§-de 573 ja 574 järgi Vaidlustatud lahend Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni Lääne-Virumaa büroo juhataja Marit Seene 02.12.2010 kiirmenetluse otsus nr 07005009 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Tiit Viibur, isikukood 35910060293, elukoht: xxxx Kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa, OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo, asukoht: Turuplats 3, 44310 Rakvere Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni Lääne-Virumaa büroo, asukoht: Kunderi 18, 44307 Rakvere Kirjalik menetlus Resolutsioon Tiit Viibur’i kaebus rahuldada. Tühistada Keskkonnainspektsiooni (registrikood 70003106, Kopli 76, 10416 Tallinn) Ida regiooni Lääne-Virumaa büroo juhataja Marit Seene 02.12.2010 kiirmenetluse otsus nr 07005009, millega määrati Tiit Viibur’ile Karistusseadustiku § 63 lg 1 alusel
järgi karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega. VTMS § 23 alusel hüvitada Tiit Viibur’ile tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu 230,08 (kakssada kolmkümmend eurot ja 08 senti) eurot riigieelarve vahenditest. Rahandusministeeriumil kanda nimetatud summa Tiit Viibur’i arvelduskontole nr xxxx SEB Pangas. 2 Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
02.01.2009 peeti xxxx jahipiirkonnas rebasejahti. Tegemist oli ühisjahiga, jahi juhatajaks oli Tiit Viibur, jahi kohta oli avatud jahinimekiri, jahinimekirja järgi oli jahi aluseks väikeuluki jahiluba nr 0343. Lisaks Tiit Viiburile võtsid jahist osa Ü Ü, A S, E Vja M S.
p 1, 2 ja 3 järgi on jahipidamisõigust tõendavateks dokumentideks jahitunnistus, jahiluba, jahist osavõtjate nimekiri.
lg 1 järgi on jahiluba ulukiküttimist tõendav dokument, mis peab jahipidamisel kaasas olema, jahiluba väljastatakse jahitunnistust omavale isikule. Jahiloa väljastab
lg 3 kohaselt jahipiirkonna kasutaja.
lg 11 ning § 35 lg 1 kohaselt ei nõuta jahiluba ühisjahist osavõtvatelt isikutelt üksnes juhul, kui jahti peetakse suurulukitele ning jahist osavõtja ei kasuta jahipidamist õigustavaid dokumente eeldavat jahipidamisvahendit.
lg 1 p 3 alusel peetakse väikejahiulukitele ühisjahti jahist osavõtvate isikute jahilubade alusel, millele on lisatud osavõtjate nimekiri, mis peab jahijuhatajal jahi ajal kaasas olema.
p 1 järgi algab jahipidamine jahiloa avamisega iga jahipäeva alguses, jahiluba avatakse jahi korraldamise kuupäeva märkimisega jahiloale, ühisjahil kinnitab jahiloa avamist oma allkirjaga jahijuhataja. Seega oleks pidanud kõnealune ühisjaht rebasele kui väikeulukile toimuma kõigi jahist osavõtjate jahilubade alusel ehk kõigil jahist osavõtjatel oleks pidanud olema jahil kaasas temale väljastatud ning jahiks avatud jahiluba ning need jahilubade numbrid oleks pidanud kajastuma ka jahist osavõtjate nimekirjas.
lg 3 alusel väljastab väikeuluki jahiloa jahipiirkonna kasutaja või tema volitatud esindaja. xxxx jahipiirkonna kasutaja on MTÜ Rakvere Jahindusklubi Vinni jahisektsioon, mis on registreeritud Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnas MTÜ-na Vinni Jahiselts. MTÜ Rakvere Jahindusklubi väljastab jahiload jahipiirkonna kasutajale ehk konkreetsele jahiseltsile, jahiload tagastatakse jahindusklubile peale nende kehtivusaja lõppemist. 3 MTÜ Rakvere Jahindusklubi on väljastanud Keskkonnainspektsioonile 02.01.2009 jahist osa võtnud Tiit Viiburi, Ü Ü, E V ja M S väikeuluki jahilubade koopiad. Nimetatud isikutele väljastatud jahilubade märgitud andmete tulemusel on selgunud: - jahiloa nr xxxx saajaks on Tiit Viibur, jahiloale on märgitud jahipidamise kohaks xxxx jahipiirkond, 02.01.2009 on jahiluba avatud, sulgemise kohta on kütitud loomade real märge „rebane“ ja arv „3“; - jahiloa nr xxxx saajaks on Tiit Viibur, jahiloale on märgitud jahipidamise kohaks xxxx jahipiirkond, 02.01.2009 kuupäeva kohta ei ole märget jahiloa avamisest; - jahiloa nr xxxx saajaks on Ü Ü, jahipidamise koht või jahipiirkond on jahiloal märkimata, 02.01.2009 kuupäeva kohta ei ole märget jahiloa avamisest; - jahiloa nr xxxx saajaks on E V, jahipidamise kohaks on märgitud xxxx jahipiirkond, 02.01.2009 kuupäeva kohta ei ole märget jahiloa avamisest; - jahiloa nr xxxx saajaks on M S, jahiloale on märgitud jahipidamise kohaks xxxx jahipiirkond, 02.01.2009 kuupäeva kohta ei ole märget jahiloa avamisest; - A S ei ole Rakvere Jahindusklubist ühtegi jahiluba väljastatud. Rakvere Jahindusklubist väljastatud jahilubade koopiate alusel selgub, et 02.01.2009 xxxx jahipiirkonnas rebasele peetud ühisjahi kohta oli jahiluba avatud üksnes jahijuhatajal Tiit Viiburil. Teistel ühisjahist osavõtjatel – Ü Ü, A S, E V ja M S – ei olnud ühisjahil jahipidamiseks jahiluba avatud, millega on rikutud
sätteid.
Seega tohib pidada jahti üksnes selles jahipiirkonnas, kus on jahiluba väljastatud. E V ning A S ei ole MTÜ Rakvere Jahindusklubi Vinni jahiseltsi liikmed ning neile ei ole Vinni jahipiirkonnas jahipidamiseks jahiluba väljastatud. Eeltoodust lähtudes pidasid E V ning A S 02.01.2009 Vinni jahipiirkonnas toimunud ühisjahil rebasejahti, millega on rikutud
lg 1 ja § 45 lg 1 p 3 sätteid.
lg 3 p 1, p 2 ja p 4 kohaselt on jahijuhataja kohustatud koostama jahist osavõtjate nimekirja ja kinnitama selle oma allkirjaga, avama ja sulgema jahiloa ning kontrollima jahist osavõtjatel isikutel jahipidamist õigustavate dokumentide olemasolu.
lg 1 p 3 alusel peetakse ühisjahti väikeulukitele jahist osavõtvate isikute jahilubade alusel, millele on lisatud osavõtjate nimekiri.
Tiit Viibur jättis jahi juhatajana enne jahi algust kontrollimata jahist osa võtnud E V ning A S jahilubade olemasolu, jahti ei peetud jahist osavõtvate isikute jahilubade alusel, jahist osavõtjate nimekiri ei kajastanud jahist osavõtvate isikute jahilubasid ning Tiit Viibur jättis jahi juhatajana avamata jahist osavõtvate isikute väikeuluki jahiload, millega ta rikkus
Jahipidamise käigus Tiit Viibur sattus haavatud rebast jälitades xxxx jahipiirkonna jahimaadele xxxx, kus ta xxxx põllul lasi rebast oma vintraudsest jahikarabiinist xxxx xxxx asuv xxxx paikneb xxxx jahipiirkonnas, mille kasutaja on MTÜ Rakvere Jahindusklubi Pajusti jahisektsioon (MTÜ Pajusti Jahiselts). xxxx omanik A T kinnitusel on tema maaomanikuna keelanud kohalikel jahimeestel oma maaüksusel jahipidamise. Tiit Viibur kuulub enda kinnitusel nii xxxx jahiseltsi nimekirja ning talle on väljastatud jahiload väikeulukite küttimiseks nii xxxx jahipiirkonna maadel. Pajusti jahiseltsi liikmena oleks 4 pidanud Tiit Viibur olema teadlik, millistel Pajusti jahipiirkonda kuuluvatel eramaadel on maaomanik jahipidamise keelanud.
lg 2 kohaselt tohib eraõigusliku isiku piiramata või tähistamata kinnisasjal, kus omanik ei ole jahipidamist keelanud, jahti pidada päikesetõusust päikeseloojanguni, kui jahipiirkonna kasutaja ja kinnisasja omanik ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 4 kohaselt vastutab ühisjahil jahi nõuetekohase korraldamise eest jahijuhataja. Korraldades ja pidades jahijuhatajana ühisjahti piiramata ja tähistamata kinnisasjal, mille omanik oli jahipidamise keelanud, rikkus Tiit Viibur
Tiit Viibur lasi oma vintraudsest tulirelvast rebast xxxx põllul xxxx suunas, üle põllu paistvate xxxx (katastritunnus nr 90001:001:0100) asuvate hoonete poole. Pidades jahti ning tulistades ulukit nähtavate hoonete suunas, on Tiit Viibur rikkunud keskkonnaministri 07.03.2003 määruse nr 20 „Jahieeskiri“ § 6 p 5 sätteid. Tiit Viiburi poolt toime pandud väärtegu on tõendatud menetlusaluse isiku Tiit Viiburi ütluste protokolliga, tunnistaja A T ütluste protokolli ning fotodega, 03.01.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, skeemiga laskekoha paiknemise ja xxxx ning sellel paiknevate hoonete kohta. Väärteo kvalifikatsioon:
– jahiohutuse nõuete rikkumine;
Karistust kergendavaks asjaoluks on Karistusseadustiku § 57 lg 1 p 3 alusel puhtsüdamlik kahetsus. Eeltoodu alusel Keskkonnainspektsioon otsustas karistada Tiit Viiburit Karistusseadustiku § 63 lg 1 alusel
järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses summas 1200 (üks tuhat kakssada) krooni. 2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik Tiit Viibur. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust ning kohaldanud seeläbi vääralt materiaalõigust. Riigikohus oma 23.03.2005 otsuses nr 3-1-1-9-05 on olnud seisukohal, et kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte – teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. VTMS § 55 lg 1 sätestab, et kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Käesoleval juhul nimetatud eeldus täidetud ei olnud. Kiirmenetluse otsuses on pikalt kirjeldatud Tiit Viiburi väidetavat süütegu, erinevaid faktilisi asjaolusid ning viidatud erinevatele õigusaktidele nende koostoimes. Käesoleval juhul on kiirmenetluse kohaldamisega rikutud Tiit Viiburi kaitseõigust. Tiit Viibur on menetlusaluse isikuna üle kuulatud 02.02.2009.a., kuid kiirmenetluses kajastatud asjaolude osas teda täiendavalt üle kuulatud ei ole. Seaduse mõttest tulenevalt ei ole kohane kohaldada kiirmenetlust ligi 2 aastat peale väidetava süüteo toimepanemist andmata eelnevalt menetlusalusele isikule võimalust täiendavate selgituste andmiseks. 5 Käesolevas kaasuses on rikutud Tiit Viiburi õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Väidetavalt pani ta süüteo toime 02.01.2009.a. Ta kuulati menetlusaluse isikuna üle 02.02.2009.a. ning kiirmenetluse otsus tehti 02.12.2010.a. Mõistliku aja põhimõtet on rikutud ka seeläbi, et Keskkonnainspektsiooni arusaama kohaselt on tegemist väärteoga, mille asjaolud on selged, kuivõrd asjas kohaldati kiirmenetlust. Nimetatud arusaamast tulenevalt oleks saanud asjas otsuse teha ilma liigse viivituseta. Nähtuvalt kiirmenetluse otsusest on kohtuväline menetleja kvalifitseerinud Tiit Viiburi väärteo
S § 63 lg 1 kohaldamisel üksnes
S § 63 lg 3 sätestab, et kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Tegemist on väärteo eest karistamisel erinormiga KarS § 63 lg 1 suhtes. Seetõttu ei ole väärteomenetluses kohaldatav KarS § 63 lg 1 sätestatud põhimõte ning juba seeläbi ei saa Tiit Viiburile ette heita
sätestatud väärteo väidetavat toimepanemist, kuivõrd selle eest ei ole karistust määratud. Kaebaja küll ei nõustu tema karistamisega
alusel, kuid kuivõrd ülalviidatud menetlusõiguslikud minetused toovad enesega vältimatult kaasa kiirmenetluse otsuse täies ulatuses tühistamise, ei pea kaebaja otstarbekaks hakata siinkohal täiendavalt analüüsima teo materiaalõiguslikku etteheidetavust. Menetlusalune isik Tiit Viibur palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus. Samuti palub ta VTMS § 23 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu 3600 krooni. Viimati nimetatud sätet palub Tiit Viibur kohaldada ka väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel.
S § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Väärteoasja materjalidest ei nähtu KarS § 81 p 7 loetletud süüteo aegumise peatumise aluseid. Seega aegus Tiit Viiburi väidetav väärtegu 02.01.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.