 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole piisav ega proportsionaalne tekitatud kahjuga. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks märkida, et moraalse kahju rahaline hüvitamine, olenemata väljamõistetava hüvitise suurusest, ei saagi kompenseerida kellelegi tema lähedase surmast tingitud hingelisi üleelamisi, mis võivad kesta elu lõpuni. Samas tuleb loomulikult silmas pidada ka seda, et süüdlaselt väljamõistetud moraalse kahju hüvitis ei oleks talle liiga koormav. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-19-08 p-s 16 leidnud, et isiku surma põhjustamise korral on mittevaralise kahju rahaline hüvitamine isiku lähedastele põhjendatud aga üksnes erandlike asjaolude esinemisel, mis õigustavad hüvitise maksmist. Kohtul tuleb hinnata igat üksikjuhtu eraldi, lähtudes mh isikute sugulusest, perekondlikest sidemetest, senisest elukorraldusest ja muudest asjaoludest. Samas on kohtukolleegiumi arvates Riigikohus oma otsuse p-s 17 tõlgendanud „liiga kitsalt“ lähedase isiku kahju hüvitamise nõuet
lg 3 kohaselt esmajoones lähedase isiku ruumilise lähedusega hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal (nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine) või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine), samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemate üleelamistega, mis peavad aga olema isiklikud ja vahetud, mitte aga nt kolmandate isikute vahendatud. 12. Vaidlustatud otsuses ongi maakohus leidnud, et P. U. ja R. H. olid hukkunud R. H. ja E. H. väga lähedastes suhetes ja esinevad
lg 3 mõttes erandlikud asjaolud, mis annavad aluse hüvitise mõistlikus ulatuses süüdlaselt väljamõistmiseks. Otsus on põhjendatud kannatanute kasuks väljamõistetud mittevaralise kahju osas. Nõustudes maakohtu otsuses esitatud põhjendustega, märgib kohtukolleegium omalt poolt järgmist. Nõustuda ei saa kannatanu R. H. esindaja taotlusega mõista kannatanu moraalse kahju hüvitamiseks J.Raabilt välja 1 000 000 krooni ja süüdistatava kaitsja taotlusega kannatanute R. H. ja P. U. moraalse kahju hüvitamise nõuete läbi vaatamata jätmiseks. J.Raabi poolt liiklusnõuete rikkumise tagajärjel kaotasid oma elu kaks inimest. See on fakt, mis tekitab hingelise trauma ja kahjustab nii vanemate kui vendade-õdede psüühika kogu eluks. Hingeline rahulolu ja tasakaal, millele peaks olema õigus igal inimesel, olenemata vanusest, on kannatanutel häiritud, eriti olukorras, kus surma on saanud laps ja vend koos vennanaisega. Ilmselgelt kõige raskem kui pigem võimatu on saada üle oma lapse surmast.
lg 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi (või ka nt lepingu rikkumise tõttu) vastutab kostja tekitatud kahju eest. Muudel juhtudel näeb
Süüdistatava kaitsja hinnangul ei ole moraalse kahju nõuded kannatanute poolt piisavalt põhjendatud ning need tuleb jätta läbi vaatamata. Siinkohal peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et tsiviilhagi läbivaatamata jätmise sätestab TsMS-i 45.peatükk, mis ei reguleeri mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist/välja mõistmata jätmist kriminaalmenetluses süüdistatavalt, vaid suhteid hageja ja kostja vahel tsiviilkohtumenetluses. Kriminaalmenetluses saab rääkida varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud tsiviilhagi rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. Apellandi arvates oleks õigustatud moraalse kahju hüvitamine vaid ühele kannatanule. Kohtukolleegium ei saa sellega nõustuda. Käesoleval juhul on tegemist kahe hukkunuga, kahe perekonnaga, kellel on küll erinevad kuid neile väga lähedased isikud – isa ja vend koos abikaasaga. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab kannatanul ületada mingilgi määral kuriteo negatiivseid tagajärgi ja võimaldab korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Kui nõustuda Riigikohtu seisukohaga, et vaid ühes „ohutsoonis“ viibimine hukkunuga õnnetuse ajal või kohe pärast seda, õigustab hukkunu lähedasele mittevaralise kahju hüvitamise, siis tuleb tunnistada, et süüdlasele on raskema tagajärje saabumine teatud olukordades materiaalselt oluliselt soodsam (nt, olukorras, kus liiklusõnnetuse ohvriks satub üksinda, ilma lähedasteta tänaval liiklev inimene ja kannatanu jääb ellu, mis arvestades võimalikke tagajärgi on nii kannatanule, kui ka tema lähedastele „õnnelik õnnetus“, tuleb süüdlasel heastada vastava nõude esitamisel kannatanu poolt kindlasti ka mittevaraline kahju, mis oma suuruselt mõjutab igal juhul süüdlase materiaalset olukorda). Kui aga kannatanu hukkub, mis on pöördumatu traagiline tagajärg, siis on süüdlase olukord materiaalses mõttes tunduvalt soodsam. Veel märgib kohtukolleegium, et kohtupraktikas on lähedastele välja mõistetud mittevaraline kahju hüvitis ka siis, kui nad ei ole viibinud hukkunuga ühes „ohutsoonis“. Jõustunud Harju Maakohtu otsusega 5.05.2010 on kriminaalasjas nr 1-07-12096 välja mõistetud tapjalt ohvri laste kasuks kokku 600 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et
lg 3 sätestatud erandlikud asjaolud tuleb kohtul igal konkreetsel juhul tuvastada ja nendeks ei ole mitte alati ja ainult Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-19-08 kirjeldatud asjaolud. Eeltoodu kinnituseks peab kohtukolleegium ka Riigikohtu otsuses nr 31-1-57-10 VI peatükis väljaöeldud seisukohti. Vaidlustatud kohtuotsuses on maakohus arvestanud kõiki asjaolusid ja kindlaks määranud mõistliku ja õiglase mittevaralise hüvitise suuruse, arvestades ka apellatsioonis esitatud asjaolusid, mh. J.Raabi suhtumist toimunusse, tema varanduslikku seisu jms. Isik, kes teadlikult ignoreerib kehtivaid liiklusnõudeid ja põhjustab oma süülise käitumisega kahe inimese surma, peab arvestama sellega, et temalt võidakse välja mõista kannatanu(te) kasuks lähedaste hukkumisega seotud tsiviilhagid nii varalise kui mittevaralise kahju katteks. Kohtukolleegium leiab, et sellistel asjaoludel mittevaralise kahju tekitamine on piisav, et lugeda kahju tekkinuks erandlikel asjaoludel.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.