4-10-2150/8

4-10-2150 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril
2. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-2150 Kohtunik Marie Tammsaar Sekretär Helle Koppel Väärteoasi KK’i kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 10.07.2010.a kiirmenetluse otsusele nr 10220992588390 Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 Kaebuse esitaja KK (isikukood: XXX, elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht AS R L ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Asja arutamise aeg ja koht
3. november 2010.a, Liivalaia kohtumaja Istungil osalesid Kaebuse esitaja KK Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3; § 133-135 ja § 155156 kohus otsustas:
4. Rahuldada KK’i kaebus.
5. Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 10.07.2010.a kiirmenetluse otsus nr 10220992588390 ja lõpetada väärteoasjas menetlus KK’i suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis 28.12.2010.a. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, menetluse käik 10.07.2010.a kiirmenetluse otsusega nr 10220992588390 karistati KK’it liiklusseaduse (LS) 7422 lg 2 järgi liikluseeskirja (LE) § 126 p 3 rikkumise eest rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o. 1800 krooni. Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis KK 10.07.2010.a kell 12:57 Harjumaal Kuusalu vallas Tallinn-Narva mnt
6. km Tallinna suunas liikudes mootorsõidukit sõidukiirusega 153+-5 km/h, lubatud 110 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h. Kiirus fikseeritud kombineeritud liiklusjärelevalve käigus. Kiiruse näitu isikule ei esitatud. Kergendavaks asjaoluks kahetsus. 13.07.2010.a esitas KK kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse. Kaebuse kohaselt sõitis kaebaja kiirusega 120 km/h, mida tunnistas ka politseinikule. U
7. km-l oli tee ääres mootorrattaga politsei, kaebaja arvas, et politsei püüab teda ja jäi ise tee äärde seisma. Patrullauto oli mõni kilomeeter edasi. Liikluspolitseinik väitis, et kiirus oli 153 km/h ja trahv 2400 krooni, kaebaja sellega ei nõustunud, politseinik küsis uuesti raadiosaatjast üle. Politseinik ütles, et mõõdeti filmimisega ja möödasõidul kaubikust, kaebaja ütles, et ta võis möödasõidul kiirust lisada, kuid maksimaalselt 130-ni. Politseinik vaatas dokumendid üle ja ütles, et teeb 1800 krooni trahvi ja täitis otsust. Lõpuks andis politseinik ühe paberi ja ütles, et kirjutage, et olen süüdi ja allkiri, kaebaja kirjutas, kuna oli tunnistanud kiiruse ületamist kuni 130 km/h. Hiljem vaatas, et otsuses oli kirjas siiski 153 km/h+-5 km/h. Kaebajale tundub, et kuna sellel päeval ja sellel hetkel oli maanteel väga väga tihe liiklus, tekkis mingit sorti segadus ja talle tehti kellegi teise trahv. Kaebaja on nõus trahviga kiiruseületamise eest kuni 20 km/h, mis peaks minema LS § 7422 lg 1 alla. Kaebaja on 8 aastat autoga sõitnud ja tal ei ole ühtegi rikkumist, isegi parklatrahvi ja kiirus 153 km/h on tema meelest täiesti hullumeelne kiirus. Kaebaja palub vaadata otsus üle ja võtta trahvi määramisel arvesse, et see oli tema esimene rikkumine ja ta tunnistas selles end ka süüdi, jäi ise kohe seisma kui politseid nägi. Kohtuistungil jäi KK kaebuse juurde, kinnitas, et ei sõitnud kiirusega 153 km/h ja ei suudagi sellise kiirusega sõita, väidetava rikkumise ajal sõitis ettevaatlikult, viis linna pulmatorti. Möödus kaubikust, mis sõitis 100 km/h, kiirusega 120 km/h, nägi ise oma spidomeetri näitu, märkas tee ääres politseid ja jäi ise seisma. Ütlused kirjutas, sest kui oli tunnistanud kiiruse ületamist ja 120-ga sõitmist, vähendas politseinik trahvi. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus on alusetu, palus jätta selle rahuldamata. Mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, rikkumine on tõendatud kiirusmõõtmisseadme kasutamise protokolliga, isik nõustus kohapeal rikkumisega ja on istungi toimumise ajaks ütlusi muutnud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et KK’i kaebus tuleb rahuldada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud sama seadustiku § 19, talle on selgitatud, et kiirmenetluses 2 väärteoprotokolli ei koostata ja tal on võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning isik nõustub kiirmenetlusega. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidluse all, et enne kiirmenetluse kohaldamist teatati menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud sama seadustiku § 19, et talle selgitati, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja et tal võimaldati anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning et ta nõustus kiirmenetlusega. Menetlusalune isik on kinnitanud, et on andnud kiirmenetluses ütlusi, milles tunnistas kiiruse ületamise fakti ja enda süüdiolekut selles. Nii kohtule esitatud kaebuses kui kohtuistungil on kaebaja väitnud, et ta ei tunnistanud end aga kunagi süüdi sellise kiirusega sõiduki juhtimises, mille eest teda kiirmenetluse otsusega karistatud on, vaid et ta tunnistas sõitmist kiirusega 120 km/h ja möönis, et võis möödasõidul sõita ka kiirusega max 130 km/h. Ütlusi, et ta on juhtinud mootorsõidukit kiirusega 153 +-5 km/h, menetlusalune isik ei kohtuvälises menetluses ega kaebemenetluses kohtus andnud ei ole. Kiirmenetluse otsusesse ei ole märgitud osas „väärteo kirjeldus ja tõendid“ mitte ühtegi tõendit. Otsuse osas „Muud andmed“ on märgitud „Kombineeritud liiklusjärelevalve korras kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll“. Seega ei ole ei menetlusaluse isiku ütlused ega kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll kiirmenetluse otsuse kohaselt olnud kohtuvälises menetluses otsuse tegija jaoks tõenditeks ja isegi kui möönda, et otsuse kohaselt saab tõendiks lugeda mõõteseadme kasutamise protokolli, ei saa sama siiski väita menetlusaluse isiku ütluste kohta. Pealegi ei sisalda KK’i kohtuvälises menetluses antud ütlused mingeid andmeid tema sõidukiiruse suuruse kohta peale selle, et ta ületas lubatud kiirust. Kuivõrd väidetavalt KK’i kiirust on mõõdetud kombineeritud liiklusjärelevalve korras ning asjas on tehtud kiirmenetluse otsus, on asjas tehtud otsus seega olukorras, kus ei menetlusalusel isikul ega otsuse tegijal ei olnud võimalik ei menetlusaluse isiku ütluste andmise ega kiirmenetluse otsuse tegemise ajaks tutvuda ei mõõteseadme lugemiga ega mõõteseadme kasutamise protokolliga. Ainus info, mis kiirmenetluse otsuse tegijal otsuse tegemise ajal võimaliku rikkumise kohta olla sai, oli mõõtmise teostamise kohast raadioside teel saadud suuline info väidetava mõõtmise ja selle tulemuste kohta, seda infot kinnitavaid ütlusi menetlusalune isik andnud ei ole. Ainus info, mis menetlusalusel isikul oma ütluste andmise ajal oma väidetava rikkumise kohta olla sai, olid aga menetleja väited selle kohta. Kaebaja on kirjeldanud mõõtjalt info hankimise ajal kuuldud etteheiteid mingi segaduse tekitamise kohta ning eluliselt usutav on, et ütluste andmise ajaks oli menetlusalusel isikul tekkinud kujutlus, et talle ette heidetavaks sõidukiiruseks ei olnudki esialgu väidetud 153, vaid oli tema enda väidetega kattunud 120-130 km/h. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus väärtegu menetlenud ametnik ei olnud kiirmenetluse kohaldamiseks tutvunud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kui võimaliku tõendiga ning menetlusalune isik ei ole kinnitanud kiirusmõõteseadme näidu kuuluvust tema juhitud sõidukile ning ühtegi isikut ei olnud väärteo toimepanemise tõendamiseks üle kuulatud, ei olnud väärtegu menetlenud ametnikule väärteo toimepanemise asjaolud, s.h mõõteseadme kasutamise protokollis märgitud kiiruse kuulumine menetlusaluse isikule, piisavalt ja üheselt selged ning puudus esimene VTMS § 55 lg 1 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise alustest. Kohtu hinnangul on ka kohtuväline menetleja istungil Argo K ja Kalev P ülekuulamise taotluse esitamisega möönnud, et väärteoasjas on vajalik võrreldes kohtuvälise menetlusega täiendav tõendite kogumine, seega et väärteo toimepanemise asjaolud vajavad lisaks kiirmenetluse otsuse tegemise ajaks teada olnule täiendavat selgitamist. Väärteo toimepanemise asjaolude täiendav selgitamine oleks olnud võimalik üldmenetluse 3 alustamisel, mille käigus oleks kohtuväline menetleja saanud täiendavalt küsitleda nii menetlusalust isikut kui uurida kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, samuti küsitleda vajaduse korral Argo K ’t ja Kalev P ’ut, kelle ülekuulamist pidas kohtuväline menetleja vajalikuks kaebemenetluses, oskamata samas määratleda täpselt Kalev P ’u rolli kiiruse mõõtmisel ja/või selle fikseerimisel. Kohtule esitatud väärteoasja toimikus olevatelt kombineeritud liiklusjärelevalve käigus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja selle lisaks oleva lubatud sõidukiirust ületanud sõidukite loendi fotokoopiatelt ei osutunud võimalikuks tuvastada, kellena on dokumendile alla kirjutanud Kalev P , kelle arvatav allkiri ja nimetempli jäljend katab rea „Tunnistajad“ ja samas on sõna „protokollija“ juures. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kiirmenetluse otsuses puudub igasugune viide võimalikule tunnistajale ning ühegi isiku tunnistajana ülekuulamist enne kiirmenetluse otsuse tegemist ei nähtu ka väärteotoimiku muudest materjalidest, ei oleks Kalev P saanud igal juhul anda asjas ütlusi, mille alusel oleks olnud kohtul võimalik kõrvaldada kahtlust selles, et väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud menetleja ametnikule otsuse tegemise ajaks selged. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3 kohaselt aga tuleb iga kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Ka mõõtjaks olnud Argo K ülekuulamine kohtuistungil ei oleks kohtu hinnangul mõjutanud asjas kiirmenetluse kohaldamise lubatavusele hinnangu andmist. Kuivõrd menetlusalune isik on läbi väärteomenetluse eitanud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud näidu kuulumist tema sõidukile ja väärteoasjas ei ole mõõtmise salvestuse ja selliste tunnistajate puudumise tõttu, kelle ütlused oleksid olnud menetlejale teada kiirmenetluse otsuse tegemise ajaks, võimalik kontrollida mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud faktiandmete õigsust ja vastavust tegelikule olustikule ja sellist võimalust ei olnud juba ka kiirmenetluse otsuse tegijal, tuleb kiirmenetluse otsus tühistada ning väärteoasjas menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Ehkki menetlusalune isik on tunnistanud lubatud suurima sõidukiiruse ületamist määras, mille järgi võiks olla võimalik tema karistamine LS 7422 lg 1 järgi, ei ole väärteo ümberkvalifitseerimine LS 7422 lg 1 järgi lubatud VTMS § 87 sätestatud väärteoasja arutamise piiride tõttu, nimelt arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses ja väärteoprotokoll kiirmenetluse kohaldamise tõttu käesolevas asjas ka puudub. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS § 132 p 3 ja § 133-
8. Marie Tammsaar Kohtunik 4