lg 2 p 1, § 193, kohus määras: Jätta Andrei Kozini taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 06.10.2010.a. üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10050244 rahuldamata. Jätta Andrei Kozini kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusele väärteoasjas nr 10050244 läbi vaatamata. 06.10.2010.a. üldmenetluse Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Andrei Kozin esitas 15.12.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor AS poolt 06.10.2010.a. väärteoasjas nr 10050244 tehtud otsusele. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahviga summas 180 krooni. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna karistamisotsust ei ole saadetud talle ei tavapostiga ega ka edastatud elektronposti aadressile, mille esitas menetlejale koos seletuskirjaga 14.09.2010.a. Otsusest sai teada alles kohtutäiturilt detsembrikuus 2010.a. Kohtumääruse põhjendused
lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt kohtu poolt kohtuväliselt menetlejalt väljanõutud väärteotoimikus olevalt väärteoprotokollilt ÜTvp nr 10050244, 09.09.2010.a., on sellel kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 11.10.2010.a. Samuti on protokollil ära märgitud lahendi kättesaamise koha aadress ning kontori lahtiolekuajad. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 09.09.2010.a., omapoolsed ütlused andnud, väärteoprotokolli koopia kätte saanud ning kinnituseks selle kohta on kaebuse esitaja andnud allkirja. Kaebuse esitaja allkiri väärteoprotokollil tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt väärteoprotokollilt on menetlusalune isik esitatud isikut tõendava dokumendina ID-kaardi A1646842. Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures ja seega oli menetlusalune isik täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kaebaja poolt kaebuses toodud väide, et tal ei olnud võimalik õigel ajal esitada kaebust, kuna ei olnud teadlik otsusest, ei ole tõsiseltvõetav. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse ajaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Asjaolu, et isik ei läinud kohtuvälise menetleja juurde otsusele õigeaegselt järele, ei ole objektiivne asjaolu, millega saaks põhjendada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist. Nähtuvalt väärteomaterjalidest on menetleja 11.10.2010.a. saatnud kaebajale otsuse tema poolt näidatud elektronposti aadressile „XXX“. Seega on ümberlükatud kaebaja väide, et talle ei saadetud otsust ei tavaposti ega elektronposti teel, kuigi kinnitust otsuse kättesaamise kohta kaebaja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile ei ole saatnud.
lg 4 kohaselt arvestatakse kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale kaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtu hinnangul järeldub viidatud sätetest ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kooskõlas
lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et Andrei Kozin pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. Seejuures ei oma kaebetähtaja kulgemise seisukohalt tähendust, kas kaebaja läheb otsusele järele või mitte. Seega, teades tema suhtes alustatud väärteomenetlusest, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. 2 Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 15.12.2010.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli 26.10.2010.a. Vastavalt
lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). Andrei Kozinil niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu. Kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole käsitatav kaebaja väide, et ta sai alles 2010.a. detsembrikuus kohtutäituri kaudu teada tema suhtes tehtud karistamisotsusest, samas kui kaebaja ise seonduvalt oma ükskõikse suhtumisega ei astunud samme otsuse õigeaegseks kättesaamiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et Andrei Kozin ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele.
lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast
lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Aulike Salo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.