Obsah (12)

§ 79§ 29§ 191§ 546§ 14§ 19§ 114§ 54§ 542§ 545§ 77§ 48

4 – 11 – 355 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2011.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-11-355 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kaebuse sisu

§ 79lg 3 p 2 alusel rahuldada osaliselt VV07.01.2011.a.

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse tegevusele nimelt kaebuse punkti 3 osas ning tunnistada kaebuse esitaja õiguste rikkumist kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumisega VV 07.12.2010 ja 19.12.2010.a. kaebuste läbivaatamisel. Jätta läbi vaatamata taotlus kaebetähtaja ennistamiseks hoiatusmenetluses nr 22310035207 Jätta läbi vaatamata taotlus VV Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse poolt määratud hoiatustrahvi nr 22310035207 tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Jätta rahuldamata taotlus vastu võetud otsusest kohtutäitur Kaire P teavitamiseks. Käesolev määrus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale vastavalt

§ 79lg 5.

Edasikaebamise kord Vastavalt

§ 191p 12 ei ole käesolev määrus vaidlustatav määruskaebe korras.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud VVesitas 07.12.2011.a. Politsei- ja Piirivalveameti, korrakaitsepolitseiosakonna, liiklusmenetlustalitusele kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse liikluspolitseinik Andres R

1. juunil 2010 koostatud trahviteate nr 223010035207 peale ning taotleb trahviteate nr 223010035207 tühistamist ja sissenõude lõpetamist Tallinna kohtutäitur Kaire P kaudu täiteasjas nr 025/2010/
2. VV avaldab esitatud kaebuses, et
3. novembril 2010.a sai kätte
4. juunil koostatud trahviteate nr 223010035207, mille kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse liikluspolitseinik Andres R tuvastas, et
5. juulil 2010 kell 05:40 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 94,7 kilomeetril, kus lubatud suurim sõidukiirus on 70 km/h sõitis sõiduk FORD Fiesta registreerimismärgiga XXX sõidukiirusega 83 km/h +/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 9 km/h – väärtegu kvalifitseeriti liiklusseaduse § 7422 lg. 1 järgi. Temale määrati väärteomenetluse seadustiku § 542 lg. 1 ja liiklusseaduse § 7466 p 1 alusel hoiatustrahv 450 krooni. Kaebuse esitaja teatab, et tema sai kirjeldatud rikkumisest esmakordselt teada
6. novembril 2010.a kui temani jõudis Tallinna kohtutäituri Kaire P nõudekirjad trahvisumma väljamõistmise kohta täitemenetluses nr 025/2010/5297 koos trahviteatega nr
7. Ühtlasi kinnitab, et tema antud väärtegu toime ei pannud. Vastavalt Väärteomenetluse seadustikule § 545 lg 1, 2, 3 teatab, et ei nõustu temale määratud hoiatustrahviga summas 450 krooni ning vaidlustab selle, sest ülalkirjeldatud ajal kasutas sõidukit SV, sünd. XXX; isikukood: XXX (eluk. XXX,XXX) Politseija Piirivalveameti, korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse liikluspolitseinike Marianne Heinmäe 13.12.2010.a. määrusega jäeti VV 07.12.2010.a. kaebus läbi vaatamata

§ 546lg 2 p 2 alusel ning tagastati esitatud kaebus esitajale.

Kohtuvälise menetleja ametnik põhjendab kaebuse läbivaatamata jätmist sellega, et kaebus on esitatud rohkem kui 30 päeva peale trahviteate kättetoimetamist ja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ei ole esitatud. Edaspidiste ebameeldivuste vältimiseks, peab isik teavitama rahvastikuregistrit oma elukoha muudatusest, mistõttu kaebus ei vasta väärteomenetluse seadustiku § 546 lg. 2 p. 1 nõuetele ja kaebus jäetakse läbi vaatamata ning kuulub tagastamisele. VV esitas 19.12.2009.a. Politsei- ja Piirivalveameti, korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalitusele kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale koos tähtaja esitamise taotlusega, milles taotles menetlustähtaja ennistamist selgitamaks välja kogutavate tõendite pinnalt väärteo tegelik toimepanija; trahviteate nr 223010035207 tühistamist ja sissenõude viivitamatut lõpetamisest ning sellest teatamist Tallinna kohtutäitur Kaire P , täiteasi nr 025/2010/

1. VV märgib esitatud kaebuses, et
2. novembril 2010.a sai kätte
3. juunil koostatud trahviteate nr 223010035207, mille kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse liikluspolitseinik Andres R tuvastas, et
4. juulil 2010 kell 05:40 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 94,7 kilomeetril, kus lubatud suurim sõidukiirus on 70 km/h sõitis sõiduk FORD Fiesta registreerimismärgiga XXXsõidukiirusega 83 km/h +/-4 2 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 9 km/h – väärtegu kvalifitseeriti liiklusseaduse § 7422 lg. 1 järgi. Temale määrati väärteomenetluse seadustiku § 542 lg. 1 ja liiklusseaduse § 7466 p 1 alusel hoiatustrahv 450 krooni. Käesolevaga teatab, et tema sai kirjeldatud rikkumisest esmakordselt teada
5. novembril 2010.a kui temani jõudis Tallinna kohtutäituri Kaire P nõudekirjad trahvisumma väljamõistmise kohta täitemenetluses nr 025/2010/5297 koos trahviteatega nr
6. Ühtlasi kinnitab, et tema antud väärtegu toime ei pannud. Vastavalt Väärteomenetluse seadustikule § 545 lg 1, 2, 3 teatab, et ei nõustu temale määratud hoiatustrahviga summas 450 krooni ning vaidlustab selle, sest ülalkirjeldatud ajal kasutas sõidukit SV, sünd. XXX; isikukood: XXX (eluk. XXX,XXX). Samasisulise informatsiooni sellest, et tema antud väärtegu toime ei pannud, andis Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalitusele teada
7. detsembril 2010.a, mil saatis politseile elektronkirja. Nagu nüüdki märkis kirjas ära isiku, kes antud ajavahemikul sõidukit kasutas ning antud väärteo tegelikult toime pani. Temale jääb arusaamatuks, miks politsei ei kasutanud saadud informatsiooni tõe väljaselgitamiseks ning piirdus formaalse käsitluse ja hinnanguga toimunule, mille tagajärjel on trahvisumma sissenõue jätkuvalt jõus isiku suhtes, kes väärtegu toime ei pannud. Seega leiab, et õigluse jaluleseadmiseks ning menetlusega tekitatud ülekohtu kõrvaldamiseks tuleb hoiatusmenetlusega edasi minna. Tähtaja ennistamise taotlust antud menetluses varem ei ole esitatud. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse juht politseikolonelleitnant Toomas K 27.12.2010.a. selgitavast vastusest 9.2-05/64014 kaebuse esitaja poolt 19.12.2010.a. esitatud kaebusele nähtub, et 13.12.2010.a. jättis politsei kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et kaebus oli esitatud hiljem kui 30 päeva peale trahviteate kättetoimetamist. Vastavalt VV poolt 19.12.2010.a. esitatud täiendavale kaebusele selgitatakse, et väärteomenetluse seadustiku kohaselt saadetakse mootorsõiduki eest vastutavale füüsilisele isikule, kelle sõidukiga on automaatse järelevalveseadmega kiiruseületamine fikseeritud, alati trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil. Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil avaldab kohtuväline menetleja trahviteate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Trahviteade nr. 223010035207 saadeti VVle Eesti Posti kaudu tähitud kirjaga 08.06.2010.a. Eesti Post tagastas kirja 01.07.2010.a. põhjusel, et kirja saaja ei ole kättesaadav. Väärteomenetluse seadustiku § 543 lg 3 kohaselt avaldati trahviteade Ametlikes Teadaannetes kahel korral http://www.ametlikudteadaanded.ee/ ) ning trahviteade loeti kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval. Kuna trahviteates määratud trahvisumma ei olnud õigeaegselt tasutud, saadeti trahviteade väärteomenetluse seadustiku § 544 lg 2 alusel täitmiseks kohtutäiturile. Seega politsei tegevus oli kooskõlas väärteomenetluse seadustiku sätetega. Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Antud juhul seda ettenähtud tähtaja jooksul ei tehtud, kuigi politsei saatis nimetatud trahviteate rahvastikuregistris olevale aadressile. Samuti on juhitud tähelepanu asjaolule, et juhul kui isik ei ela rahvastikuregistris toodud aadressil, siis edaspidiste võimalike ebameeldivuste vältimiseks tuleks rahvastikuregistrit teavitada oma elukoha muudatustest. Vastavalt Rahvastikuregistri seaduse § 391 järgi on isiku kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest, seega on isik kohustatud tagama, et tema 3 andmed rahvastikuregistris oleksid õiged ning oma tegemata jätmistest tulenevate tagajärgede eest vastutab isik ise. Seega on VVle rahvastikuregistris toodud aadressile saadetud trahviteate puhul järgitud kehtivaid õigusakte ning politseil puudub alus trahviteate tähtaja ennistamiseks ja taotluse esitamiseks täitemenetluse lõpetamiseks. Eeltoodu alusel tuleb VVl tasuda nii määratud hoiatustrahv kui ka kohtutäituri tasu. VV esitas 07.01.2011.a. kohtuvälise menetleja kaudu Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Esitatud kaebuses palub VV menetluskoha muutmist Tartusse – Tartu Maakohus, vastavalt väärteomenetluse seadustikule § 12 lg 2 p 1 ja § 14 lg 1; kaebetähtaja ennistamist hoiatusmenetluses nr 223,10,035207; tema õiguste rikkumise tunnistamist ja kõrvaldamist tekkinud olukorras, kus politsei omas informatsiooni liiklusrikkumise tegeliku toimepanija kohta, kuid ei võtnud midagi ette ja jättis menetluses kaebetähtaja ennistamata, sellega tõe välja selgitamata, millega kaasnes hoiatustrahvi ebaõiglane sissenõue tema suhtes täitemenetluses – Politseija Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse liikluspolitseinik Marianne H määrus kaebuse läbivaatamata jätmise kohta ja sama osakonna liiklusmenetlustalituse juhi politseikolonelleitnant Toomas Kaarepere selgitav vastus kaebusele; temale ebaõiglaselt Politsei-ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse (Vikerlase tn 14; 13619 Tallinn) liikluspolitseinik Andres R poolt määratud hoiatustrahvi nr 223,10,035207 täielikku tühistamist ja menetluse lõpetamist Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel. Ühtlasi palub VVvastu võetud otsusest teavitada kohtutäitur Kaire P . VV märgib esitatud kaebuses, et väärteomenetluse seadustiku § 78 lg 1 sättest juhindudes, esitab menetlusaluse isikuna kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale väärteomenetluses, milles rikuti isiku õigusi ja vabadusi – trahviteade nr
8. Sissejuhatavalt rõhutab, et kaebus on esitatud eelkõige seepärast, et politsei, keda oli teavitanud väärteo tegelikust toimepanijast, ei võtnud vaatamata tema kaebustele menetluslikult midagi ette ning selline tegevusetus päädis süüta kodanikule – allakirjutajale – hoiatustrahvi ebaõiglase määramisega ning hilisema hoiatustrahvi sissenõudega täitemenetluses. Sellest tulenevalt ja vastavalt väärteomenetluse seadustikule taotleb kohtult eelkõige menetluse ennistamist ning väärteomenetluse lõpetamist tema suhtes, sest tema pole õigusrikkumist toime pannud ning teda ei saa käsitleda täitemenetluses võlgniku poolena. VV märgib, et Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse (Vikerlase tn 14; 13619 Tallinn) liikluspolitseinik Andres R koostas
9. juunil 2010.a. trahviteate nr
10. Trahviteate koos täitemenetlus dokumentidega sai kätte
11. novembril 2010.a. (Kaire P , Tallinna kohtutäitur; täiteasi 025/2010/5297). Sellest, et temale kuuluva sõidukiga on toime pandud liiklusrikkumine, sai nimetatud dokumentide abil samal päeval esmakordselt teada, s.o.
12. novembril 2010.a. Trahviteate nr 223010035207 kohaselt oli Politseija Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse liikluspolitseinik Andres R teinud kindlaks, et
13. juulil 2010.a. kell 05:40 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 94,7 kilomeetril, kus lubatud suurim sõidukiirus on 70 km/h, sõitis sõiduk FORD Fiesta registreerimismärgiga XXX sõidukiirusega 83 km/h +/-4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 9 km/h. Temale kui mootorsõiduki eest vastutavale isikule määrati väärteomenetluse seadustiku § 542 lg. 1 ja liiklusseaduse § 7466 p 1 alusel hoiatustrahv 450 krooni. Kinnitab veelkord – tema antud liiklusrikkumist toime ei pannud. 4
14. detsembril 2010.a. kirjutas kaebuse politseile, kus märkis ära isiku, kes sellel ajal sõidukit kasutas – SV, sünd. XXX; isikukood: XXX (eluk. XXX,XXX). Ühtlasi saatis kohtutäitur Kaire P elektronkirja, milles palus täitemenetluse peatamist kuni politsei tegelikud asjaolud välja selgitab ning edastas kohtutäiturile politseile saadetud elektronkirja, millest nähtub, et ta ei pannud liiklusrikkumist toime. Seega oli Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalitus ja Tallinna kohtutäitur Kaire P selgelt teadlikud ja omasid informatsiooni, et teda ei saa käsitleda liiklusrikkujana ning võlgniku poolena täitemenetluses – või vähemalt tuleb selles sügavalt kahelda.
15. detsembril 2010.a. koostas Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse liikluspolitseinik Marianne Heinmäe kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse, viidates asjaolule, et politsei oli saatnud trahviteate rahvastikuregistri järgsele aadressile – XXX. Asja sisulisele küljele, milleks on olulist tähtsust omav informatsioon – süüta isikule ebaõiglaselt määratud hoiatustrahvi määramine – määruse koostaja tähelepanu ei pööranud. Temale on seniajani selgusetu, miks jäeti see asjaolu käsitlusest välja. Politsei arvates on kõik olnud seaduslik, tema arvates aga mitte. Selline politsei poolne külmus on temale arusaamatu ja äärmiselt kummastav – ta ei kujuta lihtsalt ette millises vormis ja viisil ma tulevikus peaks politseid olulist tähtsust omavast informatsioonist teavitama, et teda kuulda võetaks. Ühtlasi märgib ära, et Väärteomenetluse seadustiku § 48 lg 4 sätte kohaselt määruse lõpposas esitatakse määruse peale edasikaebamise kord. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse liikluspolitseinik Marianne Heinmäe
16. detsembril 2010.a. koostatud määruses kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta pole mingit edasikaebamise korda märgitud ning seepärast on tal ääretult raske orienteeruda, kuidas oma kaitseõigusi tulnuks õigesti ja efektiivselt realiseerida. Leiab, et seda rikkumist tuleks käsitleda olulise menetlusnormi rikkumisena, kuid loodab, et on antud asjas toiminud oma paremas arusaamises siiski seadust järgides. Mis põhjusel ta politsei trahviteadet suvel kätte ei saanud, ta tõesti ei oska öelda. Enamuse ajast aastast on tööga hõivatud ning elab seepärast XXX. Politsei avaldas teate kahel korral Ametlikes Teadaannetes, s.o.
17. ja
18. juulil 2010.a, ning vastavalt Väärteomenetluse seadustikule loetakse trahviteade kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval. Tema aga polnud liiklusrikkumisest ega ka mingisugusest trahviteatest midagi kuulnudki. Liialdamata öeldes – õiguskuuleka kodanikuna – ei tulnud ta selle pealegi, et peaks kodanikuna võtma enesele kohustuse hakata teatud aja tagant tegema internetis Ametlike Teadaannete koduleheküljel otsinguid enda nimele. Samas jääb talle arusaamatuks, miks politsei ei kasutanud tema leidmiseks teisi andmebaase – näiteks Äriregistrit. Nimelt on ta väikeettevõtja ning osanik osaühingus Omamark, mis on registreeritud tema elukohta XXX. Väikeettevõtjana on tema telefoninumber samuti kõigile kättesaadav. Piisanuks kasvõi ühestainsast telefonikõnest ning ta oleks saanud vastavalt seadusele väärteomenetluses realiseerida oma kaitseõigusi õigeaegselt. Käesoleval juhul karistatakse hoiatustrahviga teda kui vastutavat kasutajat selle eest, et on väikesõiduki omanik, kes õigusrikkumist pole toime pannud. Tal on selge õiguslik lootus, et politsei kõiki menetlusvõimalusi kasutades tuvastab tõe ning välistab tema või kellegi teise ebaõiglase karistamise ükskõik siis millises menetlusvormi käigus. Riik on selleks eraldanud materiaalsed ressursid ning politsei peaks tegema kõik endast oleneva, et vältida süüta inimese vastutusele võtmist ja süüta inimesele hoiatustrahvi määramist, kuid seda ei ole tema puhul tehtud. Samuti jääb talle mõistetamatuks kui suur on politsei tõendamiskoormus hoiatusmenetluse üldse kui liiklusrikkumise fikseerib teeäärne mehaaniline kiiruskaamera ning foto järgi saab isiku tuvastada, kuid politsei ei pööra sellele tähelepanu ning jätkab 5 ükskõikselt menetlusega. Positiivse poole pealt märgib, et kui ta esimesel korral menetluskeskusesse helistas ja asjast rääkis, siis politseinik vaatas kiiruskaamera fotot, võrdles andmebaasides olevaid pilte ning möönis, et tal on õigus – pildil ei ole tema. Kuid pelgalt telefonivestluseks see jäigi. Kohe samal päeval, so
19. detsembril 2010.a, on Tallinna kohtutäitur Kaire P koostanud sissetuleku arestimise akti, mille tulemusel tema arvelt võeti maha trahvisumma täitekuludega kokku 1207.20 krooni. Tema palvet täitemenetlus peatada kuni politseis asjad selgeks saavad, ei pidanud Tallinna kohtutäitur Kaire P millekski. Kaebuse esitaja on seisukohal, et see kõik on ebaõiglane. Leiab, et mitte ükski kohtutäitur ei tohiks olla niivõrd ablas nagu sellel korral Kaire P juhtus, sest menetlusalusele isikule tuleks anda mingisugunegi mõistlik aeg oma edasikaebeõiguse teostamiseks. Antud juhul oli tal ju õigus politseilt saadud vastus edasi kaevata või esitada taotlus menetlustähtaja ennistamiseks, mida ma ka kuuendal päeval, s.o.
20. detsembril 2010.a. tegigi. Temal ei ole õigusteadmisi ja seepärast oli tal vaja veidigi aega oma õiguste ja kohustustega tutvumiseks ning nendest arusaamiseks – seda kõike selleks, et realiseerida oma kaitseõigusi antud menetlustes. Kui kohtutäitur oleks tema tähtajalise edasikaebeõigus realiseerimisega arvestanud, siis ehk poleks tema arvelduskontolt ebaõiglaselt raha maha võetud ning politseil olnuks kasvõi teoreetiliseltki olnud võimalus selgitada tõde hoiatusmenetluses. Arvatavasti oleks politsei esitanud kohe ka kohtutäiturile taotluse sissenõude lõpetamiseks tema suhtes, sest liiklusrikkumise tegelikult toime pannud isik – SV– esitas ise avalduse ülestunnistusega politseile. Nagu hiljem selgus oli asjade paranemise osas naiivses lootuses. Seega leiab, et kohtutäitur on jätnud põhjendamatult tema taotluse täitemenetluse peatamise kohta kõrvale, mis asjaolude kokkulangemise tõttu tõi kaasa ebaõiglase tulemi täiteasjas – jäi lihtsalt oma rahast arvekontol ilma. Rõhutab, et arvelt kõrvaldatud 1207.20 krooni on tema jaoks väga suur summa.
21. detsembril 2010.a. esitas Politsei-ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalitusele teistkordse kaebuse, milles kordas liiklusrikkumise toime pannud isiku nime ja tema kontaktandmeid ning taotles menetlustähtaja ennistamist ja sissenõude lõpetamist kohtutäituri kaudu.
22. detsembril 2010 kiri nr 9.2-05/640104 sai kaebusele selgitava vastuse, milles Politsei-ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse juht politseikolonelleitnant Toomas Kaarepere kirjutab, et politsei on rahvastikuregistris toodud aadressile saadetud trahviteate puhul järginud kehtivaid õigusakte ning politseil puudub alus trahviteate tähtaja ennistamiseks ja taotluse esitamiseks täitemenetluse lõpetamiseks. Lõpulausena leiab politsei, et tal tuleb tasuda määratud hoiatustrahv kui ka kohtutäituri tasu. Väärteomenetluse seadustiku § 77 lg 2 sätte kohaselt lahendab kohtuvälise menetleja juht või tema õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse määrusega. Tema teistkordsele kaebuse suhtes aga mingit määrust ei ole koostatud, vaid on antud ainult kiri – selgitav vastus – nime all. Leiab, et seda tuleb käsitleda kui mitte vormiveana, siis kindlasti olulise menetlusnormi rikkumisena. Kuidas, millal ja kellele selgitav vastus edasi kaevata, polnud midagi kirjas ning ta jäi teadmatusse kuidas oma kaitseõigusi edasi realiseerida. On aktiivselt püüdnud oma kaitseõigusi realiseerida, kuid asjata, sest tulemust ikka ei ole. Leiab, et see kõik on tema suhtes ebaõiglane ning tema õigusi on rikutud – süüta kodanik ei tohiks Eesti Vabariigis karistada saada. Mõistab, et hoiatusmenetluses määratud rahatrahv ei ole karistus karistuse mõttes, kuid tema arvelt siiski on raha alusetult ära võetud. Saatis
23. detsembril 2010 politseile taotluse, milles palus saata temale automaatse liiklusjärelevalveseadmega fikseeritud liiklusnõuete rikkumise salvestise, mille ta sai. 6 Salvestiselt on selgelt näha, et see ei ole tema, vaid teine inimene, väikest kasvu naisterahvas – Salme Vene. Lisab juurde, et liiklusrikkumise toime pannud SV saatis
24. detsembril 2010 Politsei-ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalitusele omapoolse kirja, milles andis teada, et tema pani rikkumise toime, mitte aga VV. Kuid sellegi peale ei võtnud politsei midagi ette, hoopis leidis vastukirjas
25. detsembril 2010 nr 9.2-05/64019, et politseil puudub õigus lõpetada menetlus. Väärteomenetluse seadustiku § 14 lg 1 kohaselt võib menetleda elukohajärgses maakohtu tööpiirkonnas. Hetkel viiakse menetlust läbi Tallinnas. Tema elab Nõo alevis Tartumaal ning seepärast on tal parem käia asju ajamas Tartu Maakohtus tööpiirkonnast kui Tallinnas. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse poolt edastati esitatud kaebus 28.01.2011.a. Harju Maakohtule. Saatekirjas avaldab Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse juht Toomas Kaarepere, et
26. jaanuaril 2011 laekus Politsei- ja Piirivalveametile VV kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale, mis on adresseeritud Tartu Maakohtule. Käesolevaga edastatakse kaebuse väärteomenetluse seadustiku § 78 lg 4 alusel. Ühtlasi vabandatakse kaebuse edastamisega viivitamise pärast, viivituse põhjuseks olid seaduse tõlgendamisel tekkinud segadused. Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse juht Toomas Kaarepere avaldab kirjalikus seisukohas kohtule, et esitatud kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja selle juurde lisatud materjalidega asub alljärgnevatele seisukohadele:

§ 79

lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.

§ 79

lg 3 p-de 1-3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Esmalt võtab kohus seisukoha VV taotluse suhtes kohtualluvuse muutmiseks.

§ 14

lg 5 kohaselt

§-s 78 ettenähtud kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale lahendab maakohtunik, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming tehti. Tegemist on kategoorilise normiga ja seega pole kohtul alust muuta kohtualluvust, mistõttu jätab kohus nimetatud taotluse rahuldamata.

§ 19

lg 1 p 7 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtumenetlustoiming või lahend väärteomenetluse seadustiku sätestatud korras.

§ 114

lg 1, mis sätestab maakohtule kaebuse esitamise õiguse, ei näe ette kaebuse esitamist hoiatusmenetluses, sh kirjalikus hoiatamismenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsuste peale.

§ 114

lg 2 välistab selgesõnaliselt kaebuse esitamise

§ 54

kohaselt tehtud hoiatamisotsuse ja

§ 542kohaselt tehtud trahviteate peale.

7

§ 545

kohaselt on hoiatustrahvi saanud isikul õigus vaidlustada trahviteatega mittenõustumisel trahviteade 30 päeva jooksul trahviteate kättesaamisest, kaebus tuleb esitada trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale. Kohtu hinnangul ei ole võimalik lahendada VV taotlust kaebetähtaja ennistamise kohta trahviteatele nr 223010035207, kuna hoiatustrahv ei ole vaidlustatav maakohtus. Kuivõrd seadusandja ei näe ette hoiatusmenetluses koostatud trahviteate vaidlustamist maakohtus, siis käesoleval juhul puudub maakohtul seaduslik alus võtta ka seisukoht hoiatamismenetluses koostatud trahviteatele esitatud kaebuse ennistamise taotluse suhtes, mistõttu tuleb kõnealune taotlus jätta maakohtu poolt läbi vaatamata. Kohus jätab läbi vaatamata ka taotluse Politsei-ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse poolt määratud hoiatustrahvi nr 22310035207 tühistamiseks ja menetluse lõpetamist

§ 29

lg 1 p 1 alusel, kuna eelpool viidatud

sätted ei näe ette hoiatusmenetluses koostatud trahviteate vaidlustamist maakohtus. Kuna käesoleval juhul puudub maakohtul seaduslik alus hoiatamismenetluses koostatud trahviteate peale esitatud kaebuse menetlemiseks, siis seega ei saa kohus otsustada hoiatustrahvi seaduslikkuse üle. Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse juht Toomas Kaarepere on lahendades VV19.01.2010.a. kaebust Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse tegevuse peale, rikkunud oluliselt väärteomenetluse norme. Tulenevalt

§ 77

lg-test 1 ja 2 lahendab kohtuvälise menetleja juht kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse määrusega. Seega laienevad kaebuse rahuldamata jätmise määrusele kõik

§ 48

sätestatud määruse sisu ja vormi nõuded, muuhulgas peab põhistatava määruse põhiosa sisaldama menetlusotsustuse põhjendust ning menetlusõiguslikku alust. Ka

§ 77lg 3 kohaselt tuleb kaebuse rahuldamata jätmist põhjendada.

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse juhi Toomas Kaarepere 27.12.2010.a selgitav vastus 9.2-05/64014 ei ole aga vormistatud määrusena, on sisuliselt põhjendamata ega vasta ka muudele määrusele ettenähtud nõuetele väärteomenetluse seadustikus. Seega on tegemist olukorraga, kus VV19.12.2010.a. esitatud kaebust ja taotlust ei ole sisuliselt lahendatud. Kohus osundab asjaolule, et ka Politsei- ja Piirivalveameti, korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse liikluspolitseinik Marianne Heinmäe 13.12.2010.a. määruses ei ole märgitud määruse vaidlustamise korda või seda, et antud määrus ei ole vaidlustatav. Ka nimetatud asjaolu on käsitletav rikkumisena. Kohtuvälise menetleja juht on oma kirjalikus seisukohas tunnistanud, et kohtuvälise menetleja ametnik on 13.12.2010.a. määrust koostades eksinud menetlusõiguse normide vastu. Samuti möönab kohtuvälise menetleja juht enda võimalikku eksimist kaebuse lahendamisel kirjaga. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuväline menetleja tegevuses kaebuste läbivaatamisel tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis ei ole kohtu poolt kõrvaldatav

§ 79lg 3 p 3 alusel.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 79lg 3 p 2 rahuldab kohus osaliselt VV07.01.2011.a.

kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusmenetlustalituse tegevuse peale. Kohus selgitab, et täiteasjas 025/2010/5297 on sissenõudjaks Politsei- ja Piirivalveameti, korrakaitsepolitseiosakonna kaudu, mistõttu puudub kohtul antud juhul õigus sekkuda 8 täitemenetlusse. Kohtutäitur on oma 17.01.2011.a. otsuses selgitanud, et otsuse peale võib esitada kaebuse otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 218 lg 2 kohaselt vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses kaebuse esitamisest alates 15 päeva jooksul. Kooskõlas

§ 79

lg 5 saadetakse käesolev määrus vaidlustatud menetlustoimingu teinud kohtuvälisele menetlejale ja kaebuse esitajale, kuna aga kohtutäitur Kairi P ei ole menetlusosaline antud menetluses, siis kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kohtutäituri informeerimise kohta. Aulike Salo Kohtunik 9