Kriminaalasi nr 1-10-15103 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12 jaanuar 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 05 jaanuaril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 ja § 203 lg 1 järgi 10 kuud vabadusekaotust; 5) 08.05.1997.

§ 141

lg 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 6) 03.10.1997.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi 7 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 3 aastat vabadusekaotust; 7) 26.01.1998.a Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 3 aastat vabadusekaotust; 8) 12.07.2000.

§ 139lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust; 9) 20.02.2002.a Põlva Maakohtu poolt Kr

K § 139 lg 2 p 2 järgi 6 kuud vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 10) 25.07.2003.a Võru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 10 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Ain Haraku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta Ain Haraku ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetaval puudub elukoht, kuhu vabanemise järgselt elama asuda. Tal on väidetavalt võimalus vaid ööbida sotsiaalmajas. Ain Harak kannab karistust esimese astme kuriteo eest, vangla on hinnanud teda kõrgohtlikuks. Kinnipeetav ei ole vangistuse ajal osalenud üheski programmis, mis aitaks tal valmistuda vabanemiseks. Materjalide ettevalmistamise ajal on kinnipeetav ka ise avaldanud, et ta ei soovi vabaneda enne tähtaega. Kohtuistungil Ain Harak avaldas, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Esialgu tal elukohta ei oleks, kuid ta saaks rehabilitatsioonikeskuses ööbida ja hiljem saaks sealt võib-olla ka toa üürida, ta on seal ka varem elanud. Vabanedes tal kohe töökohta ei ole, kuid hakkaks seda otsima. Vangistuse ajal on ta loobunud pakutavatest programmidest, kuna ei arva neist kasu olevat ja lisaks käib ta ka tööl. Individuaalset nõustamist oli talle pakutud, kuid reaalselt nõustamiseni asi ei jõudnud. Varem on ta olnud kriminaalhooldusel, kuid haigestus ja siis jättis kontrollnõuded täitmata. Käesolevalt lubab täita nõudeid korralikult. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Ain Harak on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ain Harak on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Teda on varem korra ka vabastatud karistuse kandmisest tingimisi allutades käitumiskontrollile, kuid ta ei täitnud pandud kohustusi ning lisaks sooritas katseajal ka uue kuriteo. Eelnev seab kahtluse alla, et kriminaalhooldus oleks piisavalt mõjus hoidmaks isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Samas on Ain Harak viibinud vangistuses küllaltki pikka aega ja ilmselt vajaks kõrvalist tuge, et kohaneda eluga vabaduses. Kuid kohus leiab, et selleks, et vabaneda tingimisi enne tähtaega ja ning edukalt toime tulla enda elu korraldamisega vabaduses, peaks kinnipeetav juba karistuse kandmise ajal tegema vajalikke ettevalmistusi vabanemiseks ning 2