Obsah (8)

§ 424§ 184§ 74§ 65§ 68§ 66§ 50§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2010. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-09-19191 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Juli

§ 424järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 18.

juuni

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Prokurör Rainer Amur Prokurör Rainer Amur Süüdistatav Natalja Larionova Elukoht : XXXXXXX XXX XX-XXX XXXXXXX XXXXX, isikukood 47008180261, XXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXXXX, emakeel: vene keel, töökoht : M. Karistatus: Väärteokorras karistatud 11-l korral; kriminaalkorras varem karistatud ühel korral:03.03.
2. a. Harju Maakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 1;

§ 74

alusel mõisteti tingimisi vangistus 3 aastat 9 kuud; kandmisele kuulus 3 aastat ja 1 päev vangistust, katseaeg 3 aastat. Tõkend: Elukohast lahkumise keeld alates 10.09.

1. a. Kaitsja advokaat Oleg Nišajev RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsus Natalja Larionovale mõistetud põhikaristuse osas. Teha selles osas uus otsus, millega karistada Natalja Larionovat

§ 424

järgi 8- (kaheksa-)kuulise vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu

1. märtsi
2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aasta ja 1 päeva – võrra. Liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. Muus osas jätta Harju Maakohtu
3. juuni
4. a otsus muutmata. Tagastada N. Larionovale rahalise karistuse täitmiseks tasutud 2000 (kaks tuhat) krooni. Mõistetud karistuse kandmise aja algust hakata lugema päevast mil Natalja Larionova ilmub või toimetatakse kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohus mõistis Natalja Larionova süüdi

§ 424järgi ja karistas teda 300 päevamäära (päevamäär 50 krooni) s.o.

15 000 (viieteist tuhande) krooni suuruse rahalise karistusega.

§ 68

lg1 alusel luges kohus ühe eelvangistuses viibitud päeva (25.09.2009.a) karistuse hulka. Sellest tulenevalt oli kandmata karistuse suurus rahaline karistus 297 (kakssada üheksakümmend seitse) päevamäära, s.o. 14850.-krooni (neliteist tuhat kaheksasada viiskümmend ) krooni. Kohus määras

§ 66

lg 1 ja 3 alusel, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Ühes kuus peab N. Larionova tasuma 1485.- krooni (üks tuhat nelisada kaheksakümmend viis krooni). 03.03.2009. a. Harju Maakohtu kohtuotsus kuulub iseseisvale täitmisele.

§ 50

lg.1 p 1 alusel võttis maakohus lisakaristusena Natalja Larionovalt mootorsõiduki juhtimise õiguse 1(üheks) aastaks ja 6(kuueks) kuuks. Maakohus mõistis N. Larionova süüdi selles, et ta juhtus 05.09.

1. a. kella 22:45 ajal Tallinnas Tulika tänaval maja nr 52 juures ja 25.09.
2. a. kella 01:20 ajal Tallinnas Telliskivi tänaval maja nr 42 juures mootorsõidukit BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis. Neist esimesel korral tuvastati, et N. Larionova oli tarvitanud amfetamiini, teisel korral aga amfetamiini ja fentanüüli. Mõistetud karistust põhjendas maakohus järgnevalt. Natalja Larionova on toime pannud II astme kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane 2/ 7 vangistus. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü ületunnistamine . Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kriminaalkorras on N. Larionova varem karistatud üks kord ning seda pool aastat varem

§ 184

lg.2 p.1 alusel küllaltki pikaajalise tingimisi vangistusega ( 3 aastat 9 kuud ), seega pani ta arutatavad 2 kuriteo episoodi toime katseajal. Kohus võttis arvesse seda ,et Natalja Larionova on peale septembrit 2009.a. püüdnud saada lahti narkosõltuvusest, esitas kohtuistungil tõendid mõnede rahatrahvide tasumise kohta, tal on olemas töökoht, kus töötab lepingu alusel, seega on olemas sissetulek, samuti on Natalja Larionova üksikema, kes kasvatab alaealist last. Sellest tulenevalt leidis kohus, et karistuse eesmärke on võimalik Natalja Larionova puhul saavutada, kohaldades karistusliigina rahalist karistust. Kohus leidis, et pikaajaline reaalne vangistus ei aita kaasa Natalja Larionova resotsialiseerumise protsessile. Natalja Larionova on isik, kes püüab oma käitumist talle jõukohaste vahenditega parandada ja hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Natalja Larionoval on endal võimalus oma edasise käitumisega näidata, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Maakohus leidis, et kuna Natalja Larionova pani toime narkojoobes sõiduki juhtimise, tuleb tema suhtes kohaldada

§ 50lg 1 punktis 1 ettenähtud lisakaristust.

Sellises olukorras sõiduki juhtimine seadis ohtu nii tema enda, temaga koos autos viibinud isiku ja ka kõigi teiste liikluses olnud isikute elu ja tervise. Tema puhul puuduvad igasugused erandlikud asjaolud, mis tingiksid lisakaristuse mittekohaldamise ning tema juhina liiklusest kõrvaldamine on kohtu arvates põhjendatud ja hädavajalik. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokurör, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist mõistetud põhikaristuste osas. Prokurör leidis, et Natalja Larionovat tuleks karistada

§ 424

alusel 1-aastase vangistusega, mida suurendada

§ 65

lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 3 aasta 1 päeva võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 4 aastat 1 päev. Prokurör leidis, et põhikaristuse liigi valikul ei ole kohus piisavalt arvestanud Natalja Larionova isikut ja tema poolt toime pandud kuritegusid, mille tulemusel on süüdlasele mõistetud põhjendamatult leebe karistus, mis ei vasta toimepandud kuriteo raskusele ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud asjaoludele. Prokurör leidis, et maakohus on ebaõigesti tuginenud järgmistele andmetele. Kohtuliku uurimise käigus andis Natalja Larionova ütlusi, et on pöördunud Wismari Haiglasse ravile seoses narkootikumide tarvitamisega ning teda on seal viiel korral süstitud ning ta on sealt raviks tablette saanud. Antud ütlus on vastuolus Wismari Haigla poolt väljastatud vastusega järelepärimisele, mille kohaselt on Natalja Larionova sinna pöördunud kokku kahel korral ning talle on välja kirjutatud unerohutabletid. Seega ei ole tegemist narkootikumide vastase raviga, mida väidab Natalja Larionova. Samuti ei ole Natalja Larionova saanud haiglas süstlaravi, millele ta ülekuulamisel viitas. Kriminaalasi on kohtusse saadetud 23.11.

1. a. Toimikusse oli lisatud ka Natalja Larionova karistusregistri väljavõte 09.09.
2. a. seisuga. Kohtus esitas prokurör kriminaalasjale lisamiseks Natalja Larionova värskema karistusregistri väljavõtte seisuga 17.06.
3. a. Nimetatud väljavõtete võrdlusest nähtub, et trahvid, mis Natalja Larionoval olid tasumata seisuga 09.09.
4. a., olid endiselt tasumata ka 17.06.
5. a. Lisaks oli Natalja Larionova toime pannud kaks uut väärtegu, millest teine kuu aega enne käesoleva kohtuasja arutamist ning seotud liiklusega – kiiruse ületamine. Kohtus väitis Natalja Larionova, et on kõik varasemad trahvid tasunud. Karistusregistri õiendist nähtuvalt ei vasta see ütlus tõele. Natalja Larionova esitas 23.10.
6. a. kriminaalasjale lisamiseks tõendi, et on asunud alates 01.10.
7. a. tööle A. OÜ-sse müüja ametikohale. Kohtus väitis Natalja Larionova, et töötab endiselt samas kohas. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel on Natalja Larionova saanud A. OÜ-lt maksustatavat tulu ainult 1 kuu eest perioodil 01.11.
8. a. – 3/ 7 30.11.
9. a. Peale seda kuni 30.04.
10. a. ei ole Natalja Larionova maksustatavat tulu saanud. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest, töötas Natalja Larionova nimetatud firmas ainult 1 kuu, mis tõendab seda, et Natalja Larionova esitas toimikusse tööandja tõendi ainult sellel eesmärgil, et näidata reaalse töökoha ja sissetuleku olemasolu ning viia sellega nii prokurör kui kohus eksitusse tema ametliku töökoha olemasolu kohta. Tõendamist on leidnud vastupidine olukord – Natalja Larionova ei ole nimetatud firmas töötanud rohkem 1 kuu. Sellest kõigest ilmneb, et Natalja Larionova ütlused on ebausaldusväärsed ning antud eesmärgiga jätta temast kohtule positiivsem mulje. Kirjalike tõendite ja Natalja Larionova poolt antud ütluste vastuolud viitavad aga otseselt sellele, et tegemist on isikuga, kes on valmis andma alati enda kasuks valesid ütlusi. Seda kinnitab ka kohtuliku uurimise käigus Natalja Larionova kohtueelses menetluses antud ütluste avaldatu sisu – antud ütlused ei ole eluliselt usutavad. Kohus on leidnud, et Natalja Larionova on püüdnud saada lahti narkosõltuvusest, esitas tõendid mõnede trahvide tasumise kohta, tal on olemas töökoht ja sissetulek, mille tõttu on võimalik karistuse eesmärke saavutada rahalise karistuse mõistmisega. Prokurör sellise seisukohaga ei nõustu, kuna kohtulikul uurimisel on tuvastamist leidnud teistsugused asjaolud, millel prokurör on juba eespool peatunud. Samuti on kohus jätnud karistusliigi valimisel täielikult arvestamata sellega, et Natalja Larionova on kaks narkojoobes juhtimist toime pannud raske narkokuriteo (

§ 184

lg 2 p 1 järgi) eest mõistetud katseajal ning ainult pool aastat peale nimetatud otsuse jõustumist. Sellegipoolest jätkas Natalja Larionova ka peale kriminaalkorras karistamist, tegelemist narkootikumidega. Natalja Larionova oli süüdi mõistetud amfetamiiniga seotud kuriteo toimepanemise eest ning mõlemad käesoleva kohtuasja narkootilises joobes mootorsõiduki juhtimised, mis on toime pandud juba pool aastat peale

§ 184

lg 2 p 1 kuriteo kohtuotsust, on samuti toime pandud just amfetamiini tarbimise tagajärjel. Seega ei teinud Natalja Larionova eelmisest kohtuotsusest õigeid järeldusi, jätkates uute narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemist. Samuti leidis prokurör, et karistusliigi valimisel kohtu poolne viitamine Natalja Larionova poolt üksikema staatusele ja alaealise lapse üleskasvatamisele ei ole õige, kuna alaealise lapse olemasolu ei takistanud kuritegude toimepanemist. Nähtuvalt kohtuotsusest nr 1-08-14987 toimus amfetamiini hoidmine just Natalja Larionova elukohas, kus viibis ka Larionova alaealine laps. Kui tõusetunud on lapse heaolu küsimus, siis prokuröri hinnangul ei ole kindlasti lapse huvides viibimine narkootikumidega seotud inimeste keskel ja ruumides, kust on leitud narkootikume. Samuti on kohus karistusliigi valimisel leidnud, et kuna Natalja Larionovale tuleb moodustada liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel, siis sellisel juhul tuleks tal kanda 4 aastast vangistust, mis arvestades Natalja Larionova isikut, ei ole otstarbekas ning karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka rahalise karistuse mõistmisega. Prokuröri hinnangul ei saa kergemaliigilise karistusliigi valimisel arvestada ette juba sellega, kui pikk tuleb liitkaristus. Kohus peab karistuse mõistmisel lähtuma ikkagi käesoleva kuriteo asjaoludest, isiku süüst ja muudest

§ 56lg 1 tingimustest.

Kõigepealt tuleb mõista karistus käesoleva asja eest ning seda karistust põhjendada ning alles siis tuleb pöörduda liitkaristuse moodustamise regulatsiooni juurde. Käesoleval juhul on kohus oma järeldustes seda teinud vastupidises järjekorras. Karistuse mõistmisel peab arvestama õiguskorra kaitsmise huvisid, mille aktuaalsus kerkib esile just liikluskuritegude valdkonnas, kui eriti levinud kuriteoliik, mille tõttu hukkub ja saab vigastada palju inimesi. Seega on tegemist valdkonnaga, milles peab omama olulist kaalu positiivne üldpreventsioon. Positiivse üldpreventsiooni eesmärk on avaldada õiglase karistusega sellist mõju, mis kinnitab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Natalja Larionovale mõistetud karistus on vastuolus eelpooltoodud printsiibiga, eriti olukorras, kus kaks kuriteoepisoodi oli toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul ning 4/ 7 katseajal. Kohtuliku uurimisega on tuvastamist leidnud, et Natalja Larionova on mootorsõiduki narkootilises joobeseisundis juhtimised toime pannud tahtlikult ja teadlikult. Seega saab ka järeldada, et joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine ei olnud Natalja Larionova jaoks juhuslik. 3. Tallinna Ringkonnakohtu istungil jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde, Natalia Larionova ja tema kaitsja vaidlesid sellele vastu ja palusid jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Ühtlasi esitas N. Larionova töölepingu, tõendamaks, et on asunud 15. novembril 2010. a müüjana tööle M.. Samuti esitas ta maksekviitungi selle kohta, et on rahalisest karistusest tasunud 2000 krooni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Kohtukolleegium nõustub apellatsioonis esitatud seisukohtadega ja leiab, et apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada, Harju Maakohtu otsus tühistada mõistetud karistuse osas ning teha selles osas uus otsus. 4.1 Käesolevas asjas on vaidlusalune küsimus see, kas N. Larionovat tuleb

§ 424

järgi karistada rahalise karistuse või vangistusega.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistuse aluseks karistuse mõistmisel isiku süü.

N. Larionova süü suuruse hindamisel on kohtukolleegiumi hinnangul eelkõige oluline see, et ta kahel korral, s.o korduvalt juhtis sõiduautot narkojoobes olles. Seejuures leidsid mõlemad episoodid aset ühe kuu jooksul. Sellele lisandub asjaolu, et ühtlasi pani N. Larionova mõlemad teod toime katseajal – Harju Maakohus mõistis ta 03.03.2009. a otsusega süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi ja karistas teda 3 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega tingimisi.

Seega pani N. Larionova uued kuriteod toime peatselt peale seda, kui ta eelmises kuriteos süüdi mõisteti. Kõigil juhtudel oli tegu ühel või teisel moel seotud narkootikumidega. 4.2 Harju Maakohus asus süüdistatava ütlustele ja tema esitatud A. OÜ ja Wismari haigla tõendile ning kontoväljavõttele ja maksekviitungitele tuginedes seisukohale, et rahalist karistust on võimalik kohaldada, kuna süüdistatav on asunud ravima narkosõltuvust, leidnud endale töökoha ja tasunud varasemaid rahatrahve. A. OÜ õiendi (kd I; tl 75) kohaselt töötas N. Larionova osaühingus müüjana alates 01.10.

1. a, N. Larionova andis ütlusi selle kohta, töötab samas kohas endiselt. Samuti väitis N. Larionova, et on käinud Wismari haiglas, kus talle on tehtud 5-l korral süsti ja ta on saanud tablette. Esitatud Wismari haigla tõendis (kd I; tl 79) on märgitud: „Natalja Larionova IK: 47008180261 sai ravi – protseduur N
2. DS: F15.2“. Lisaks sellele kinnitas N. Larionova, et on tasunud varasemaid väärtegude eest määratud trahve ning esitas seda kinnitavad maksekviitungid (kd II; tl 24-26). Samas esitas prokurör juba maakohtumenetluses omapoolsed tõendid, mis seadsid süüdistatava väited kahtluse alla. Lükkamaks ümber väited selle kohta, et N. Larionova töötas, esitas prokurör Maksu- ja Tolliameti õiendi (kd II; tl 15), mille kohaselt sai N. Larionova. OÜ-lt A. OÜ tulu vahemikul 01.11.2009-30.11.
3. 01.12.2009-30.04.
4. a ei ole ta maksustatavat tulu saanud. Lükkamaks ümber süüdistatava väiteid võõrutusravi kohta, esitas prokurör omakorda Wismari Haigla AS vastuse järelepärimisele, milles küll kinnitati, et N. Larionova on Wismari haiglasse pöördunud, kuid seda kahel, mitte viiel korral, ja talle on neil kordadel kirjutatud välja tablette Somnols 7,5 N20 ja Imovan 7,5 N40; mõlema ravimi puhul on tegemist unerohuga. 5/ 7 Tuginedes karistusregistri väljavõttele leidis prokurör, et ka väide rahatrahvide maksmise kohta on eksitav. Kohtukolleegium leiab, et tuginedes süüdistatava väidetele, ei ole maakohus näidanud ära, miks ta prokuröri esitatud tõendeid usaldusväärseks ei pea või miks ta leiab, et need ei lükka ümber süüdistatava esitatud väiteid. Ringkonnakohus peab osas, mis puudutab N. Larionova töötamist ja võõrutusravi, tõendatuks just prokuröri väiteid. Süüdistatav esitas maakohtus küll tõendi selle kohta, et oli asunud tööle, kuid seda, et ta maakohtu istungi ajal endiselt töötas, tõendasid ainult tema enda ütlused. Prokuröri esitatud tõend aga näitas, et N. Larionova oli nimetatud töökohal töötamise eest ametlikku tulu saanud üksnes novembris
5. a. Maakohtu istungi protokollist ei nähtu, et N. Larionova oleks sellele esitanud sisulisi ja kontrollitavaid vastuväiteid. Ka ringkonnakohtu istungil selliseid väiteid ja tõendeid ei esitatud, vaid esitati uus tööleping, millest nähtuvalt oli N. Larionova uues töökohas asunud tööle päev enne ringkonnakohtu istungi toimumist. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus nimetatud osas selgelt usaldusväärsemaks prokuröri esitatud tõendit ja peab tõendatuks prokuröri väidet, et N. Larionoval ei ole püsivat töökohta ja kindlat sissetulekut. Võõrutusravi osas tuleb tõdeda, et N. Larionova esitatud Wismari haigla tõend on üldsõnaline, kinnitades seda, et N. Larionova on seoses sõltuvusega haiglasse pöördunud. Prokuröri poolt esitatud tõendist nähtub saadud ravi sisu, mis ei kattu N. Larionova enda väidetega. Prokurör on ka selgitanud, kuidas on unerohud seotud narkosõltuvusega. Jällegi peab kohtukolleegium tõdema, et selles kontekstis tuleb pidada tõendatuks prokuröri seisukohta, et N. Larionova ei ole saanud sisulist võõrutusravi. Mis puutub aga varasemate trahvide tasumisse, siis ei lükka ringkonnakohtu hinnangul vastava märke puudumine karistusregistris ümber väidet, et trahvid on tasutud, kuna andmed võidakse kanda registrisse viivitusega või jätta ekslikult üldse sisse kandmata. Riigikohus on asjas 3-1-1-28-04 märkinud karistusregistri andmete kohta: „Juhul kui puudub vaidlus registriandmete õigsuse üle, tuleb vastavalt KarRegS §-le 31 isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel lähtuda karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Kuid olukorras, kus registriandmed on siiski mingil põhjusel puudulikud, ei tähenda see, et tegelikkusele mittevastavad registriandmed peaksid igal juhul kehtima ja olema aluseks õigusemõistmisel.“ Kuna süüdistatav on esitanud kviitungid trahvide tasumise kohta, ei ole ringkonnakohtul alust kahelda selles, trahvid on tasutud. Kokkuvõtvalt tuleb seega tõdeda, et N. Larionova on selgelt näidanud end tegelikust soodsamas valguses ja nendele andmetele tuginedes on maakohus leidnud, et võimalik on kohaldada rahalist karistust. 4.3 Ringkonnakohus leiab, et kuna N. Larionova pani kuriteod toime lühikese ajavahemiku jooksul ja katseajal, samuti kuna paika ei pea N. Larionova väited selle kohta, kuidas ta on asunud oma elukorraldust muutma, on karistusliigina põhjendatud vangistus. Seega tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 1 ja 4 maakohtu otsus tühistada mõistetud põhikaristuse osas ja teha ses osas uus otsus, millega karistada N. Larionovat vangistusega. Kohus ei pea aga põhjendatuks prokuröri taotletud 1-aastast vangistust. Lähtudes üldiselt samalaadsete tegude eest mõistetavatest karistustest (vt
6. a tehtud Riigikohtu ja Justiitsministeeriumi ühine kohtupraktika analüüs „Karistuspraktika Eestis enamlevinud süütegude järgi“, kättesaadav Riigikohtu kodulehel: http://www.riigikohus.ee/vfs/861/Kohtupraktika%282009%29.pdf), mõistab kohtukolleegium karistuseks 8 kuud vangistust. Vastavalt

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 tuleb sellele liita eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 aastat 1 päev vangistust. Liitkaristuse pikkus on seega 3 aastat 8 kuud 1 päev vangistust. Kuna N. Larionova juhtis kahel korral mootorsõidukit narkojoobes olles, on põhjendatud ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, nagu seda maakohus tegi. 6/ 7 4.4 Ringkonnakohtu istungil esitas N. Larionova maksekviitungi tõendamaks, et on osaliselt tasunud maakohtu mõistetud rahalise karistuse. Seoses sellega tuleb märkida, et kuna maakohtu otsus ei ole veel jõustunud, ei ole süüdistataval ka kohustust praegu rahalist karistust tasuda. Selle tasumisel ei teki aga süüdistataval õigustatud ootust, et karistust ei tohi muuta ega raskendada. Sama seisukohta on väljendanud asjas nr 3-1-1-29-04 Riigikohus, märkides 17.06.2004. a tehtud otsuses: „Prokurör vaidlustas ringkonnakohtu otsuse seaduses selleks ettenähtud korras ja tähtajal ning süüdimõistetul ei saanud tekkida õiguspärast ootust sellele, et teda karistatakse seaduses ettenähtust leebema karistusega või et tema suhtes tehtud ebaseaduslik kohtuotsus jäetakse muutmata.“ Karistades N. Larionovat vangistusega, tuleb talle rahalise karistuse täitmiseks tasutud rahasumma tagastada. Sten Lind Julia Katškovskaja Paavo Randma 7/ 7