1-10-16116/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2011.a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-16116 Kohtunik Malle Preimer Kriminaalasi Juri Rumjantsevi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Juri Rumjantsev Süüdistatav Juri Rumjantsev isikukood 36812070265, XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX X-XX XXXXXXX, varem kohtu poolt seitsmel korral karistatud RESOLUTSIOON Jätta Juri Rumjantsevi apellatsioon Harju Maakohtu
4. detsembri 2010.a otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama.
5. Juri Rumjantsev tunnistati Harju Maakohtu 14.12.2010.a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 4 aasta ja 8 kuulise vangistusega algusega 21.09.
6. Temalt mõisteti välja menetluskulud, KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti menetluskulude katteks J. Rumjantsevilt leitud ja ära võetud sularaha 1 370 krooni.
7. Juri Rumjantsev esitas kohtuotsuse peale apellatsiooni, milles taotleb temalt äravõetud rahast 50% tagastamist, kuivõrd ta tõendas, et see raha on tema poolt seaduslikult teenitud. Peale selle vaidlustab J. Rumjantsev ka talle mõistetud karistuse, leides, et see on liialt karm. Rõhutab, et ta on invaliid. Apellant märgib, et prokurör hirmutas teda range karistusega, mis võiks järgneda üldmenetluses, ise aga pani ka kokkuleppesse karmi karistuse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
9. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 on kohtumenetluse poolel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku
10. peatüki
11. jao sätete rikkumisega. Sellistele rikkumistele apellant ei viita ning kokkuleppemenetluse normide rikkumist ei tuvastanud ka kohtukolleegium.
12. Kriminaalasja materjalidest tuleneb, et J. Rumjantsev on 06.12.2010.a andnud koos kaitsjaga nõusoleku kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alustamiseks, mille kohta on koostatud protokoll vastavuses KrMS § 241 sätestatule /62/. Seejärel on prokuröri, süüdistatava J. Rumjantsevi ja tema kaitsja adv R. Kiviloo poolt sõlmitud kokkulepe, milles on muuhulgas fikseeritud kuriteo asjaolud, kvalifikatsioon, karistuse liik ja määr ning ka süüteoga saadud vara – J. Rumjantsevilt ära võetud 1 370 krooni konfiskeerimine menetluskulude katteks, nagu seda nõuab KrMS § 245 /tl 63-66/. Kohtuistungil on selgitatud J. Rumjantsevile tema õigusi, J. Rumjantsev kinnitas, et talle on nii õigused kui kokkuleppe sisu arusaadav, ta nõustub kokkuleppega, see on sõlmitud tema poolt vabatahtlikult, ta väljendas kokkuleppe sõlmimisega oma tõelist tahet /tl 73/. Nii prokurör kui kaitsja on jäänud kokkuleppe juurde /tl 74/. Kohus on kokkuleppega vastavuses J. Rumjantsevi süüdi tunnistanud ja mõistnud karistuse. Süüdistusasja materjalid ei viita kohtukolleegiumi hinnangul vähimalgi määral J. Rumjantsevi vaba tahte puudumisele või selles kahtlemisele. Kokkuleppemenetlus on läbi viidud Kriminaalmenetlusseadustiku
13. peatüki
14. jao sätteid järgides.
15. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks osundada Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
16. peatüki
17. jao rikkumiseks.
18. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab ringkonnakohus Juri Rumjantsevi apellatsiooni läbi vaatamata. Kohtunik Malle Preimer