Kriminaalasi nr 1-09-5980 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10 jaanuar 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 05 jaanuaril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-0

§ 331

järgi ning karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 09.03.2004.a otsusega mõistetud karistuse 1

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning kandmisele kuulub 2 aastat 7 kuud 19 päeva vangistust,

§ 74

alusel tingimisi 3-aastase katsajaga; Aleksandr Jefimovile Viru Maakohtu 28.08.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 aastat 7 kuud 19 päeva vangistust, pöörati täitmisele Viru Maakohtu 27.02.2009.a määrusega; Harju Maakohtu 29.08.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 7 kuud 13 päeva vangistust, pöörati täitmisele Viru Maakohtu 09.03.2009.a määrusega. Karistused liideti Viru Maakohtu 09.07.2010.a määrusega kriminaalasjas nr 1-09-5980, ärakandmisele kuuluv karistus on 2 aastat 7 kuud 19 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.02.2009.a ja lõpeb 04.10.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 18.11.2010.a. Tartu Vangla edastas 17.11.2010.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 05.01.2011.a seisuga on Aleksandr Jefimovi kandmata karistusaeg 9 kuud vangistust. Aleksandr Jefimov on lisaks eeltoodule varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 18.07.1991.a Sillamäe Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 1 järgi vabadusekaotuseta paranduslik töö tähtajaga 1 aasta 6 kuud koos töötasust kinnipidamisega 20%; 2) 01.12.1992.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 3 järgi 1 aasta 1 kuu vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 13.10.1993.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 207 lg 1 järgi 1 aasta vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud vabadusekaotust; 4) 03.05.1995.a Sillamäe Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3, § 141 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 185 lg 2 järgi 7 aastat vabadusekaotust; 5) 09.03.2004.a Ida-Viru Maakohtu poolt

§ 118p 1 järgi 5 aastat vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Aleksandr Jefimovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Aleksandr Jefimov on 7 korral karistatud, vanglas on

1. korda. Tal on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, hetkel kannab karistust ka narkootikumide tarvitamise eest vangistuse ajal. Vanglas on olnud samuti karistusi, jooksva aasta jooksul on neid olnud
2. Ka varasem tingimisi karistus on pööratud täitmisele, kuna Jefimov ei suutnud katseajal täita kontrollnõudeid. Aleksandr Jefimov ise palub ennast vabastada ja soovib vabanemisel asuda elama Harjumaal Lootuse külas olevasse rehabilitatsioonikeskusesse, kust tal on olemas ka vastav nõusolek. Ta kinnitab, et varasemalt oli tal probleeme kriminaalhoolduse täitmisega, ta oli tagaotsitav, kuna ei elanud kodus ja rikkus nõudeid. Nüüd ta kahetseb, et ei asunud juba tookord külastama Anonüümseid Narkomaane. Antud hetkel on ta otsustanud elu muuta, alates 26.05.2010.a elab vanglas rehabilitatsioonisektoris, on läbinud eluviisi treeningu ja programmi Convictus. Pärast seda, kui Lootuse küla aeg täis saab, siis kavatseb ta samas veel edasi elada ja tal aiadakse leida elu- ja töökoht.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. 2

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. On positiivne, et Aleksandr Jefimov on endale teadvustanud sõltuvusprobleemi, mis on viinud ta kuritegudeni. Ta on viimase vangistuse ajal hakanud aktiivselt tegelema sellega – osalenud erinevates programmides, elab rehabilitatsioonisektoris ja uurinud võimalusi vabaduses elama asumiseks rehabilitatsioonikeskusesse. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et isik on 7-l korral kriminaalkorras karistatud. Vaatamata eelnevatele karistustele ja sellele, et ta ka vangistuse ajal pani toime uue kuriteo, pidas kohus 2008.a võimalikuks vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Aleksandr Jefimov ei kasutanud talle antud võimalusi, rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi ning karistus pöörati uuesti täitmisele. Ennetähtaegne vabanemine peaks olema soodustus, mida saab üldjuhul kasutada vaid ühel korral. Selline soodustus, mis tagab isiku edaspidise õiguskuuleka käitumise. Korduva ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel sama vangistuse kandmisel kaotab ennetähtaegne vabastamine oma mõtte – motiveerida isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustavatest materjalidest, et teda on viimase vangistusaja jooksul korduvalt ka distsiplinaarkorras karistatud, neist 2 viimast rikkumist on toime pandud viimase aasta jooksul. Vastates kohtu küsimustele üritas kinnipeetav vähendada toimepandud rikkumiste olulisust ja oli ennastõigustav, mistõttu jääb mulje, et ta ei ole siiani teadvustanud, kuivõrd oluline on seaduskuulekas käitumine ja kehtestatud nõuetest kinnipidamine. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus Aleksandr Jefimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3