) § 741 lg 2,
2317,10,009352 (väärteoprotokoll nr. AB1196849 – 17.11.2010.a.: 17.11.2010.a. kell 12.26 juhtis Tallinnas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 17.09.2010 kuni 17.11.2011.a. Juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, sõites kiirusega 78+-3 km/h. Lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h. LÕPPOSA Mõista Aleksei Mihhailovile
lg 2 ja
S § 63 lg 1, karistuseks arest 8 päeva. KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi kahel korral, kusjuures korraga ärakantava aresti pikkus on 4 päeva. Karistuse kandmise koht – Põhja Prefektuuri Arestimaja (Tallinn Rahumäe tee 6). Aresti kandmisele asuda hiljemalt 12.01.2011.a. ja arest tervikuna ära kanda 01.veebruariks 2011.a. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav alates 19.01.2011.a. VÄÄRTEGU Aleksei Mihhailovile oli koostatud Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonnas 17.11.2010.a. väärteoprotokoll selle kohta, et tema 17.11.1010.a. kella 12.26 ajal juhtis tallinnas Pärnu mnt. 186 juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria sõiduki juhtumise õigust, kuivõrd juhtimisõigus oli karistusena ära võetud alates 17.09.2010.a. kuni 17.09.2011.a. A. Mihhailov juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, sõites kiirusega 78+/- 3 km/h. Lubatud kiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Kirjeldatud tegevusega rikkus isik
lg 1 ja
lg 2 eeskirju ja pani toime
lg 2 ja
KOHTUOTSUSE MOTIIVID Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik end liiklusnõuete rikkumises süüdi. Tema ütluste kohaselt ei teadnud ta, et juhtimisõigus ära võetud on, kuna ei käinud politseis tema kohta eelnevalt tehtud kahel väärteootsusel järel. Kiirust ületas seetõttu, et ei pannud spidomeetrit tähele. Menetlusalust isikut süüdistatakse mootorsõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta, mis on tõendatud isiku suhtes eelnevalt koostatud kahe väärteootsusega (otsused vastavalt 22.07.2010 ja 26.08.2010). 22.07.2010.a. otsusega karistati menetlusalust isikut mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks, milline jõustus 17.08.2010.a. Kohtuvälise menetleja 26.08.2010.a. otsusega karistati Aleksei Mihhailovit mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks, s.t. kuni 19.09.2011.a. Seega puudus Aleksei Mihhailovil 17.11.2010.a. sõidukit juhtides juhtimisõigus. Asjaolu, et Aleksei Mihhailov ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest, ei vabasta teda vastutusest mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. Väärteomenetluse seadustik ei kohusta kohtuvälist menetlejat saatma lahendit menetlusalusele isikule. VTMS § 70 lg 5 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli kuupäev, millest alates on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o. seda, et menetlusalune isik läheks ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma ja lahendi koopiat kätte saama. Kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega. Menetlusalune isik pani väärteo toime kaudse tahtlusega. Aleksei Mihhailov teadis, et tema kohta on koostatud kaks väärteootsust liiklusnõuete rikkumise osas, kuid ei käinud nendega tutvumas ja seetõttu ei saanud talle määratud karistusest teada. Mootorsõiduki juhina pidi ta aga olema teadlik võimalikest karistusliikidest, sealhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmisest teatud ajaks. Seega, juhtides 17.11.2010.a. mootorsõidukit, pidas ta võimalikuks tema karistamist eelnevate otsustega ka juhtimisõiguse äravõtmisega ja et tal võib sellest tulenevalt juhtimisõigust mitte olla, kuid ta soostus sellega ehk möönis seda. Seega on Aleksei Mihhailov toime pannud
Samuti süüdistatakse menetlusalust isikut mootorsõiduki juhi poolt lubatud kiiruse ületamises. Antud süütegu on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti Aleksei Mihhailovi sõidukiiruseks 78 km/h, kui lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Seega pani Aleksei Mihhailov toime
Subjektiivsete tunnuste poolest pani Aleksei Mihhailov
Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt ei jälginud ta spidomeetrit, mistõttu ei teadnud, et ületab kiirust. Teades, et linnas on mootorsõidukite piirkiiruseks 50 km/h, oli Aleksei Mihhailovi kohustuseks jälgida spidomeetrit ja mitte ületada lubatud suurimat kiirust. Menetlusalune isik väitis, et ta ei teadnud, et sõidab lubatust suurema kiirusega, seega ei teadnud ta süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid kui ta oleks olnud tähelepanelikum ja jälginud spidomeetrit, oleks ta kiiruse ületamist märganud. Karistuse mõistmine Kohus, uurinud väärteoasja kirjalikke materjale ja kuulanud ära menetlusaluse isiku seletuse, on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt
lg 2 ja
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine on tõendatud ning isikut tuleb selle eest karistada.
lg 2 sätestatud väärteo sanktsioon näeb karistusena ette nii rahatrahvi kui aresti.
lg 2 sätestatud väärteo sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kohus leiab, et juhtides mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ja ületades samaaegselt ka lubatud suurimat sõidukiirust, pani Aleksei Mihhailov toime ühe teo, milline vastab kahele erinevale süüteokoosseisule. Tegemist on väärtegude ideaalkogumiga. KarS § 63 lg 1 kohaselt määratakse või mõistetakse isiku poolt mitmele eri süüteokoosseisule vastava ühe teo toimepanemise eest üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Aleksei Mihhailovi poolt toimepandud süütegude eest sätestab raskema karistuse
lg 2 sanktsioon, sest selles nähakse karistusena ette arest, mis on teiste karistusliikidega võrreldes raskeim, kuna on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Aleksei Mihhailovit eelnevalt korduvalt karistatud erinevate väärtegude eest (sh 7-l korral kiiruse ületamise eest) ning alates 11.08.2007.a. on väärtegude eest karistusena määratud rahatrahvid tasumata. Samuti puudub menetlusalusel isikul töökoht. Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole kohus veendunud, et rahatrahv karistusena oma eesmärki täidab. Ei ole alust eeldada, et isikut taas väärtegude eest rahatrahviga karistamisel A. Mihhailov seekord trahvid tasub. Asjaolu, et Aleksei Mihhailov on korduvalt rikkunud liikluseeskirju, sealhulgas seitsmel korral sõitnud lubatust suurema kiirusega, iseloomustab negatiivselt tema seadusekuulekust ja suhtumist liikluseeskirja nõuete täitmisse. Kuna varasemalt määratud trahvid ei ole suunanud menetlusalust isikut õiguskuulekale käitumisele, tuleb teda karistada seekord rangema karistusliigiga - arestiga. Karistamise aluseks on isiku süü. Süüd suurendab kohtu hinnangul eelkõige asjaolu, et juhtides mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, pani Aleksei Mihhailov samaaegselt toime ka teise väärteo – kiiruse ületamise. Arvestades süü suurust ja eripreventiivset eesmärki ei pea kohus põhjendatuks aresti mõistmist miinimummääras. Võttes arvesse kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, võib esmakordsel arestiga karistamisel jääda karistus alla sanktsiooni keskmist. Kohus juhindub VTMS § 107 lg 1 p. 1. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.