KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 17.01.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-1272 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi Vi

§76lg.4 määrata Jaak TARVISELE katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Jaak TARVIST katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Jaak TARVIST katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata Jaak TARVIS kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Jaak TARVIS karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.11.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Jaak Tarvise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jaak Tarvis on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 07.09.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 10 kuud 1 päev alates 18.08.2009. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas kannab karistust teist korda. Kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava ja riskide maandamiseks sekkumisi ei ole toimunud. Vangistuses ei ole kinnipeetav töötanud temast mitteolenevatel põhjustel. Kinnipeetava suhted oma elukaaslase, oma isa, tema elukaaslase ja viimase lastega on head. Kinnipeetav ei alkoholist sõltuvust ei tunnista, kuid leiab, et alkoholi liigtarvitamine on tema elu kahjustanud ja muutnud agressiivseks. Kinnipeetaval on olemas reaalsed eesmärgid, probleemkäitumist ei esine, vaenulikud ja diskrimineerivad hoiakud puuduvad. Erinevatesse ametnikesse suhtub kinnipeetav positiivselt, on motiveeritud käituma seaduskuulekalt. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval on jäänud vangistust kanda alla aasta. Vabanemise korral on tal olemas kõik eeldused edasiseks seaduskuulekaks 2 eluks. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg 1 aasta ja panna talle lisakohustuseks mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama tema isale kuuluvasse majja, kus elamistingimused on head. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas xxx-s, kus ta on juhatuse liige. Isa ja tema elukaaslane on valmis kinnipeetavat majanduslikult toetama. Maakohtu istung Kinnipeetav Jaak Tarvis taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava võib käesoleval ajal vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, vangistuses viibib teist korda. Vangistuse ajal on talle määratud 2 distsiplinaarkaristust (noomitused juunis ja oktoobris 2010). Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 19.06.

1. Kuigi korduvkaristatus ja uue kuriteo toimepanemine katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, arvestab maakohus siinkohal ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb viie kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki 3 probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb viie kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama eramusse, kus elamistingimused on head ja ruumi on piisavalt. isale kuuluvasse Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteerinud xxx, kus kinnipeetav hakkab tööle metsaraie masinal. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava isa ja tema elukaaslane on vajadusel valmis kinnipeetavat majanduslikult toetama. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetaval on head suhted oma isa ja viimase elukaaslasega. Lähedased on valmis kinnipeetavat toetama ka ennetähtaegsel vabanemisel. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Kuigi nii Tartu Vangla kui ka kriminaalhooldusametnik on toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, on kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskiks eelkõige suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Maakohus leiab, et seda riski on võimalik vähendada lisakohustuse panemisega kinnipeetavale katseajaks.. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et eelneva kriminaalhoolduse käigus täitis kinnipeetav kontrollnõudeid korrektselt ja tegi kriminaalhooldusametnikuga koostööd. Maakohus leiab, et kui kinnipeetav vabaneb katseajaga 1 aasta, on ühiskond vähem ohustatud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise risk suhteliselt madal. Maakohus leiab, et seda riski on võimalik alandada katseajaks käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega kinnipeetavale. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. 4 Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi liigtarvitamist ning ka viimane karistus on määratud narkootikumide seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Kuna viimase kuriteo on kinnipeetav sooritanud grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 5