lg 1 järgi ja teha selles osas uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Karistada Pjotr Russkihh`i
Muus osas jätta Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailov`i 23.06.2009.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,09,007930 muutmata. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 10220095736845. Kohtuotsust on võimalik vabatahtlikult täita tasudes rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise aja jooksul. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 02.03.2010.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I TUVASTATUD ASJAOLUD Ida Politseiprefektuuri 23.06.2009.a. otsusega nr 2330,09,007930 määrati Pjotr Russkihh`ile rahatrahv liiklusseaduse (edaspidi
) § 7464 lg 1 alusel 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni ja
lg 1 alusel 25 trahviühiku ulatuses, s.o 1500 krooni, kuna ta juhtis Kreenholmi tn 3, Narva linnas, Ida-Virumaal mootorsõidukit olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud; juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument; juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud kirjalik volikiri, mis oli
Pjotor Russkihh esitas 10.07.2009.a. nimetatud otsuse peale kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja 23.06.2009.a. otsuse väärteoasjas nr 2330,09,007930 ja lõpetada väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt osutas Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailov otsuses, et esitatud vastulause ja tõendid jäeti otsuse tegemisel arvestamata, kuna tõendid on ilmses vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Antud väide on ebakorrektne sellepärast, et politseinike poolt kogutud tõendid on ühepoolsed ja ebaobjektiivsed. Kaebuse esitaja esitas 02.06.2009.a. Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonnale vastuväite väärteoprotokolli nr AB 114830 suhtes väärteokvalifikatsiooni osas. Kaebuse esitaja palus lugeda väärteoprotokolli nr AB 114830 kehtetuks seoses sellega, et konstaabel Veera Blinova protokollis osutas ebaõigele väärteokvalifikatsioonile. Kuid Narva politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailov on otsuse tegemisel nimetatud vastuväite ja tunnistaja xxx`i ütlused jätnud põhjendamatult tähelepanuta ja hindamata. V. Mihhailov hindas tõendeid valikuliselt, eelistades kaebuse esitaja kasuks rääkiva tunnistaja kinnitustele 2
rikkumise osas (volikirja puudumine) konstaabel Veera Blinova menetluse käigus tuvastas, et antud sõiduki omanik on kaebuse esitaja ema. Menetluse käigus ja protokolli koostamisel kaebuse esitaja pööras tähelepanu asjaolule, et tehpassi jaos C on kirjutatud omanikuna sisse xxx. Antud juhul politseinik võiks teha kaebuse esitajale suulise hoiatuse. Kuid konstaabel Veera Blinova formaalselt oma kohustuse täitnud ja tegi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Samuti arvab kaebuse esitaja, et
rikkumise osas (kehtiva vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendi puudumine) konstaabel Veera Blinova menetluse käigus tuvastas, et tegelikkuses kaebuse esitajal on kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Puudus ainult dokument. Antud politseiauto on arvutiga varustatud ja politseinik andmebaasi kaudu tuvastas, et kaebuse esitajal on kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti antud juhul politseinik võiks teha kaebuse esitajale suulise hoiatuse. Kuid konstaabel Veera Blinova formaalset oma kohustuse täitnud tegi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Kaebuse esitaja leiab, et puuduvad asjas tõendid, mis kinnitaksid tema süüd väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemises. II KOHTU PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piirid kindlaks määratud väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on kohus seotud. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Üldmenetluse otsuse nr 2330,09,007930 23.06.2009.a. kohaselt rikkus Pjotor Russkihh liikluseeskirja (LE) § 68 p 5, § 70 p 1, 3 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti
lg 1 ja
LE § 68 p 5 kohaselt juht on kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud.
lg 3 kohaselt Eestis registreeritud sõiduki juhil, kui ta ei ole selle sõiduki omanik või tema nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, peab kaasas olema omaniku või registreerimistunnistusele kasutajana kantud juriidilise isiku või füüsilisest 3
lg 1 kohaselt sõiduki juhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741–7427, 7430–7432 või 7464 sätestatud väärteokoosseis – karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Kaebuse põhiseisukohad on, et tegemist on ebaõige väärteokvalifikatsiooniga, antud asjas puuduvad objektiivsed ja küllaldased tõendid selle kohta, et kaebuse esitaja ei olnud väärteoprotokolli teokirjelduses nimetatud ajal ja kohas turvavööga kinnitatud, sõiduki volikirja ja juhilubade puudumise eest oleks kohtuväline menetleja võinud teha suulise hoiatuse, kuna antud sõiduki omanik on kaebuse esitaja ema ning menetluse käigus tuvastas konstaabel Veera Blinova, et tegelikkuses on kaebuse esitajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus olemas. Kaebuse esitaja on kinnitanud kohtuistungil, et juhtis sõidukit väärtprotokollis nimetatud ajal ja kohas, peatamise hetkel oli ta turvavööga kinnitatud, juhiluba ja volikirja kaasas ei olnud, oli ainult ID-kaart. Kogu sõidu aja oli kinnitatud turvavööga. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt töötas ta 26. mail 2009.a. õhtusel ajal. Peatas auto, roolis oli Russkihh. Inimene sõitis ilma turvavööta. Dokumentide kontrollimise käigus tal polnud veel lisaks juhiluba ja puudus volikiri. Kõrvutades kaebuse esitaja ütlusi tunnistaja xxx ütlustega, leiab kohus, et mõlema tõendiga on tõendatud see, et kaebuse esitajal puudus 26.mail 2009.a. kl 18:50 politseile esitamiseks juhtimisõigust tõendav dokument ja ka sõiduki volikiri. Nimetatud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Nähtuvalt sõiduki Ford Scorpio (reg nr 560TCC) registreerimistunnistusest on tegemist Eestis registreeritud sõidukiga, mille omanikuna on sisse kantud xxx ja kasutajana xxx. Seega oleks kaebuse esitajal pidanud olema vastavalt
lg-le 3 kaasas omaniku või registreerimistunnistusele kasutajana kantud isiku poolt väljaantud sõiduki kasutamise volikiri, kuna omanik ei olnud kaassõitja. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et käesoleval juhul oleks tulnud piirduda hoiatusega, kuna nähtuvalt õiendist Pjotor Russkihh`i varasema karistatuse kohta väärteokorras on teda varasemalt nimetatud väärteo toimepanemise eest karistatud korduvalt. Kaebuse esitaja ja tunnistaja on andud vastuolulisi ütlusi selle kohta, kas xxx oli 26.05.2009.a. kell 18:50 sõites Kreenholmi tn 3, Narva linnas, Ida-Virumaal turvavööga kinnitatud või mitte. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt seisid nad paigal, Kreenholmi 3 asuva maja juures asuva parkla kõrval ja just Kreenholmi suunast vasakult poolt oli sõidukiliiklus väga hästi nähtav ja võis aru saada, kas inimene on või ei ole turvavööga kinnitatud. Kui ta oleks kinnitatud turvavööga või oleks olnud mingi kahtlus, loomulikult poleks kaebuse esitajat peatatud. 4
§
S § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
lg 1 ja
S §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Vastavalt VTMS § 9 p-le 1 on kohtuväline menetleja seadusega sätestatud juhul täidesaatva riigivõimu volitustega asutus. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud § 7468 lg 2 kohaselt käesoleva seaduse §-des 741–7465 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Politseiamet, politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei. Käesolevas väärteoasjas on kiirmenetluse otsuse koostanud Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna juhtivkonstaabel Vassili Mihhailov, seega pädev kohtuvälise menetleja ametnik ning kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis Pjotor Russkihh puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja 5
Pjotor Russkihh`i on karistatud nimetatud sanktsiooni keskmääras. Arvestades eeltoodud ei pea kohus võimalikuks vähendada talle
lg 1 alusel mõistetud rahatrahvi.
Pjotor Russkihh`i on karistatud nimetatud sanktsiooni keskmääras. Kohus leiab, et nimetatud väärteo eest mõistetud karistust on võimalik vähendada arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja nimetatud väärteo vähest mõju õiguskorrale. Karistuse vähendamisega on nõustunud ka kohtuväline menetleja. Vastavalt eeltoodule peab kohus põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt s.o karistuse määramise osas
lg 1 järgi ja teha selles osas uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Karistada Pjotr Russkihh`i
Kohus juhindus otsuse tegemisel VTMS § 132 p 2, § 133, 134, 155 lg 1 p 1 , 156 lg 1 j a 3,
§-st 7464 lg 1 ja § 7435 lg 1 ja KarS §-st 56 lg 1. Mari-Liis Avikson Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.