← Eesti

1-09-14104/35

Obsah (5)§§ 113§ 121§ 64§§ 74§ 68

1-09-14104 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juunil 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-14104 (09240101180) Kohtu koosseis Pavel Gontša

§§ 113

, 121 järgi üldmenetluse korras; arutatud 17.05.2010, 18.05.2010 avalikul kohtusitungil Narva Kohtumajas Aleksandr Zemtsov Elukoht: XXX (viibib Viru Vanglas), isikukood 38711203716, kodakondsuseta, põhiharidusega, emakeel – vene, ei tööta ega õpi Süüdistatav Varasem karistatus: kokku 2, korral, neist viimane: • 20.11.2007.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 121

ja § 141 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva; 27.03.2008 Harju MK määrusega tingimisi enne tähtaega vabastatud. Seisuga 08.04.2008 karistuse kandmata osa 11 kuud ja 22 päeva. Tõkend – vahistamine alates 23.03.2009. Sekretär Jelena Muttonen Kaitsja Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada Aleksandr Zemtsov süüdi

§ 113järgi ja mõista talle karistuseks 11 (üksteist) aastat vangistust.

Tunnistada Aleksandr Zemtsov süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, kergema karistuse raskeima karistusega katmise teel, mõista Aleksandr 1 1-09-14104 Zemtsov’ile karistuseks 11 (üksteist) aastat vangistust. Kohaldada

§§ 74

lg 6; 65 lg 2 ning suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust 20.11.2007 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (11 kuu ja 22 päeva) võrra, mõistes Aleksandr Zemtsov’ile lõplikuks liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat 11 (üksteist) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

§ 68

järgi arvata Aleksandr Zemtsov’i poolt eelvangistuses viibitud aeg alates 23.03.2009 vangistuse tähtaja hulka ning lugeda 23.03.2009 karistuse kandmise alguseks. Aleksandr Zemtsov’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine, jätta muutmata. Asitõendid – A. Zemtsov’ilt äravõetud ja temale kuuluv pruuni värvi rahakott, ID kaart Zemtovi nimele, sularaha summas 5 krooni, pangakaart A. Zemtsovi nimele ning 5 erinevat plastikkaarti - tagastada A. Zemtsovile kohtuotsuse jõustumisel. Sündmuskohalt äravõetud boksertüübi trussikud, noapide, naistepluus, Zemtsovi kinnipidamisel temalt äravõetud must vereplekkidega meestekampsun – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kaks nööri – musta ja valget värvi, hoida kriminaalasja materjalide juures. Mõista Aleksandr Zemtsov’ilt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud – eeluurimisel tehtud kohtukulud - 26 654 krooni 80 senti, kohtulikul arutamisel advokaat Igor Belugin’i poolt õigusabi osutamise eest 3 230 krooni 40 senti ja sundraha 10 875 krooni. Menetluskulud ja sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele nr 221023778606 Swedpangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Aleksandr Zemtsov, 1-09-14104, kriminaalmenetluse kulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 02.07.2010. 1. KOHUS TUVASTAS 1.1 Esitatud süüdistus Aleksandr Zemtsov on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 23.03.2009 ajavahemikul 00.00 kuni 01.40 paiku, tulles alkoholijoobes oma endise elukaaslese S M koju aadressil: XXX tekkinud konflikti käigus tema vanema õe I M a, mis kasvas üle kakluseks, hammustas teda mitu korda rinna piirkonda, tekitades füüsilist valu, peale mida paiskas kannatanu maha ning tapmise eesmärgil kägistas teda, pigitsades talle ümber kaela tõmmatud paela ja nööri, mille tagajärjel I M suri kahapeal. Oma tegudega pani Aleksandr Zemtsov toime tahtliku tapmise, s.o.

õ 113 ettenähtud kuriteo. 2 1-09-14104 Peale selle, Aleksandr Zemtsovi süüdistatakse selles, et tema 23.03.2009 umbes 1.40 ajal vahetult peale I M tapmist, vastuseks S M appi karjele, kasutades füüsilist jõudu sulges ühe käega kannatanu suu, aga teisega pigistas teda kaelast, millega tekitas S M füüsilist valu ja verevalumeid kaela piirkonnas. Oma tegudega pani Aleksandr Zemtsov toime teise isikule valu tekitamise, s.o.

§ 121ettenähtud kuriteo.

1.2 Kohtuistung Süüdistatavana ülekuulatud Aleksandr Zemtsov tunnistas end süüdi täielikult talle inkrimineeritud kuritegudes, kuid märkis, et kannatnud ja tunnistajad üritavad teda mustata. Süüdistatav seletas kohtule, et õdesid M tunneb ta alates 19.04.2003.a.astast. S M olid nad elukaaslased ja neil on ühine laps. M vanem õde I elas koos oma mehega ja lapsega ühes korteris, mida õed M päranduseks said. S M lõppesid tal suhted, kui ta vabanes vanglast ja siis hakkas pidusid pidama. Peale vabanemist elas ta mingi aeg M juures. Nende juurest läks ta ära 2008.a. juuni keskel. Peale lahkumist M korterist ta jätkas suhteid M ja tema perekonnaga võttis puhkepäevadeks tütart enda juurde. I M abikaasaga – G nad kohtusid harva. I kohtusid nad aeg-ajalt. Irina ei esitanud talle pretensioone, et ta jätkas M juures külas käimist. Peale lahku minekut ei ole ta kunagi sinna korterisse enam ööseks jäänud. Isegi kui ta istus seal kuni kella kaheni öösel, ta läks ikka oma koju. 22.03.2009.a. tuli ta S M juurde natuke peale kella seitset õhtul. Ta istus koos kõikidega trepikojas. Nad „parandasid pead“ eelmisest päevast. Enne seda suhtles ta S ICQ kaudu. Otsustati, et ta astub S juurest läbi. Selleks ajaks ta jõi ära umbes liiter viina. M juurde tuli ta üksinda. Hiljem tulid veel Z ja B . Nemad olid tema ja S ühised tuttavad. Nad (Z ja B ) olid hoovis ja nägid kuidas ta S juurde läks. Alguses köögis istusid tema, S ja nende tütar M . Pärast tulid korterisse Z ja B . Hakkasid kõik koos alkoholi jooma. Hiljem liitus nendega ka Š , kes selleks ajaks hakkas kurameerima S . S jõi alkoholi nendega koos. See oli puhkepäev, ta teadis, et I (S õde) on tööl. Lahkus ta korterist kell 21.45, kuna teadis, et I pidi tagasi tulema töölt. I tuleks häiris teda, kuna kui ta elas seal, siis oli I alkohoolsete jookide tarbimise vastu. Kui nad korterisse alles tulid, siis S ütles neile kohe, millal nad peavad ära minema. Kui ta ära hakkas minema, siis kohtas ta I trepimademel. Selleks ajaks B läks ära, Z trepimademel magama. Z lamas siruli maas. I taipas, et nad jõid I korteris. I läks korterisse. Nemad aga ei läinudki ära. Olid trepimademel, istusid 27-st korterist väljus Z neiu. Pärast ta viis Z koju. Siis tuli talle meelde, et I ja S korterisse ununes tema telefon. Ta tuli tagasi telefoni järgi. See oli kella 12.00 paiku öösel. Alguses ta koputas uksele. Keegi ei avanud. Siis hakkas ta kiviga aknasse viskama. I ütles talle akna kaudu, et ta tuleks homme. Tema järgi ei jätnud ning hakkas uuesti uksele koputama. Irina avas talle ukse. Tema ütles, et I kutsuks S . I ei kutsunud. I ütles, et kuna ta pole kaine, siis S ta ei kutsu, et ta läheks ära ja tuleks homme uuesti. Alguses ta reageeris sellele rahulikult. Pärast muutus olukord pingeliseks, kuna I ei soovinud telefoni tagastada. Prokuröri taotlusel kohus avaldas t.1 lk. 56 ülevalt 12-s rida, kuni

  1. reani. Vastuolu seisneb selles, et eeluurimisel telefonist ei olnud mingit juttu. I ei lubanud tal magamistuppa S juurde minna, kuna S ja tütare M juba magasid. Alguses reageeris ta rahulikult. Seejärel hakkas I hääletoon kõrgenema. Pärast ta lihtsalt läks magamistuppa. I hakkas takistama. Kui ta läks, siis I tõmbas teda õlast ja keeras ta ringi. I lõi teda kas vastu huuli või vastu õlga. Algas kaklus. Ta hoidis I kätt tagasi. Hiljem, valust, ta hammustas Irinat kaks korda rinnast ja kaelast. Selle peale I hakkas karjuma. Mõtet I tappa tal ei olnud. I hakkas teda kätega peksma. Ta keeras I seljaga enda poole ja haaras kätega kinni. I tõukas end seinast eemale, ning nad kukkusid toa vahekäiku. Kui ta hakkas I lahti laskma, siis hakkas I uuesti karjuma. Pärast ta nägi vööd ja tõmbas selle ümber I kaela. Köögi vastas oli tumba - vöö oli tumba peal. Ta viskas aasa Irina kaela ja hakkas kahte otsast aasa kokku tõmbama. Kaua ta ei tõmmanud. Sidus kaelal vööd kinni. I veel kähises. Seejärel lohistas ta I tuppa. Ta riietus lahti tumba juures, kuna tahtis magada. Magama ta läks alasti S juurde. Ta maga alati alasti. Ta heitis end S juurde. S ärkas üles ja hakkas karjuma, et mis ta siin teeb. Siis 3 1-09-14104 S tõusis üles, võttis suitsud ja läks suitsetama. S suguakti tal ei toimunud. Ta ei rääkinud S mis esikus juhtus. Pärast, kui nad seisid tualetis ja suitsetasid, küsis S kus õde on. Ta ei vastanud. Siis läks S I tuppa või kööki. Ta järgnes S . Kui S I keha nägi, S jõnksatas, ning ta haaras S kaelast kinni, kuna oskas oodata S reaktsiooni. Ta pigistas käega, S hakkas kähisema ja ta lasi S lahti. Ta pani end S eest A (I magava alaealise pojaga) tuppa kinni. Ta kuulis, et S avas korteri ukse. Algul S helistas 5-ndasse korterisse. Pärast jooksis S alla. Enesesäilitusinstinktist otsustas ta korterist põgeneda. Haavata ta sai õues S käest, kes lõi teda noaga selga. Kuna ta kartis juhtunu pärast, läks ta metsa istuma, kus istus hommikuni. Hommikul läks ta oma sõbranna J P juurde. Ta tuli, helistas fonolukust ja palus J alla tulla. J tuli alla ja küsis: „Mis juhtus?“. Ta ütles, et midagi ei juhtunud. Ta läks J juurde üles, võttis jope seljast. Läks voodisse. Siis kaotas ta teadvuse ja jäi magama. Ta ärkas sellest, et tuppa sisenes J ema N . N küsis, mis juhtus. Ta ütles N , et tal on noahaav, ja et ei ole vaja kiirabi välja kutsuda. Ta ütles, et toimus kaklus. Sellest, et ta inimese tappis, ei rääkinud ta midagi. N sai sellest teada, kui teda nende korteris politsei kinni võttis. Kahetseb tehtut. Kannatanu S Mihhailova seletas kohtule, et tema oli A. Zemtsovi elukaaslane ning elas koos temaga. Neil on ühine laps. Enne käesolevat kuritegu nad läksid temaga lahku. Zemtsoviga tutvus, kui oli 15-aastane. Ta sünnitas 17,5-aastaselt. Kui Zemtsov vägistamise eest kinni pandi, siis nad suhtlesid omavahel ka edaspidi ja ta andis Zemtsovile andeks. Kooselu lõppes kui Zemtsov vabanes vanglas ning hakkas käima teiste naistega. Peale vabanemist jätkasid nad intiimsuhteid. Esimene kuu peale vabanemist elas Zemtsov nende juures. Kui läksid lahku, siis hakkas temaga kurameerima tema praegune elukaaslane Š . Zemtsov keelas tal kohtuda Š . Õde ja tema abikaasa suhtusid negatiivselt sellesse, et nad elavad koos Zemtsoviga, ning siis nad läksid Zemtsoviga lahku. Kuid mõnikord käis Zemtsov lapse juures ja palus last ka enda juurde. Õe ja Zemtsovi vahel olid konfliktid Zemtsovi visiitide tõttu, kuna Zemtsov ei toetanud last, ja tõstis tema peale kätt s.t tarvitas vägivalda. Zemtsovile ei lubatud kunagi peale lahkuminekut ööseks nende juurde jääda. 22.märtsil Zemtsov tuli nende juurde koos B ja Z . Kõik on ühised tuttavad. Zemtsov tuli lapse juurde. Nad tahtsid alkoholi jooma hakata, kuid ta ütles, et ei ole vaja. Ta ütles, et Zemtsov läheks ära. Zemtsov ei kuulanud teda. Tol hetkel oli Š ka tema juures korteris. Zemtsovi kohtumine lapsega 22.märtsil ei olnud eelnevalt planeeritud. Zemtsov helistas ja ütles, et tuleb lapse juurde. Kuid tuli Zemtsov koos sõpradega. Selleks ajaks korteris viibisid nende tütar M , õepoeg S , tema ja R Š . Õde I oli tööl, I abikaasa oli Venemaal maal. Zemtsov tuli kell 6 ja läks ära pool 8 õhtul. Kõik viibisid köögis, kus joodi viina. Ta jõi nendega ühe pitsi ja läks last pesema. Š sel hetkel oli lastetoas. Kell 19.30 hakkas ta külalisi korterist välja ajama. Õde pidi tulema. Ta ei tahtnud, et õde näeks Zemtsovi ja teisi oma korteris. Kui külalised olid välja aetud, läks ta magama, väike S (õepoeg) läks ka magama. I tuli töölt koju. Mõne aja pärast Zemtsov viskas lumepalliga vastu akent. Ta hüüdis õele, et ta hõikaks aknasse, et ta juba magab. I avas akna ja hõikas. Siis jäi ta magama. Ta ärkas mõne aja pärast selle peale, et Zemtsov ronis tema juurde voodisse ja hakkas talle ligi tikkuma. Zemtsov oli alasti. Alati ta alasti ei maganud, ainult kui Zemtsovil mõistus ära keerab intiimsele teemale, siis magas Zemtsov alasti. Muidu magas Zemtsov aluspükstes. Niisiis ta ärkas sellest, et Zemtsov oli tema voodis ja pakkus intiimsuhteid, mis ka toimusid. Vahekorra jooksul pani Zemtsov talle suu kinni nii, et te ei saanud vastupanu osutada. Zemtsov astus temaga vahekoda vastu tema tahtmist ehk vägistas ta. Kui ta küsis, kuidas Zemtsov korterisse sisse sai, ütles Zemtsov, et õde läks sõbrannadega ära. Ta ütles: „Sa valetad!“. Ta läks õde otsima. Ta jõudis õe toas tule põlema panna, ning nägi, et miski on pleediga kaetud. Ta sai aru, et see oli tema õde Irina. Irina nägu ta ei näinud. Tal algas paanika, ta küsis Zemtsovilt, kas Zemtsov tappis õe. Zemtsov siis lükkas ta pikali ja hakkas kägistama. Siis ta küsis Zemtsovilt enda päästmiseks: „Kas sa armastad mind?“ Siis Zemtsov laskis ta lahti. Kui Zemtsov ta lahti lasi, ta palus, et ta saaks tualetti minna. Zemtsov lasi tal toast välja minna. Ta paotas ukse ja ta jooksis kööki ning haaras noa. Tema tütar magas toas. Irina poeg samuti magas. Ta äratas oma tütart M üles, ning siis hakkas hõikama S , kuna ta ei saanud toast välja. Kui õepoeg S oma toast välja jooksis, siis S jooksis kohe vaatama, mis emaga juhtus. 4 1-09-14104 Ta püüdis avada ust, siis sai ukse lahti ja jooksis esimesele korrusele. Nuga oli tema käes ning süles oma laps ka. Ta karjus väga kõvasti, ning naabrid jooksid välja. Lapse võtsid enda juurde naabrid esimeselt korruselt. Naabrid avasid ise uksed. Ta nägi, et Zemtsov jookseb talle järele. Seni, kuni ta last üle andis, püüdis Zemtsov end korteris varjata. Ta jooksis Zemtsovile järele, ning lõi teda ühel korral noaga õlga. Ta nägi, et Zemtsov hakkas ära jooksma, ning ta püüdis Zemtsovit takistada, et politsei jõuaks kohale tulla. Ž P – naaber esimeselt korruselt – läks tema korterisse vaatama mis juhtus. Ta jooksis ka üles. P hakkas I lahti siduma, küsis tema käest nuga, ta hakkas I kaelas seotud nööre läbi lõikama ja tegi I kunstlikku hingamist. Pleedi enam ei olnud I peal, kui S käis ema vaatamas, siis ta viskas pleedi kõrvale. I ümber kaela oli I kampsuni vöö. Naaber esimeselt korruselt – P abikaasa kutsus välja politsei. Kannatanu E G seletas kohtule, et tema suhted Zemtsoviga olid alguses normaalsed. Nad kõik koos kahe perena elasid ühes korteris, siis tekkis konflikt – Zemtsov oleks tal peaaegu pea pudeliga puruks löönud. Suhted nende vahel lõppesid ning muutusid vaenulikeks. Zemtsovi talle tutvustas S . Tema abikaasa I sai S eestkostjaks, kuna õdede vanemad surid varakult. S käitumine ja elustiil ei olnud arukas - ta käis pidudel, tarvitas alkoholi. Peale vanglast vabanemist Zemtsov tuli kuuks ajaks nende juurde uuesti korterisse elama. Nad ei puutunud Zemtsoviga korteris kokku. Ta praktiliselt Zemtsovit ei näinud korteris, Zemtsov ainult ööbis. Selline asjade käik tüütas neid abikaasaga ära. Ning nad keelasid Zemtsovile nende juures ööbimise ära, kuna vanema ja abikaasa kohustusi tema S ees nagunii ei täitnud. Kuid S varjas seda, et Zemtsov ööbis mõni kord nende juures. 22.märtsi hommikul ta viis kolmeks päevaks vanaema Venemaale. Kell 6.00 hommikul. See sõit juhtus spontaanselt, kuid S teadis sellest, et ta sõidab ära. Tapmisele järgneval hommikul talle helistas abikaasa tädi ja teatas, et I tapeti ära, ning et ta tuleks tagasi. Ta pani asjad kokku ja tuli kohe tagasi Eestisse. Kui ta tuli Eestisse tagasi, siis abikaasa sõbranna tuli talle vastu ja ütles, et S rääkis I tappis Zemtsov. Tunnistaja R Š seletas kohtule, et Zemtsovi ta eriti ei tunnegi ning nende vahel suhteid ei ole neil oli ühine elukaaslane. Neil olid kuriteo toimepanemise ajal S keerulised suhted. Tol hetkel ta ei elanud veel S koos, vaid lihtsalt kurameeris. Tol hetkel S ei olnud veel tema neiu, ning juba ei olnud Zemtsovi vabaabielunaine. S tunneb ta 2,5 aastat. Kohtuistungi toimumise hetkeks elavad nad S koos. Esimest korda ta nägi Zemtsovi, kui Zemtsov vanglast vabanes. 22.03.2009.oli ta S terve päeva koos. Päeval nad jalutasid. Õhtul kella 18.00 paiku tulid nad koju. Sel õhtul kannatanu M ja Zemtsov pidasid arvuti teel kirjavahetust, Zemtsov kirjutas, et tuleb lapse juurde. S teadis, ta Zemtsov tuleb. Zemtsov tuli 20.00 paiku. Alguses oli ta üksinda. Pärast tulid I ja veel üks isik – nad olid Zemtsovi tuttavad. Nad tõid viina ja hakkasid kolmekesi jooma. Tema aga läks viimasele bussile, mis läheb tal kell 21.
  2. I surmast sai ta teada S käest. S tuli tema juurde kella 07.00 paiku hommikul ja ütles, et tuleb politseist. S hakkas selgitama, et Zemtsov tappis I . Tunnistaja N P seletas kohtule, et Zemtsovi tunneb, Zemtsov käis tema tütre Janina juures, kuid ta nägi Zemtsovi harva. 23.03.2009.a. kella 10.00 ta nägi Zemtsovi nende juures korteris. Kui Zemtsov tuli, siis tema veel magas. Kui ta nägi Zemtsovi enda juures, siis Zemtsov lamas diivanil. Tal oli seljal haav. Zemtsov ütles, et teda löödi noaga. Ta ütles Zemtsovile, et ta peab haiglasse minema. Zemtsov vastas, et politsei võtab ta kinni. Zemtsov seletas, et ta tappis kellegi, kuid ta ei rääkinud kuidas see juhtus. Mõne aja pärast Zemtsovi järgi tuli politsei, kuid tema vastas, et Zemtsovi nende juures ei ole. Ta kohkus politsei ees, kuid politseinikud ikka pidasid Zemtsovi nende juures kinni. Tütra oli selleks ajaks juba tööle läinud. Kui tütar tagasi tuli, siis ta seletas, et politsei pidas Zemtsovi kinni tapmise eest. 5 1-09-14104 Tunnistaja J P seletas kohtule, et Zemtsov oli tema noormees, kuid kinnipidamise hetkel koos nad ei elanud. Zemtsovi viimati nägi ta kui teda tuldi 23.03.2009 kinni võtma. Sel päeval Zemtsov tuli tema juurde enne tema äraminekut tööle, ning oli halvas seisundis. Ta oli haavatud. Zemtsov midagi talle ei seletanud. Ta läks tööle, kui ta töölt tagasi tuli, siis ema ütles, et Zemtsov võeti kinni tapmise eest. Kohus samuti avaldas 24.03.2009 Zemtsovi ütluste ja olustiku seostamise protokolli, millest tuleneb, et enne uurimistoimingu algust selgitati kahtlustatavale Aleksandr Zemtsovile, et vastavalt kriminaalprotsessi seadusandlusele on tal õigus mitte anda enda vastu ütlusi ning keelduda ütluste andmisest. Küsimusele, kas Aleksandr Zemtsov on nõus tema ütluste seostamisega kuriteopaigaga, andis kahtlustatav Zemtsov nõustuva vastuse. Enne uurimistoimingu algust selgitati Aleksandr Zemtsovile, et tema ütluste seostamine kuriteopaigaga lindistatakse videolindile. Kahtlustatava Aleksandr Zemtsovi ütluste kuriteo toimumiskohaga seostamise käik: : 24.03.2009.a. kell 14.25 sõitsid kõik uurimistoimingust osavõtjad kahtlustatava Aleksandr Zemtsovi juhatusel Narva politseiosakonna autol Škoda, mida juhtis politseiinspektor I. A , Zemtsovi poolt osutatud suunas. Videosalvestus jätkus kell 14.50 , kui kahtlustatava Aleksandr Zemtsovi juhatusel jõuti N linnas K tänava maja nr. XX juurde. Viibides nimetatud maja juures selgitas kahtlustatav Aleksandr Zemtsov, et nimelt siin, selle maja trepikojas, asub korter, kus S M elas koos oma õe I M ning kuhu tema
  3. märtsil 2009.a. kella 01.00 paiku tuli, et kokku saada oma tütre ja elukaaslase S . Sisenenud üheksakordse maja trepikotta, läks kahtlustatav Zemtsov teisele korrusele korteri nr. X juurde ja selgitas, et sel päeval ta koputas selleks, et I laseks teda S ja tema tütre juurde. Kahtlustatav selgitas, et I avas talle ise ukse ning asudes ühiskoridori lävel palus I , et ta tooks talle vett. Kui I läks vett tooma, sisenes ta korteri koridori. Kahtlustatav Aleksandr Zemtsov selgitas, et koridoris viibides palus ta I , et viimane laseks tal minna S ja tütre juurde, kuid I keeldus teda edasi laskmast, mistõttu tema püüdis I hooga mööda saada. Kahtlustatav Aleksandr Zemtsov rääkis, et sel hetkel haaras I tal selja tagant jopest kinni ja ei tahtnud teda edasi lasta. Nagu kahtlustatav Aleksandr Zemtsov selgitas, pööras ta peale seda ringi ning selle tulemusena, et I teda jopest tõmbas, lõi I , siis kui ta oli näo tema poole pööranud, talle pihupesaga näkku. Edasi rääkis kahtlustatav Aleksandr Zemtsov, et ta haaras oma kätega kinni I kätest ja koridoris I toa ja köögi vahel algas nende vahel võitlus. Võitluse käigus hammustas ta I rinnast. Nagu kahtlustatav Aleksandr Zemtsov rääkis, hakkas kannatanu hammustamise peale kõvasti karjuma. Peale seda kukkusid nad kahekesi koos koridori põrandale. Nagu Zemtsov selgitas, kukkus tema selili. I M kukkus tema peale. Juhtus nii, et I oli seljaga tema näo poole ning I kukal oli tema lõua kõrgusel. Kahtlustatav Aleksandr Zemtsov selgitas, et põrandal toimunud võitluse käigus lõi kannatanu talle rusikatega vastu keha. Ta rääkis edasi, et ta haaras Irinal kaelast, st. haaras mõlema käega kaelast ja vajutas kõrile, st. hakkas kägistama. Sel hetkel asus kannatanu kahtlustatava Zemtsovi peal kuklaga Zemtsovi näo suunas. Kahtlustatav Aleksandr Zemtsov selgitas, et lamades põrandal, pöörates pool pööret vasakule ning sirutades välja parema käe, haaras ta kätte musta värvi vöö, mis asus kannatanu toa lähedal tumba peal. Ta viskas selle vöö I M kaela, hakkas ta sellega kannatanut kägistama. Nagu kahtlustatav Aleksandr Zemtsov selgitas, haaras ta vööst kõvasti kinni ja tõmbas selle isegi sõlme. Nagu selgus, kägistas Zemtsov kannatanut umbes 20 sekundit. Seejärel, nagu rääkis kahtlustatav Aleksandr Zemtsov, ei teinud I enam mingeid liigutusi, ainult kähises ning temal õnnestus lükata I külje peale. Peale seda võttis ta I jalgadest ja lohistas ta tema enda tuppa. Minnes edasi tuppa, mis asub korteri välisuksest paremal, selgitas kannatanu A V , et nimelt siia jättis ta kannatanu keha ja kattis selle pleediga, olles võtnud pleedi voodi pealt. Ühtlasi sättis ta I M käsi, sättides need piki keha. Seejärel selgitas kahtlustatav Aleksander Zemtov, et ta võttis end I toas alasti ja läks ainult sokkides naabertuppa S juurde magama. Kahtlustatav Aleksandr Zemtsov selgitas, et ta läks pärast S juurde tuppa, kus viimane oma voodis magas. Tütar magas oma voodikeses. I poeg magas kõrvaltoas. Ka tema toa uks oli suletud ja toast ta välja ei tulnud. Zemtsov selgitas, et ta heitis S juurde voodisse ja embas teda. Selle peale S ärkas ning imestas, kuidas Zemtsov oli korterisse pääsenud. Seejärel rääkis 6 1-09-14104 Zemtsov üksikasjalikult sellest, kuidas S peale õe laiba avastamist teda majast välja ajas. Zemtsov rääkis, et S läks I tuppa ning nägi I , kes lamas põrandal. Seejärel jooksis S sõnagi lausumata kööki nuge võtma. Kahtlustatav Aleksandr Zemtsov rääkis, et saanud teada, et S jooksis kööki nuga võtma, püüdis ta S kinni, haaras tal kätega kaelast, et S rahuneks. Peale seda lasi ta S lahti ja peitus tema eest tuppa, kus lamas I . Ühtlasi osutas kahtlustatav Aleksandr Zemtsov toas, kus asus I , kapi peal olevale rahakotile ning selgitas, et see on tema rahakott ning tema jättis selle siia. Lisaks sellele osutas ta väiksele noale, mis oli samuti kapi peal ja selgitas, et S olid käes nimelt see nuga ja veel teine nuga. Nuga ja rahakott võeti uurimistoimingu käigus ära. Viibides I toas selgitas kahtlustatav Aleksandr Zemtsov, et ta pani kiiresti riidesse ning väljus seejärel toast. S viibis oma toas koos tütrega. Ta äratas tütre üles ning nagu kahtlustatav Aleksandr Zemtsov selgitas, hakkas äratama I poega A . Seejärel jooksis S koos tütrega korterist väljaja jooksis naabrite juurde. Nagu kahtlustatav Aleksandr Zemtsov selgitas, jooksis ta S järgi. S oli käes kaks nuga. Läinud esimesele korrusele, osutas Zemtsov korterile, mille uksele S koputas. Seejärel selgitas kahtlustatav Aleksandr Zemtsov, et ta püüdis S eest trepikojast ära joosta. S jooksis talle järgi. Järgi ja lõi selja tagant noaga paremasse õlga, kuid tal õnnestus ikkagi sündmuskohalt lahkuda. Sellega seostamine lõpetati. Peale seda suundusid kõik uurimistoimingust osavõtjad Narva politseiosakonna ruumideesse, kus koostati käesolev protokoll. Mingeid küsimusi uurimistoimingust osavõtjate poolt ei laekunud. Videosalvestus lõpetati kell 15.
  4. Kahtlustatava Zemtsovi ütluste seostamine toimus selge ilmaga, päevasel ajal. Kahtlustatava Zemtsovi ütluste seostamise käigus märkusi ja avaldusi ei laekunud. (t
  5. lk 64-71) Kohtuistungil avaldatud surnu ekspertiisiaktist nr 104 nähtub, et lahanguleiu ja täiendavate uuringute tulemuste põhjal ekspert jõudis järeldusele:
  6. I M surma põhjuseks oli mehhaaniline lämbus kaelaelundite pigistamisest linguga, mida tõestavad eest taha veidi ülenev katkendlik strangulatsioonivagu kaela ülaosa ees- ja mõlemal pool külgpindadel; hammaste vajutusjäljed keeleservadel, verevalum kaelalihastes strangulatsioonivao kulgu mööda ning lämbusele viitavad üldised tunnused.
  7. Arvestades esmaste koolnumuutuste morfoloogilisi iseärasusi ja dünaamikat sündmuskoha läbivaatusel ning lahangul (koolnukangestus oli kõikides uuritavates Iihasterühmades minimaalne sündmuskohal ja tugev lahangul, koolnulaigud olid minimaalselt väljendunud ning kiiresti pealevajutamisel taastusid sündmuskohal ja intensiivsed lahangul, taastusid suhteliselt kiiresti) võis I M surm saabuda orienteeruvalt 6-12 tundi enne lahangut.
  8. Arvamuse esimeses lõigus loetletud vigastused on elupuhused, tekitatud tömbi vägivalla toimel lühikest aega enne surma saabumist kaela pigistamisest linguga. Arvestades strangulatsioonivao morfoloogilisi iseärasusi (orienteeruv laius 2,8 cm, orienteeruv marrastustevaheline kaugus 22,5 cm) on alust arvata et strangulatsioonivagu on tekitatud pehme elastse vahendiga laiusega mitte vähem kui 2 cm ja mitte rohkem kui 2,8 cm; võimalik et ekspertiisiks esitatud musta kunstmaterjalist paelaga. Kannatanu surnukeha kaelal kätega kägistamisjälgi ei sedastatud.
  9. I.M surnukehal ega riietel ümberpaigutuse tunnuseid ega lohistamise jälgi ei sedastatud.
  10. Peale surma põhjustanud vigastusi sedastati I. M surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul hammustusjäljed-marrastused paremal rinnanäärmel. Arvestades vähemärgatava verevalumi olemasolu nahaaluses rasvkoes marrastuste piirkonnas on alust arvata et vigastused on elupuhused, tekitatud lühikest aega enne surma saabumist tömbi vägivalla toimel inimese hammastega vajutamisel (hammustamisel). Kaarekujuline marrastus parema rinnanäärme alumises keskses kvadrandis paikneb kannatanu paremast kannast 133 cm kõrgemal.
  11. Surma põhjustanud vigastuste tekitamise momendil võis kannatanu olla nii seisvas, istuvas kui ka lamavas asendis (sealhulgas ka kahtlustatava ütlustes näidatud asendis) kuna vigastuste lokalisatsioon ei välista nende tekitamist sellistes asendites.
  12. Välissuguelundite ega anaalava piirkonnas väliseid vigastusi ei sedastatud. Tupest võetud proovid sperma olemasolu tuvastamiseks.
  13. Kohtukeemilisel uuringul nr 266/03.04.2009 I Mi surnukeha verest ega silma klaaskehavedelikust etanooli ei leitud. Verest narkootilisi aineid ei leitud. (t 1 lk 155-164) 7 1-09-14104 Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 42 Aleksandr Zemtsovi suhtes nähtub, et ekspertkomisjon tuli järeldusele, et Aleksandr Zemtsovil ei olnud inkrimineeritava kuriteo toimepaneku ajal ei olnud vaimuhaigust, hetkelist rasket psüühilist häiret ja haiguslikku seisundit. Ta kannatab alkoholi sõltuvuse all, millelel viitavad: kõrge tolerantsus, alkoholi sage kasutamine. Ta oli inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal lihtsas alkoholijoobes, psühoosi tunnusteta. Ta oli ja on käesoleval ajal suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Seega oli Aleksandr Zemtsov süüdivusseisundis. Ta ei vaja meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamist. Ta võib eeluurimisel osaleda ja kohtu ette astuda. (t 1 lk 167-170) Sündmuskoha aadressil XXX, vaatlusprotokollist nähtub, et on tapetu I M surnukeha avastatud korteri toas, paremal piimanäärmel on näha sügavad kaarekujulised nahakriimustused, mis meenutavad hambajälgi, kaelal poomisjälg maksimaalse laiusega 2,5 cm. Sündmuskohalt on ära võetud pael ning vöö, must lint. 8(t 1 lk 13-29) Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaatluse objektiks on valge kunstmaterjalist nöör ning must kunstmaterjalist pael. Paela ühel otsal kinnise sõlme abil valmistatud ling ümbermõõduga u 29 cm. (t 1 lk 148-150)
  14. KOHTU SEISUKOHT Kuulanud ära süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlusi avaldanud ja uurinud kriminaalasja materjalides kogutud muid eelpool loetletud tõendeid ning hinnanud uuritud tõendeid nende kogumis, kohus tuleb järeldusele, et Aleksandr Zemtsovi süü talle inkrimineeritud kuritegudes

§ 121

; § 113 järgi leidnud tõendamist ning õigesti kvalifitseeritud tahtliku tapmisena ja kehalise väärkohtlemisena. Alljärgnevalt kohus põhjendab oma veendumuse tekkimise käiku. 23.03.2009.a. kell 23.30 korteris, asukohaga XXX oli avastatud I M kägistamisjälgedega surnukeha. Operatiiv-uurimisrühma kuriteopaigale kohalesaabumise hetkeks oli tapmise toimepannud isik pakku läinud, kuid tema isik oli koheselt kindlaks tehtud tapetu õe S M sõnadest. Ta nimetas oma lapse isa, endise elukaaslase – Aleksandr Zemtsovi, nime. Samal päeval, 23.märtsil 2009.a. oli Aleksandr Zemtsov tapmise toimepanemises kahtlustatavana kinni peetud, ta ei eitanud toimepandut, ning ta oli vahistatud. . Süüdistatav Zemtsov on end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi tunnistanud, ja avaldas, et peale vanglast tingimisi ennetähtaega vabanemist jätkas suhtlemist S M , nad suhtlesid interneti teel, kohtusid 22.märtsil 2009.a., tarvitasid koos sõpradega alkoholi, jõi ära umbes liiter viina. Süüdistatava ütlused selles osas, erinevalt S M ütlustest, on täielikult kooskõlas Š ütlustega, kes samuti kinnitas, et sel päeval S M pidas kirjavahetust Zemtsoviga interneti teel, ja teadis, et ta tuleb. Peale selle, sel õhtul ta lasi ta korterisse mitte ainult Zemtsovi, vaid ka tema sõbrad Z ja B. See, mis juhtus süüdistatava ja I M vahel hilisõhtul korteri esikus, on kohtule teada ainult süüdistatava sõnadest, kuna otseseid tapmise pealtnägijaid ei olnud. Süüdistatava ütlused selles osas ei olnud ümber lükatud ei eeluurimise ega kohtuliku uurimise käigus. Zemtsovi ütluste järgi on tuvastatud, et hilja õhtul ta tuli tagasi M korterisse, I avas talle ukse, I ei lubatud tal S M tuppa minna, tekkis tüli, ning seejärel kaklus. Zemtsov andis ütlusi, et Irina lõi teda vastu nägu, ta sai vihaseks ja hammustas teda rinnast, seejärel kukkusid mõlemad põrandale, talle tundus, et Irina hakkas valjemini karjuma, ning siis 8 1-09-14104 võttis ta esikust tumbalt vöö ja tõmbas selle kannatanu kaelal kokku. Kuidas kannatanu kaelale pael sattus, ta ei mäleta. Nähes, et I ei hinga, tiris ta tuppa ja kattis pleediga. Peale seda ta tegi end riidest lahti ja läks S M tuppa. Need Zemtsovi ütlused mahuvad esitatud süüdistuse raamidesse nii kuriteo motiivilt kui ka selle toimepanemise viisilt. Zemtsovi ütlused on kooskõlas ja tõendatud teiste kohtule esitatud materjalidega. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kannatanu surnukeha avastatud toas, paremal piimanäärmel on näha sügavad kaarekujulised nahakriimustused, mis meenutavad hambajälgi, kaelal poomisjälg maksimaalse laiusega 2,5 cm. Sündmuskohalt on ära võetud pael ning must vöö. Zemtsovi tahtlust tapmise toimepanemiseks tõendab asjaolu, et Zemtsov sidus, I M kägistades, tema kaela peal vööd ja paela sõlmeks, jätmata I M ainsatki šanssi ellu jäämiseks. Ütluste seostamise käigus olustikuga, kus Zemtsov veelkord räägib tolle päeva sündmustest, olid ära võetud rahakott dokumentidega Zemtsovi nimele ja tema aluspüksid, mida ta unustas jalga panna, joostes ära sündmuskohalt. Kohtuekspertiisi aktiga on tõendatud, I Mi surma põhjuseks oli mehaaniline asfiktsioon kaela kokkusurumise tagajärjel pehme elastse esemega, milleks võib olla vöö, laiusega vähemalt 2 cm, ning mitte rohkem kui 2,8 cm. Seega süüdistatava ütlused tapmise toimepanemise viisi ning eseme kohta, mida ta selle toimepanemisel kasutas, on tõendatud ka minu poolt esitatud tõenditega – vaatlusega, asitõendite protokolliga, kohtuarstliku ekspertiisi aktiga. Peale selle, toimepandud tapmisest teatas ta järgmisel päeval N P . . Kohtus N P kinnitas, et 23.märtsil 2009.a. oli Zemtsov nende juures. ta tundis end halvasti, tal oli õlahaav. Arstiabist ta keeldus, ütles, et ta tappis vist kellegi. Zemtsovi ütlused on täielikult kooskõlas S M ütlustega, et peale tapmist ta võttis end täielikult riidest lahti ja läks S tuppa, heitis tema kõrvale pikali. S M sõnade järgi läksid nad Zemtsoviga kööki, ja ta ütles, et ta Irina lasi ta korterisse, ning et ta läks ära. Kui S M läks õe tuppa, ta nägi, et ta voodi on tühi, ning et I keha lamab põrandal ja on pleediga kaetud. Saades aru, et Zemtsov tappis I , hakkas S karjuma, et ta tappis I , peale seda süüdistatav haaras tal kätega kõrist kinni, hakkas kägistama, kuid pärast lasi lahti. S M kaelal olid verevalumid, ning perearsti 06.04.2009.a. tõendist nähtub, et M olid kilpnäärme piirkonnas traumaatilised vigastused. S M ja Zemtsovi ütluste analüüs annab alust järeldada, et vägivald, mida ta tema suhtes kasutas, oli suunatud karjete lõpetamiseks, ning selle tegevuse lõpetas ta koheselt peale seda kui Svetlana seda palus. Seetõttu süüdistatava tegevuse kvalifikatsioon S M suhtes vägivalla kasutamise kohta on õigesti kvalifitseeritud saabunud tagajärgede järgi, s.o

§ 121järgi.

On tõendatud see, et S M karjus, helistas korterisse nr. 1, kutsus appi, ning nähes, et Zemtsov väljub trepikojast, lõi teda noaga õlga. Need S M ütlused on tõendatud Zemtsovi 25.03.2009.a. vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et süüdistatava paremal õlal on õmmeldud lõikehaav pikkusega 3,5 cm. 9 1-09-14104 Kõikide esitatud tõenditega kogumis on Zemtsovi süü talle inkrimineeritud kuriteos tõendatud ja tema teod on kvalifitseeritud

§ 113ja § 121 järgi õigesti.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuriteo toimepandud süüdistatava isikut, tema karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Aleksandr Zemtsov pani toime julma ja jõhkra I raskusastme kuriteo ja II raskusastme kuriteoepisoodi. Oli tapetud noor naine, laps jäi orvuks, noor mees jäi leseks. Aleksandr Zemtsov on varem 2 korral kohtulikult karistatud. Tema karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, tema karistust kergendavaks asjaoluks arvestab kohus oma süü puhtsüdamlikku ülestunnistust. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid, tuleb Aleksandr Zemtsov karistada reaalse vangistusega, kuna teda ei ole võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest muude karistusliikidega. Kohus asub seisukohale, et eeltoodust lähtudes peab A. Zemtsovile mõistetav karistus olema

§-s 113 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedane. Kohus teeb kohtuotsuse juhindudes KrMS §-dest 305-306; 310-313; 315. Pavel Gontšarov Kohtunik Karin Uustallo Rahvakohtunik Liina Piirisalu Rahvakohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.