Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 17.01.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-07-8104 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Ave ARNIM Koh

§75

-1 lg.3 määrata Lemmo LIBERGILE elektroonilise valve pikkuseks 1 (üks) aasta.

§76lg.4 määrata Lemmo LIBERGILE katseaeg kuni 06.11.2012.

Kohustada lemmo LIBERGIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 1 - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Lemmo LIBERGIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Lemmo LIBERG kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§75

-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Lemmo LIBERG karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.12.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Lemmo Libergi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Lemmo Liberg on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 18.07.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §214 lg.2 p.1, 4 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 9 kuud alates 07.02.2007. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda. 2010 keeldus kinnipeetav majandustöö abitöölise tööst, 2009 läbis sotsiaalprogrammi Viha juhtimine ja inglise keele kursused. Kinnipeetaval on tasumata haginõudeid summas 276 836 krooni. Päritoluperekonnast suhtleb kinnipeetav ema, kasuisa, poja ja vendadega. Kinnipeetav võib oma tahte saavutamiseks kasutada vägivalda, oma 2 probleemide hindamisel süüdistab olusid, mitte iseennast, märkab vaid tagajärgi, mis puudutavad otseselt teda. Kinnipeetava puhul väljendub ohtlikkus selles, et ta pooldab kuritegelikku käitumist ja ei suuda elada õiguskuulekalt. Kinnipeetaval on välja kujunenud õigustused oma tegudele, ta mõistab õigusi, mis on ühiskonna liikmetel, kuid kohustustest ja vastutusest ei hooli. Kriminaalhoolduse nõudeid on varasemalt rikkunud. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kriminaalhooldaja seisukohalt ei ole elektroonilise valve teostamine võimalik, kuna kinnipeetav peaks vabanemisel töötama ettevõttes, mis töö iseloomult ei ole sobilik. Arvestades korduvat karistatust ja viibimist vangistuses, on säilinud risk edaspidisteks õiguserikkumisteks. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on kaalukaks ka asjaolu, et uue kuriteo sooritas kinnipeetav kriminaalhoolduse ajal. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama oma ema ja kasuisa juurde, elamispind vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise nõuetele ja kirjalik nõusolek on olemas. Kinnipeetava ema sõnul on perekonna sissetulekud sedavõrd piisavad, et nad suudavad kinnipeetavat vajadusel rahaliselt toetada. Täitise andmetel on kinnipeetaval suured rahalised nõuded (üle 175 000 krooni). xxx on garanteerinud kinnipeetavale vabanemise korral töökoha. Tegemist on lihttööga metsas ja ehitusel. Et tööandja ja kinnipeetav tunnevad üksteist pikka aega, siis kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt võib olla tööpakkumise eesmärgiks ennetähtaegse vabastamise lihtsustamine. Samuti säilib võimalus, et töötamist kasutatakse ettekäändena elektroonilise valve tõhususe vähendamiseks, kuna töö on valdavalt metsas ja kontrolli teostamine problemaatiline. Maakohtu istung Kinnipeetav Lemmo Liberg taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipeetav seletas, et oktoobris 2010 määratud distsiplinaarkaristused on ta vaidlustanud, kuid lahendit veel ei ole. Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et seaduse nõuded kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega on täidetud ja ta toetas vabastamist. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, vangistuses kannab karistust teist korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske varavastase I astme kuriteo eest. kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest on ta käesolevaks ajaks ära kandnud peaaegu 4 aastat ja kanda on veel 1 aasta 9 kuud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama oma emale ja kasuisale kuuluvasse korterisse, kus on võimalused selleks olemas ja mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Vabanemise korral on kinnipeetavale taganud lihttöölise töökoha xxx. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et perekonna sissetulekud on sedavõrd piisavad, et nad suudavad kinnipeetavat peale vabanemist vajadusel rahaliselt toetada. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse ajal hoidnud kontakti oma perekonnaliikmetega – ema, kasuisa, poja, venna ja poolvennaga. Suhted on toetavad ja jätkuvad ka ennetähtaegse vabanemise korral. Seega on kinnipeetaval vabanemise korral olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale on määratud 3 distsiplinaarkaristust, millest üks aastal

1. 2010 oktoobris määratud distsiplinaarkaristused on kinnipeetava poolt käesoleval ajal vaidlustatud. Arvestades kinnipeetava poolt kantud karistuse aega, ei saa öelda, et tegemist oleks süstemaatilise distsipliini ja korra rikkuja ning reeglitele mitteallujaga. Kriminaalhooldusametnik ei ole oma kirjalikus arvamuses nõustunud kinnipeetava vabastamisega vangistusest käesoleval ajal ja põhjendanud seda asjaoluga, et kinnipeetavale pakutav töö iseloom ei ole sobilik elektroonilise järelevalve teostamiseks. Samuti kahtles kriminaalhooldusametnik, et tööpakkumise eesmärgiks on elektroonilise valve tõhususe vähendamine. Maakohus antud seisukohaga ei nõustu. Kriminaalhooldusametniku enda kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetavale töö garanteerinud firma tegeleb muuhulgas ka ehitusega. Kinnipeetava seletuste kohaselt hakkab tema tegelema üldehitustöödega. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et tööandja on ametnikule kinnitanud, et elektrooniline järelevalve probleemiks ei ole. Maakohus leiab, et töö sisu, koha, aja ja muude talle kahtlastena paistvate asjaolude kohta on tal õigus kehtestada tingimused kriminaalhooldusalase töö käigus. Kinnipeetaval ja tema tööandjal tuleb aga kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud tingimustega kohaneda. Maakohus nõustub küll kriminaalhooldusametnikuga selles osas, et seoses korduvkaristatusega on säilinud risk edaspidisteks õiguserikkumisteks, kuid leiab, et sellega kaasnevat uue kuriteo toimepanemise võimalikku riski saab vähendada kriminaalhoolduse teostamise ajal lisakohustuste panemisega. Samuti maandab neid riske ka elektroonilise järelevalve kohaldamine. Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et on otstarbekas kinnipeetav vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna 4 vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabastamise efektiivsus suurem. Sellisel juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku arvamust, mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on 1 aasta. maksimaalse pikkusega Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 06.11.
2. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat väärteokorras muuhulgas karistatud Alkoholiseaduse nõuete rikkumise eest.. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt toimepandud kuriteoga, millest tulenevalt peab maakohus vajalikuks, et kinnipeetav läbiks programmi, mis on seotud agressiivsuse alandamisega. Samas jätab 5 maakohus sotsiaalabiprogrammide suunitluse kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see peab selguma kriminaalhoolduse käigus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 6