Kriminaalasi nr 1-10-15248 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2011. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-15248
(10760000081)Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Prokurör Merje Saarela süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1; 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi Kristiina Laas Süüdistatav MERJE SAARELA Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx isikukood 48504032734, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-eesti keel, ei tööta, kriminaalkorras karistatud ühel 1 korral: 19.08.2003 Jõgeva Maakohtu kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 4kuulise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga; väärteokorras karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 01.11.2010 Kaitsja RESOLUTSIOON Advokaat Andres Veski Kohus, lähtudes KrMS § KrMS § 14, 268, 301, otsustas:
- Õigeks mõista Merje Saarela talle KarS § 201 lg 2 p 1 , KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistustes.
- Tühistada Merje Saarela suhtes tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.
- Jätta käesolevast kriminaalasjast tulenevad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest kirjalikult 1
(3)teatada otsuse teinud kohtule. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis alates 16. veebruarist 2011.a. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Merje Saarelat süüdistati KarS § 201 lg 2 p 1 järgi selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 28.11.2007 Jõgevamaal pööras ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva võõra vallasasja, so xxxxxxxxxxxxx kuulunud sõiduauto Ford Probe riikliku registreerimismärgiga 429TGD väärtusega kakskümmend tuhat
(20000)krooni sellega, et lõi sõiduauto Ford Probe endises omanikus xxxxxxxxxx väära ettekujutuse, et suulise võõrandamislepingu alusel on tema 2007.a suvel toimunud sõiduautode vahetustehingujärgne nimetatud sõiduauto uus omanik, mille tulemusena xxxxxxxxx28.11.2007 Jõgeva linnas Tallinna maantee 11 asuvas Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõgeva büroos (käesoleval ajal Lõuna Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Jõgeva büroo) vormistas koos Merje Saarelaga avalduse Ford Probe riikliku registreerimismärgiga 429TGD registriandmete muutmiseks omanikuvahetusel, mille alusel Liiklusregistrisse kanti uue omanikuna Merje Saarela, kellele kui uuele omanikule väljastati sõiduauto registreerimistunnistus nr EB744544. Omastamisega tekitas Merje Saarela kannatanu xxxxxxxxxxxxx varalise kahju kakskümmend tuhat
(20000)krooni. Lisaks süüdistati Merje Saarelat KarS § 344 lg 1 järgi selles, et tema võltsis 28.11.2007 Jõgeva linnas Tallinna maantee 11 asuvas Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõgeva büroos (käesoleval ajal Lõuna Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Jõgeva büroo) avaldust sõiduki Ford Probe riikliku registreerimismärgiga 429TGD registriandmete muutmiseks omanikuvahetusel sellega, et kinnitas oma allkirjaga valeandmeid selle kohta, et „28.11.07 on sõlmitud suuline sõiduki võõrandamise leping“ ja et „sõiduki valdus on 28.11.2007 üle antud“ eesmärgiga saada Liiklusregistrisse kantuks uue omanikuna. Peale selle süüdistati Merje Saarelat selles, et tema kasutas 28.11.2007 Jõgeva linnas Tallinna maantee 11 asuvas Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõgeva büroos (käesoleval ajal Lõuna Regionaalse Maanteeameti Liiklusregistri Jõgeva büroo) tema poolt eelnevalt võltsitud dokumenti, so avaldust sõiduki Ford Probe riikliku registreerimismärgiga 429TGD registriandmete muutmiseks omanikuvahetusel, mille alusel Liiklusregistrisse kanti nimetatud sõiduki uue omanikuna Merje Saarela. Kohtuistungil, ilma asja sisuliselt arutamata, loobus prokurör Merje Saarelale esitatud süüdistustest, kuna asja ette valmistades enne kohtuistungit ja tutvudes kogutud tõenditega, jõudis ta veendumusele, et kriminaalasjas puudub kuriteo koosseis. Prokurör palus kohtul teha õigeksmõistev otsus asja arutamata ja menetluskulud jätta riigi kanda. Kannatanule on selgitatud võimalust esitada hagi Merje Saarel vastu tsiviilkohtupidamise korras. Kaitsja leidis, et prokuröri loobumine on põhjendatud. Asjas kogutud tõenditest tulenevalt on ka kaitsja seisukohal, et süüteo koosseis puudub. Kannatanu xxxxxxxxxs kinnitas, et talle on selgitatud võimalust pöörduda kahjude nõudes kohtusse tsiviilkohtupidamise korras. Lisaks märkis kannatanu, et ta ei nõustu prokuröri loobumisega süüdistusest, kuna ei ole nõud prokuröri poolt toodud põhjendustega. Kohus leiab, et käesolevalt puudub kohtul võimalus asja edasiseks menetlemiseks ning Merje Saarela tuleb esitatud süüdistustes õigeks mõista. Kriminaalmenetluses kehtib põhimõte, et kriminaalasja arutamine kohtus toimub ainult süüdistusakti järgi. Prokurör juba enne avakõnet loobus Merje Saarelale esitatud süüdistustest. Kriminaalmenetluse seadustiku § 14 lg 1 sätestab üheselt, et kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Ükski seadus ei anna kriminaalasja lahendavale kohtule õiguslikku alust nõuda prokurörilt süüdistuse juurde jäämist ja menetluse jätkamist. Kui prokurör on 2
(3)loobunud süüdistusest, ei ole kohtul võimalik ka arutada süüdistatava süüküsimust. Kriminaalmenetluse seadustiku § 301 kohaselt tingib prokuröri loobumine süüdistusest kohtus vältimatult isiku õigeksmõistmise. Merje Saarela suhtes on tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, mis tuleb õigeksmõistva kohtuotsuse korral tühistada. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks Merje Saarela kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Tulenevalt KrMS § 181 lg 1 tuleb jätta menetluskulu riigi kanda. Kohtunik 3
(3)