KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 17.01.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-7032 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kaitsja van

§75

-1 lg.3 määrata Tauno LAASMELE elektroonilise valve pikkuseks 1 (üks) aasta.

§76lg.4 määrata Tauno LAASMELE katseaeg kuni 13.12.2013.

Kohustada Tauno LAASMED katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma 1 elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Tauno LAASMED katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Tauno LAASME kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§75

-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Tauno LAASME karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.12.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tauno Laasme elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tauno Laasme on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.09.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 6 aastat alates 14.12.2007. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav omandas 2010 puidupingitöölise eriala, töötab Eesti Vanglatööstuse AS pesumajas ja on osalenud psühholoogi vastuvõtul. Kinnipeetaval 2 puuduvad rahalised täitmata nõuded. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad ema, isa, elukaaslane ja sõbrad, omavahelised suhted on toetavad ja positiivsed, suheldakse kokkusaamiste, telefoni ja kirja teel. Arvestades, et isik on teistkordselt sooritanud narkokuriteo ja korduvalt väärteo korras karistatud, nähtub sellest elustiilist riskivat käitumist. Kinnipeetav on suhtlemisel rahulik ja tasakaalukas, tema sotsiaalsed oskused vastavad vanusele, teadmistele ja sotsiaalsele taustale, agressiivsust kinnipeetav ei väljenda. Kinnipeetav tunnistab probleeme, kuid ei oska neid objektiivselt lahendada. Kinnipeetava tulevikuplaanid on realistlikud. Kinnipeetav on teistkordselt karistatud narkootiliste ainetega seonduva teo eest, samuti on ta korduvalt karistatud väärteo korras. See näitab tema suhtumist ühiskonda ja kehtivasse õiguskorda. Kui kinnipeetaval tekib vajadus kiire materiaalse kasu saamiseks või satub ta sellisesse tutvusringkonda, kes võivad teda mõjutada kuritegelikult käituma, siis võib kinnipeetav osutuda ohtlikuks. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, teeb ettepaneku kohaldada elektroonilist valvet tähtajaga 6 kuud ja panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama talle endale kuuluvasse eramusse, kus tingimused elektroonilise järelevalve määramiseks on olemas. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda projektijuhina tööle xxx. Lisaks on xxx garanteerinud kinnipeetavale hooajalise töö põhitöö kõrval. Täitise andmetel ei ole kinnipeetaval menetluses võlanõudeid, vabanemisfondis on 13 050 krooni. Kinnipeetav on olnud lapsepõlvest peale seotud spordiga, vastavalt garantiikirjale on tal vabanemise korral võimalus osaleda xxxs xxx abitreeneri ja mängijana. Kuigi kinnipeetav väidab, et ta ei tundnud ega teadnud isikuid, kes talle narkoainet andsid ja selle realiseerimist nõudsid ning hiljem teda peksid, on uue kuriteo toimepanemise risk seoses kinnipeetava väga suure suhtlusringkonna ja enne vangistust väidetavatele provokatiivsetele nõudmistele allumise tõttu jätkuvalt olemas. Risk on olemas ka seoses narkootikumide tarvitamisega. Maakohtu istung Kinnipeetav Tauno Laasme taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega ning kinnitas, et on valmis kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi täitma. Prokuröri abi Ave Arnim toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, tegi ettepaneku määrata elektroonilise valve tähtajaks 1 aasta ja panna kinnipeetavale lisaks käitumiskontrolli nõuetele ka KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustused. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev leidis maakohtu istungil, et karistuse eesmärk on kinnipeetava puhul saavutatud, palus anda võimalus ja vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, teist korda viibib ta ka vangistuses. Eelmisel korral vabanes kinnipeetav vangistusest pärast karistuse kandmist septembris

1. Käesoleval ajal kannab ta karistust samalaadse, s.o. narkootikumide seotud raske rahvatervisevastase I astme kuriteo eest. Kinnipeetavale mõistetud 6-aastasest karistusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 3 aastat 1 kuu ja kanda on veel 2 aastat 11 kuud vangistust. Vangistuses ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel ja alaline elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Tegemist on kinnipeetavale endale kuuluva eramuga. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx-, kus ta on töötanud ka enne vangistust. Samuti on kinnipeetavale tagatud hooajaline töö xxxx ning võimalus osaleda xxx abitreeneri ja mängijana. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik, suhted on head ja toetavad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega on lisaks prokuröri abile nõustunud ka Viru Vangla ja kriminaalhooldusametnik. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. 4 Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on 1 aasta. maksimaalse pikkusega Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 13.12.
2. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et käesoleval ajal kantav karistus on kinnipeetavale määratud narkootikumide seotud kuriteo eest juba teistkordselt. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuriteoga. Samas jätab maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab selguma kriminaalhoolduse käigus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. 5 Anne PALMISTE Kohtunik 6