Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Viljar Viitak on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 02.10.2010 a. kella 02.13 ajal juhtis Tallinnas Kaabli tänaval maja 11 juures mootorsõidukit Ford reg.nr. XXX, olles joobeseisundis ( alkoholijoove 2,19 +- 0,06 mg/g ). Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 20 lg. 3-1 p. 1 / Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0, 75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega Viljar Viitak pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 01.10 õhtul tarvitas alkoholi. Toimus mingi tüli sõpradega ja üksikasju ei mäleta. Sõidukiga sõitmist üldse ei mäleta. Järgmisena mäletab tänavavalgustuse posti enne kokkupõrget. Süüdistatava süü on peale tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist väärteomenetluse lõpetamise määrusega, liiklusõnnetuse aktiga, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga, ekspertiisiaktiga, millest nähtuvalt tuvastati tal alkoholijoove 2,19 +- 0,06 mg/g. / t.l. 2, 3, 5 – 14, 15 - 18/.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku olemasolu, õpingute jätkamist kõrghariduse omandamisel, puhtsüdamlikku kahetsust, töötamist päästeametis ning kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Viljar Viitak
Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 30 ( kolmkümmend ) päeva vangistust.
1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui ta kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast. 2 Välja mõista Viljar Viitakilt sundraha 417.03 Eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista Viljar Viitakilt kaitsjatasu 95.88 Eurot 4 Välja mõista Viljar Viitakilt kohtukuludena ekspertiisitasu 27.99 Eurot (438 krooni ) Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777. 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.