Obsah (8)

§ 199§ 201§ 424§ 64§ 68§ 184§ 74§ 75

1-10-5213 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja nr 1-10-5213 (09230118623) Kohtunik Külli Iisop

§ 199

lg 2 p 4, 6, 7, § 424 järgi, Denis Ostapenko süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 6, 7, § 184 lg 1 ja Emil Pauli süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, 6, 7 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 29.06.2010.a.

Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatavad 1. A l e k s e i HIROV – isikukood 38211260273; kodakondsuseta; elukoht: xxx, (asub Vanglas - xxx); keskharidus; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 9 korral, viimati: 31.10.2007.a Harju Maakohtu otsusega

§ 199lg 2 p 4, 5, 7 alusel vangistusega 1 a; § 65 lg 1 alusel vangistusega 1 a.

5 k; § 199 lg 2 p 4, 8 alusel vangist. 2 a, § 65 lg 2 alusel vangistusega 2 a 5 k; vabanes 20.02.2009.a. pärast karistuse kandmist; väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid tasumata); tõkend – vahistamine alates 06.11.2009.a (kahtlustatavana kinni peetud 04.11.2009, 17.-19.06.09., 09.-10.10.09.) Kaitsja advokaat määratud korras Eva Rivis 2 2. D e n i s OSTAPENKO – isikukood 37203180317; Vene Föderatsiooni kodanik; elukoht: xxx (asub Vanglas - xxx); keskeriharidusega; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati: 04.01.2008.a Viru Maakohtu otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 6 k, § 65 lg 2 alusel vangistus 11 k 23 p, § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 706 h tähtajaga 2 a (Viru Makohtu 17.09.2008.a määrusega pööratud täitmisele vangistus 11 k 10 p, vabanes 26.08.09.a. pärast karistuse kandmist); väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid tasumata); tõkend – vahistamine alates 05.11.2009.a (kahtlustatavana kinni peetud 04.11.2009); Kaitsja advokaat määratud korras Riine Lumiste 3. E m i l PAUL – isikukood 37506110369; Eesti kodanik; elukoht: xxx; keskharidusega; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 9 korral, viimati: 20.06.2007.a Harju Maakohtu otsusega

§ 201

lg 2 p 1 järgi – 6 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 14.08.2008 Harju Maakohtu määrusega pöörati vangistus täitmisele, vabanes 23.01.09.a. pärast karistuse kandmist; väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld (oli kahtlustatavana kinni peetud 10.11.2009) Kaitsja advokaat määratud korras Merike Allikmäe RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada A l e k s e i HIROV

§ 199

lg 2 p 4, 6, 7 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust;

§ 424

järgi 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (7 kuu) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 5 päeva (17.19.06.09 ja 09.-10.10.09). Tõkend – vahistamine jätta muutmata ning mõistetud vangistuse (1 aasta 1 kuu 25 päeva) alguseks lugeda 04.11.2009.a. 3 2. Süüdi tunnistada D e n i s OSTAPENKO

§ 199

lg 2 p 4, 6, 7 järgi ja karistuseks mõista 9 kuud vangistust ,

§ 184

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra (7 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta ja 2 kuud vangistust Tõkend – vahistamine jätta muutmata,

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 04.11.2009.a. 3. Süüdi tunnistada E m i l PAUL

§ 199lg 2 p 4, 6, 7 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (2 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust, millest kantuks lugeda 1 päev eelvangistust.

§ 74alusel ei pöörata vangistust ( 3 kuud 29 päeva) täielikult täitmisele, kui E.

Paul 2(kahe)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld - pärast kohtuotsuse jõustumist tühistada.

1. Välja mõista solidaarselt Aleksei Hirovilt, Denis Ostapenkolt ja Emil Paulilt õigusvastaselt tekitatud kahju katteks 8 762.- (kaheksa tuhat seitsesada kuuskümmend kaks) krooni ehk 560 eurot JTKH´ kasuks.
2. Asitõendid (asuvad kriminaalasja juures): 5.
3. A. Hirovilt kinnipidamisel 17.06.
4. äravõetud mobiiltelefon Nokia 3310 (Imei-kood: XXX), Zen sim-kaardid nr XXX ja XXX – tagastada A. Hirovile pärast otsuse jõustumist. 5.
5. kolm DVD-plaati Sikupilli Keskuse turvakaamerate salvestusega; CD-plaat kõnesalvestusega; kruvikeeraja; toruvõti; mootorratta lukk - pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada; 5.
6. asitõendite hoiuruumi antud kinnaste jäljed jälgedekaardil, papillaarkurrustiku jäljed jälgedekaardil, musta värvi töökindad - pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada.
7. Välja mõista süüdistatavatelt menetluskulud riigieelarve tuludesse: 6.
8. Aleksei Hirovilt määratud kaitsjale makstav tasu 2 400 (kaks tuhat nelisada) krooni, sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, joobe tuvastamise ja ekspertiisitasu 1 826 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend kuus) krooni. 6.
9. Denis Ostapenkolt määratud kaitsjale makstud tasu 1 680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni, ekspertiisikulud 4 430 (neli tuhat nelisada kolmkümmend) krooni ja sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni; 4 6.
10. Emil Paulilt määratud kaitsjale makstud tasu 1 680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni ja sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni. Kohus määrab, et menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 10 kuu jooksul võrdsetes osades, alates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-10-5213 . Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis ja saadetakse vahialusele 15.-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist. SÜÜDISTUS A. Hirov, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos isikuga, kellele käesolevas kriminaalasjas süüdistus ei ole esitatud, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas 16.06.2009.a ajavahemikul kella 20.00-st kuni kella 23.30.ni aadressilt Tallinn, XXXOY-le KM kuuluva ja Soome VR kodaniku PAP kasutuses olnud mootorratta “Kawasaki” (Soome registrimärgiga VS 98) maksumusega 75 000 krooni. A. Hirov, D. Ostapenko ja E. Paul isikutena, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis koos 04.11.2009.a. kella 13.40 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kasutades eelnevalt A. Hirovi poolt JTKHlt varastatud originaalvõtit, varastasid Tallinnas, Tartu mnt 87 asuvast parklast Soome kodanikule JTKHle kuuluva sõiduauto AUDI A6 (reg nr XXX) väärtusega 35 000 eurot, mis moodustab valuutakursi järgi 547 631 krooni (1 EUR = 15,64660 EEK), milles oli JTKH isiklik vara, ja nimelt: päikeseprillid “RAYBAN” ja päikeseprillid “BIG PERFOMANCE” kokku maksumusega 300 eurot (4 694 kr); mitmeotstarbeline taskunuga maksumusega 100 eurot (1 565 krooni); kirves, maksumusega 50 eurot (782 krooni); handsfree NOKIA, maksumusega 100 eurot (1 565 krooni) ja 10 eurot (156 krooni), kokku omastas võõrast vara üldsummas 556 393 krooni. Seega A. Hirov, D. Ostapenko ja E. Paul, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, suures ulatuses ning isikute grupis, panid toime

§ 199lg 2 p 4, 6, 7 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Aleksei Hirov 09.10.2009.a kella 23.40 ajal Tallinnas, Salme tn 31 maja juures juhtis moorsõidukit Mercedes Benz 280SE registrimärgiga XXX olles narkojoobes. Seega A. Hirov, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5 Denis Ostapenko omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – pulbriline aine massiga 0,72 grammi, sisaldab 7,4 % fentanüüli, milles oli 0,053 grammi puhast fentanüüli. Omandatud narkootilist ainet kandis Denis Ostapenko endaga kaasas, kuni see 04.11.2009 kella 21.00 ajal Põhja Politseiprefektuuris Varavastaste kuritegude talituses Tallinnas, Pärnu mnt.139 tema juurest läbivaatusel leiti ja ära võeti. Suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Denis Ostapenko toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SESUKOHAD Prokurör L. Tšurilova leidis, et süüdistatavate süü kõigis episoodides on tõendamist leidnud ning nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Tsiviilhagi varastatud autost kadumaläinud asjade osas on põhjendatud, vastuväiteid sellele ei ole esitatud ning tekitatud kahju 8 762 krooni (560 eurot) tuleb süüdlastelt välja mõista solidaarselt. A.Hirovile taotles prokurör karistuseks

§ 199

lg 2 p 4, 6, 7 järgi 10 kuud vangistust ja § 424 järgi 4 kuud vangistust; liitkaristuseks § 64 lg 1 alusel 1 aasta vangistust, mida lühimenetlusest tulenevalt vähendada kolmandiku võrra. 8-kuulisest vangistusest lugeda kaetuks 5 eelvangistuspäeva ning 7 kuu ja 25-päevase vangistuse alguseks lugeda 04.11.2009.a. D.Ostapenkole taotles prokurör karistuseks

§ 184

lg 1 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust ja § 199 lg 2 p 4, 6, 7 järgi 4 kuud vangistust; liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida kolmandiku võrra vähendada. 1-aastase vangistuse alguseks lugeda 04.11.2009.a. E.Paulile taotles prokurör karistuseks

§ 199

lg 2 p 4, 6, 7 järgi 6 kuud vangistust, mida kolmandiku võrra vahendada ning

§ 74

alusel karistust mitte täitmisele pöörata, kui E.Paul 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

A. Hirovi kaitsja E. Rivis leidis, et A. Hirovile esitatud süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kuigi A. Hirov end eeluurimisel süüdi ei tunnistanud, on ta vangistuses olles asjade üle järele mõelnud, kohtuistungil oma süüd tunnistanud ja toimepandut kahetsenud; tsiviilhagile vastuväiteid ei esitanud. Kuigi vargus ühes episoodis oli toime pandud suures ulatuses, sai kannatanu oma auto tagasi ja A. Hirovi süü ei ole suur. Kaitsja arvates ei ole oluline, mitu korda on varem A. Hirovit karistatud varavastaste kuritegude eest, sest korduvust on juba arvesse võetud tema käitumise kvalifitseerimisel. Kaitsja arvates tuleks A. Hirovit karistada mitte pikema kui 8-kuulise vangistusega, mis lugeda kaetuks eelvangistusajaga. D. Ostapenko kaitsja R. Lumiste leidis, et süüdistus tema kaitsealuse mõlemas episoodis on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tsiviilhagile vastuväiteid ta ei esitanud. Kuna narkootikumidega seotud kuritegudes ei ole D. Ostapenkot varem karistatud, tuleks talle karistus mõista sanktsiooni alammääras ning selle karistusega lugeda kaetuks ka kergem karistus, mis tuleb kanda varguse eest. Emil Pauli kaitsja Merike Allikmäe oli seisukohal, et kogutud tõendid on lubatavad, süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ja põhjendatud. E. Pauli osa varguses oli kõige väiksem, oma süüd tunnistas ta juba eeluurimisel ja kahetses toimepandut ning teda tuleks karistada lühiajalise vangistusega tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all. 6 TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED Kohtuliku uurimise käigus on kohus kontrollinud järgmisi kohtueelses menetluses kogutud tõendeid ja tuvastanud alljärgnevad asjaolud. Kuriteoepisood 16.06.2009 – mootorratta Kawasaki vargus Lisaks Aleksei Hirovi süü omaksvõtule kohtuistungil on mootorratta Kawasaki vargus leidnud tõendamist: - kannatanu PPA´ ütlustega (II kd, tl 3 - 6, 20, 194 - 202), millest nähtuvalt 16.06.2009 kella 20.00-st 23.30-ni varastati hotelli parklast Tallinnas Lastekodu 13 tema kasutuses olnud mootorratas Kawasaki, registrimärgiga XXX. Sai mootorratta tagasi, kahjunõuet ei esita; - Põhja PP komissar J. Tomsoni ettekande ( II kd, tl 9) kohaselt oli patrulli poolt aadressil Tartu mnt 80K Tallinnas leitud ärandamistunnustega sama mootorratas. 17.06.

1. kell 10.50 pidas ta Tartu mnt 80K kinni kaks noormeest - Aleksei Hirovi ja Igor Peresõpkini, kes lammutasid mootorratast ning seda kinnitavad ka kahtlustatavana kinnipidamise protokollid (II kd. tl. 36 – 37; 57 -58) ning sündmuskoha vaatlusprotokoll; - sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (II kd, tl 10 - 19) nähtuvalt asub mootorratas Kawasaki, sinist värvi, reg nr XXX, Tartu mnt 80K maja lähedal tühermaal, on pooleldi lahti võetud. Selle juures maas tööriistad: lihtvõtmed, kruvikeerajad, näpitsad ja mootorratta esmaabiapteek, tulekustuti, rattalukk, rohu sees lõhutud süütelukk. Esiratta kõrval kütusepaak, kütusepaagi küljekatted, selle peal mutrid ja toruvõti; - kahtlustatavana üle kuulatud A Hirov (II kd, tl 38 - 40) ei tunnistanud mootorratta vargust ning väitis, et nägi seda mootorratast lammutatuna juhuslikult, olles koos I. Peresõpkiniga. Otsustas ratta korda teha, et soomlasele tagastada, ratta juures vedelesid vajalikud tööriistad ja kindad. Neid ütlusi kohtuistungil avaldades A. Hirov naeris; tunnistas end küll varguses süüdi, kuid toimepandut ei kahetsenud. - kahtlustatava Igor Peresõpkini ütluste (II kd. tl 59 – 61) kohaselt nägi ta 17.06.
2. Tartu mnt 80K juures mootorratast Kawasaki. Hirov ütles, et teab, kellele see kuulub, et vaja see kokku panna ja anda üle omanikule. Mootorrattal oli osasid maha võetud, mis vedelesid ratta kõrval, samuti tööriistad. Tallinna olevat ta jõudnud vahetult enne seda Sillamäelt. - asitõendi vaatlusprotokollides koos fototabelitega (II kd, tl 42-46, 62-67, 69-73) on vaadeldud A. Hirovil 17.06.
3. tema kahtlustatavana kinnipidamisel kaasas olnud mobiiltelefoni Nokia, sim-kaarti (abonentnumbriga XXX) ja sim-kaardi ümbriseid, I. Peresõpkinil kahtlustatavana kinnipidamisel kaasas olnud mobiiltelefone Samsung SGH Z230, SIM-kaart on abonentnumbriga XXX ja Nokia, SIM-kaart abonentnumbriga XXX. Vaadeldud ka Tartu mnt 80K, Tallinn, sündmuskohalt kaasavõetud kruvikeerajat, toruvõtit, mootorratta lukku; - jälitusprotokollidega (II k, tl 74 - 89) on tuvastatud, et A. Hirov kasutab kõnekaarti XXX, Peresõpkin kasutab nr XXX ja XXX. Mobiiltelefoni asukohta Lastekodu 3 on Hirovile 17.06.
4. kell 08.24 ja 08.38 helistanud XXX (Peresõpkin). 17.06.
5. kell 02.57 on Peresõpkin asunud Liivalaia1 piirkonnas. Sellega on ümber lükatud kahtlustatavate ütlused juhuslikust kokkusaamisest ja I.Peresõpkini Sillamäelt tulekust vahetult enne nende kinnipidamist. - Tunnistaja Andrei Hirovi ütlustest (II kd, tl. 90 - 92) nähtuvalt helistas talle 2009.a juuni keskpaiku öösel kella 03 paiku mitu korda vend Aleksei Hirov ja palus veoautoga mingit asja kuhugi vedada, millest tema keeldus. Kohtuotsuse ärakirjast nähtuvalt (II kd. tl. 131-134, 135 – 144) on A. Hirovi näol tegemist isikuga, keda on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. 7 I. Peresõpkin on kuulutatud tagaotsitavaks (tl. 100 -101) ning materjalid tema osas on eraldatud iseseisvaks menetluseks (II kd, tl. 102 -103). Kohus leiab, et antud asjas on kogutud piisavalt tõendeid, et A. Hirov süüdi tunnistada varguses, mis on toime pandud isikute grupis ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus selles varguse episoodis tuvastanud ei ole. Kuriteoepisood 09.10.2009 – mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis Lisaks Aleksei Hirovi süü omaksvõtule kohtuistungil on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis leidnud tõendamist: - tunnistaja Talvi Peets`i ütlustega (II kd, tl 153 – 154), millest nähtuvalt pidasid nad 09.10.
6. kella 20.40 paiku vanemkonstaabel A. Mölliga Salme tn kinni sõiduauto MercedesB, mida juhtis A. Hirov, kellel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. Politseisõidukisse tulles viskas ta selle alla süstla. Oli unine, pupillid olid väiksed, reaktsioon aeglane. Ütles, et on tarvitanud mingisuguseid tablette; - indikaatorvahendi kasutamise protokolli (II kd, tl 145a) kohaselt ei olnud A. Hirov alkoholijoobes; - narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktis 10.10.
7. kell 00.30 (II kd, tl 146, 147, 148,149) on märgitud, et A. Hirovil esineb fentanüüli tarvitamise tunnuseid, seda kinnitas kliiniline pilt ja uriini söeluuring ning pärast ekspertarvamuse saamist andis arst arvamuse, et A. Hirovil esines joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tulemusena. Wismari Haiglas A. Hirovilt võetud uriiniproovi alusel on ekspert M. Liiv tuvastanud, et see sisaldas fentanüüli ja tramadooli (tl.150). - Aleksei Hirov kahtlustatavana ülekuulamises kasutas oma õigust ütluste andmisest keelduda. (II kd, tl 156 – 158). Kohus leiab, et A. Hirovi süü mootorsõiduki juhtimises narkojoobes on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud

§ 424järgi.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuriteoepisoodid 04.11.2009 - sõiduauto Audi A6 vargus ja D.Ostapenko poolt narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises Lisaks A. Hirovi, D. Ostapenko ja E. Pauli süü omaksvõtule kohtuistungil on sõiduauto Audi A6 ning seal olevate esemete vargus ja suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik omandamine ja valdamine D. Ostapenko poolt leidnud tõendamist: - kannatanu JTKH´ ütlustega (I kd, tl 2 - 7, 53 - 56), millest nähtuvalt varastati 04.11.2009.a kella 12.15-st kuni 15.00-ni, mil ta viibis Rosso kohvikus Sikupilli Prismas, maa-alusest parklast tema sõiduauto Audi A6, registrimärgiga XXX(Fin), avastas ka auto võtmete kadumise oma jaki välistaskust. Jakk oli kohvikus tooli seljatoe peal. Auto dokumendid olid autos. Auto väärtus 35 000 EUR(~525 000 kr). Autol oli signalisatsioon ja ärandamisvastane seade, mis ei lase autot ilma võtmeta käivitada. Sõiduauto koos võtme ja numbrimärgiga tagastati talle uurimise ajal. Autost varastati päikeseprillid - Rayban ja Big Performance 8 kokku väärtusega 300 EUR (~4694 kr), kokkupandav nuga 100 EUR (1565 kr), peenraha kokku 10 EUR (156 kr), varastatu summa kokku 560 EUR ehk 8 762 krooni ning selles summas on esitanud ka tsiviilhagi (I kd. tl. 57 - 58); Põhja PP politseivaneminspektori L. Saaremägi ettekande (I kd, tl 42) kohaselt 04.11.2009 kella 19.40 ajal märkas ta Tammsaare tee 111 Statoil teenindusjaama juures seismas sõiduautot Audi A6, mille juures seisid kaks meesterahvast. Auto hakkas liikuma mööda Mustamäe teed Paldiski mnt suunas. Kontrollimisel selgus, et auto oli ärandatud. Kell 20.40 märkas sama sõidukit Tammsaare tee 96 GÜ kompleksi juures. Auto pagasiruumi juures toimetasid samad isikud, eemaldatud oli esimene numbrimärk, tagumise märgi kohale oli paigaldatud reg nr XXX. Isikuteks osutusid Aleksei Hirov ja Denis Ostapenko. A. Hirovi jope taskust avastati süstal vedelikuga, D. Ostapenko pükste taskust 1 minigrip kilekott pulbrilise ainega ja jope taskust süstal vedelikuga; - sündmuskoha vaatlusprotokollides ja tehnilise uuringu protokollis (I kd, tl 8 - 11, 15 - 16, 19-38, 39 - 41) on fikseeritud Sikupilli Prisma maa-alune parkla, Rosso kohvik, eskalaatorid, mille kaudu saab maaalusesse parklasse; sõiduautot Audi A6 on vaadeldud Tammsaare tee 96 asuva GÜ juures; sõiduauto pagasiruum oli üles tõstetud, puudus esimene registreerimisnumber, pagasiruumi luugi küljes oli numbrimärk XXX, pagasiruumis oli numbrimärk XXX; auto vasakpoolse külje juures maas oli numbrimärk XXX ja muljutud numbrimärk XXX; - kahtlustatava D. Ostapenko kinnipidamise protokolli (I kd, tl 69) kohaselt võeti temalt kinnipidamisel 04.11.09.a. kell 21.00 vasakpoolsest lukuga suletavast tagataskust ära 1 minigripp kott mingi ainega; - kahtlustatav D. Ostapenko (I kd, tl 70 - 73, 78 – 82) auto varguses end süüdi ei tunnistanud; tunnistas seda, et omandas narkootilist ainet kilekotikeses (alla 1 g) 04.11.

1. kella 16 paiku Balti jaamas tundmatu mehe käest enda tarbeks. 04.11.
2. päeval läks koos Hirovi ja E. Pauliga Sikupilli kohvikusse. Ostis endale piruka ja läks välja, Hirov istus ühe laua taha. Kus E. Paul oli, ei tea. Varsti väljus Hirov ja läks keskuse ees olevasse parklasse, käis seal mingil põhjusel ringi. Siis mindi kolmekesi Hirovi ettepanekul maa-alusesse parklasse; ühe auto signalisatsioon hakkas tööle Hirov avas selle auto uksed ja istus juhi kohale, sõitis parkimiskohalt välja, peatus ja Ostapenko istus tema kõrvale. Seejärel 10 meetrit eemal istus ka E. Paul tagumisele istmele. Nad sõitsid Majaka piirkonda. Hirov ütles, et see on tema sugulase auto. Õhtul sõitis ta koos Hiroviga sama autoga Mustamäele. Ei mäleta, kumb oli roolis. Jätsid auto Hesburgeri kohviku tanklasse. Seal nad süstisid endile jälle narkootilist ainet, pärast seda ei mäleta midagi. Ei võtnud autost mingeid asju ega näinud, et poisid võtsid. Narkootikume omandas 04.11.
3. võõralt mehelt enda tarbeks ja hoidis pakikest narkootilise ainega pükste taskus. - kahtlustatav A. Hirov (I kd, tl 102 - 105, 107 - 110, 112 - 115 ) end auto varguses süüdi ei tunnistanud. Väitis, et koos Ostapenkoga tarvitas vaid narkootikume.04.11.2009.a õhtul sõitis temaga Mustamäele narkootikume omandama. Kadaka teel omandasid tundmatult meesterahvalt „hiinlast“. Läksid Tammsaare tee garaažikompleksi juurde neid tarvitama. Seal nägid sõiduautot Audi A6, reg nr XXX, mille pagasiruum oli avatud, selles ei olnud midagi; pidas võimalikuks, et käis sel päeval Tartu mnt 87 kaubanduskeskuses Prisma; -kahtlustatav Emil Paul (I kd, tl 141 - 144, 168 - 170) tunnistas end varguses süüdi. 04.11.2009 läksid nad Tartu mnt Prisma müügikeskusesse kohvikusse. Hirov istus seal ühte lauda, tema selja taga istus üks külastaja. 5-10 minuti pärast tuli Hirov välja, näitas E. Paulile 9 autovõtmeid, ütles, et lähme vaatame mis auto see on. Sel ajal tuli nende juurde ka Ostapenko ja nad läksid peasissepääsu juures olevasse parklasse. Hirov hakkas vajutama signalisatsioonipudile, ükski auto ei reageerinud. Siis läksid nad müügikeskuse all olevasse parklasse, siin hakkas signalisatsioon tööle sõiduautol Audi. A.Hirov avas ukse, istus esiistmele, Ostapenko seisis auto kõrval. Tema jäi ootama maa-aluse väljapääsu juurde. Umbes 5 minuti pärast sõitis auto parklast välja, roolis oli Hirov, Ostapenko kõndis kiirel sammul auto taga. Hirov jäi seisma, Ostapenko istus tema kõrvale, E. Paul istus taha. Nad jäid seisma Laagna tee silla lähedal KUMU juures, kus tema lahkus, Hirov ja Ostapenko jäid auto juurde; - kahtlustatava E. Pauli ütluste olustikuga seostamise protokolli (I kd, tl 149 - 152, 155 – 163) kohaselt juhatas ta uurijad Tartu mnt 87 asuva Sikupilli keskuse juurde, siseneti hoonesse ja peatuti ühe kohvikulaua juures, kus 04.11.
4. oli istunud lauda Hirov ja tema selja taga lauas istus keegi külastaja. E. Paul selgitas, et tema väljus siis ja 5-10 minuti pärast tuli Hirov ja näitas autovõtmeid. Maa-aluses parklas näitas E. Paul kohta, kus oli seisnud Audi, mille Hirov avas võtmega ja istus juhiistmele. Seejärel näitas ta õues kohta, kus ta ootas Hirovit ja kuhu Hirov autoga sõitis ning autosse istusid tema ning Ostapenko. Seejärel näitas ta Pallasti tn 40 hoovis olevat parkimisplatsi, kuhu nad auto jätsid. Tema lahkus sealt, Hirov ja Ostapenko jäid auto juurde; - jälitusprotokollist (I kd, tl. 173 – 174) nähtuvalt oli 04.11.2009 kella 20.40 paiku varastatud Audi A6 vahetus läheduses Tammsaare tee 96 GÜ garaažikompleksi juures olid kinni peetud A. Hirov ja D. Ostapenko. A. Hirovil oli kaasas mobiiltelefon Sony Ericsson W2001i kõnekaardiga
5. Abonentnumbrit kasutatud 04.11.2009 kella 17.52-st kuni 20.26-ni Tallinna piirkonnas tugijaamade asukohtades Peterburi mnt 1, Ülemiste tee 1, Katusepapi 16, Pallasti 28, Pae 1/Majaka 61, Vesivärava 37, Sõpruse pst 151, Tammsaare tee 143, Sõpruse pst 188; - tunnistaja TKütluste (I kd, tl, 177 - 179/ kohaselt oli ta ostukeskuse maaaluses parklas 04.11.2009 kella 13.30 ajal, kui elektrooniliselt avati tema sõiduki kõrval asuv sõiduauto Audi, Soome numbriga. Umbes minuti pärast tuli sõiduki juurde 3 meest. Juhiukse avas kapuutsi kandev mees ja istus juhikohale. Oli näha, et ta ei saanud auto käivitamisega hakkama, ei teadnud, kuhu võtit panna. Kui tunnistaja oma autoga tagurdas, olid ka Audi tagurdamistuled põlema hakanud. Audi vahetus läheduses nägi ühte kolmest Audi juurde tulnud mehest - kõige pikemat - närviliselt passimas, kolmandat isikut ei olnud näha. Sõitnud oma autoga parklast välja, nägi õues väljasõidu juures 30-ndates tumedas jopes meest, kes võis olla kolmandaks isikuks. Tema olek oli väga närviline, vaatas pidevalt ringi. Teatas toimunust telefonile 110; - asitõendi vaatlusprotokolli (I kd, tl. 175 - 176) kohaselt on CD-le salvestatud 04.11.2009 kell 13.36 toimunud kõnet TK`i ja Põhja PP juhtimiskeskuse vahel, milles teatatakse autovargusest; politseile teatakse varguses osalenud kolmest mehest: kapuutsiga mees istus Soome numbrimärgiga Audi rooli, teine jäi parkla uksele ja kolmas ootas neid väljas. - fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidest (I kd, tl 180 – 194) nähtuvalt TK tunneb ära A. Hirovi, kes oli maaaluses parklas Audi rooli taga. Samuti tunneb ära D. Ostapenko, kes oli maaaluses parklas sõiduauto Audi läheduses. E. Paulis tunneb ära isiku, kes seisis maaaluse parkla väljasõidu ääres. - asitõendi (Sikupilli kaubanduskeskuse turvakaamera salvestused 04.11.2009 DVD-plaatidel) vaatlusprotokollis, millele on lisatud hulgaliselt salvetustest tehtud fotosid (I kd, tl 196 213), on näha A. Hirovi, D. Ostapenko ja E. Pauli liikumine ja tegevus Sikupilli kaubanduskeskuses, baaris ja parklas 04.11.2009.a; - isiku läbivaatuse protokollidest koos fototabelitega (I kd, tl 216 – 260) nähtub, et D. Ostapenkol oli seljas tumedat värvi kapuutsiga jope, varrukatel õlgadest mansettideni laiad 10 heledad vertikaalsed triibud, heledad püksid, heledatriibuline sviiter; A. Hirovil oli valge lühike jope, tumedad dressipüksid, külgedel 2 vertikaalset triipu, hall sviiter, helebeež jope; E. Paulil oli seljas tumehall jope, helesinised teksad, helesinine džemper, hall kootud müts. - Eksperdi arvamuse /ekspertiisiakt nr AN-1166-09/4473/ (I kd, tl 281) kohaselt D.Ostapenkolt leitud ja äravõetud minigrip kilekotis olev beež pulber on massiga 0,72 grammi ja sisaldab 7,4 % fentanüüli, mida pulbris on 0,053 grammi; - eksperdi arvamuse /Ekspertiisiakt nr GE-1322-09/4472/ (I kd, tl. 286 - 288) kohaselt ära võetud plastmassist süstlast leiti fentanüüli, oli 0,373 g vedelikku. Aine kogus oli aga ebapiisav kvantitatiivse analüüsi teostamiseks; -DNA ekspertiisi tulemusena on ekspert andnud arvamuse (I ks.tl. 285 – 288), et süstal, milles oli vedelik, kolvi otsalt võetud proov sisaldas A. Hirovi DNA-d, ning minigrip kilekotilt (milles oli pulbriline aine) leiti D. Ostapenko DNA-d; - asitõendi vaatlusprotokolli (I kd, tl 290 - 296) kohaselt vaadeldi A. Hirovil kinnipidamisel kaasasolnud mobiiltelefoni Sony Ericsson W200i ab. nr-ga XXX; - tunnistaja Galina Hirova (süüdistatava ema) ütluste (I kd, tl 273 – 275) kohaselt 04.11.2009.a kella 17.00 ajal palus Aleksei temalt helistamiseks telefoni (nr XXX) pooleks tunniks ja läks ära. Öösel helistas ta, et on kinni peetud ja viibib politseis. Nii karistusregistri väljavõtted kui ärakirjad kohtuotsustest (I kd, tl. 59 -68, 90 – 97, 126 -137; II kd. tl. 129 -130, 166-167, 174-177) kinnitavad, et A. Hirov, D. Ostapenko ja E. Paul on isikud, kes on varem toime pannud varavastaseid kuritegusid, nii vargusi kui omastamisi. Kontrollitud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et kõigi kolme süüdistatava süü 04.11.09.a. toimepandud varguses on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 4, 6, 7 järgi, sest tegemist oli isikutega, kes on varem toime pannud varguse või omastamise, vargus oli toime pandud suures ulatuses ja isikute grupi poolt. Kolme süüdistatava ühine ja kooskõlastatud tegutsemine on jälgitav nii videosalvestuselt kui tõendamist leidnud otsese pealtnägija, tunnistaja T. Kolki ütlustega. Suures ulatuses varguse mõiste annab Karistusseadustiku rakendamise seaduse (

RS) § 8 p 2, mille kohaselt suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Palga alammäär 2009.a. ning ka käesoleval ajal on 4 350 krooni ning varguse suur ulatus algab seega 435 000 kroonist. Kannatanule oli auto ning selles olevate isiklike asjade vargusega tekitatud kahju 556 393 krooni ning tegemist on vargusega suures ulatuses. Kannatanu ütlustes auto või asjade maksumuse osas ei ole kohtul alust kahelda. Vastuväiteid nende asjade väärtusele ei ole esitanud ka süüdistatavad või nende kaitsjad. Kuna auto on kannatanu tagasi saanud, on põhjendatud tema hagi seoses autost varastatud raha ja asjadega kokku summas 8 762 krooni, mis kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 alusel kui õigusvastaselt tekitatud kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kõik süüdistatavad on hagi kohtuistungil õigeks võtnud Summa 8 762 krooni tuleb süüdistatavatelt välja mõista solidaarselt. Ühiselt varguse toime pannud isikud on solidaarvõlgnikud VÕS § 65 tähenduses. 11 Tõendamist on leidnud ka D. Ostapenko süü suures koguses narkootilise aine (fentanüüli) omandamises ja valdamises ning õigesti on tema käitumine kvalifitseeritud

§ 184lg 1 järgi.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Prokurör süüdistusakti p-s 2 (kuriteo asjaolud) märgib, et fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 2 mg narkootilisest ainest. Kohus nõustub sellega, sest kohtutoksikoloogia ekspertide arvamustes ning kujunenud kohtupraktikas on käsitletud fentanüüli suuruse kogusena 0,5 – 2 mg, kuna sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. D. Ostapenkolt ära võetud pulber sisaldas aga 0,053 grammi ehk 53 mg puhast fentanüüli ning tegemist on narkootilise aine suure kogusega, sest sellest kogusest piisab kaugelt rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatavate süüst, arvestab karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. E. Paul on osalenud ühe varguse toimepanemisel ning tema osa selles kuriteos oli kõige väiksem. Kui varastatud autoga oli sõidetud Lasnamäele, lahkus ta oma kaaslastest, autos olevatest asjadest ta midagi endale ei saanud ning selle autoga rohkem ringi ei sõitnud. Oma süüd varguse toimepanemisel on ta tunnistanud juba kohtueelses menetluses ning puhtsüdamlikult kahetsenud toimepandut, mida kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi E. Pauli on varem korduvalt karistatud nii kuritegude kui väärtegude toimepanemise eest, on talle süüks arvatud vargus ainus süütegu, mille ta on toime pannud pärast viimase karistuse kandmist. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja seisukohaga, et E. Pauli on võimalik karistada lühemaajalise vangistusega tingimisi, andes ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, s.o. kohaldada tema suhtes

§ 74ja § 75 sätteid.

Kohus nõustub ka prokuröri taotlusega karistusmäära osas – 6 kuud vangistust ning katseaja pikkuseks peab kohus vajalikuks määrata 2 aastat. A. Hirov on toime pannud kaks grupilist vargust ning narkojoobes juhtinud mootorsõidukit. Auto varguses 04.11.09.a. oli tema osa kõige suurem, sest tema varastas kannatanult autovõtmed, tema istus autorooli, millega parklast välja sõideti, tema vahetas autonumbreid. Karistuse kandmiselt oli ta vabanenud alles 20.02.2009.a., kuid uue varguse sooritas ta juba vähem kui 4 kuu möödumisel ning narkootilise aine ebaseadusliku tarvitamise eest karistati teda kahel korral arestiga. Arest on kandmata, sest arutatavate kuritegude eest võeti ta vahi alla enne, kui jõudis aresti kandma hakata. Varasemalt mõistetud rahatrahvid on tal tasumata. Tal puudusid legaalsed sissetulekud. Tema kuriteod on muutunud üha raskemaks, sest viimane vargus on juba toime pandud suures ulatuses ning kohus ei saa kuidagi nõustuda kaitsja väitega, et A. Hirovi süü ei ole suur. Oma süüd toimepandud kuritegudes tunnistas A. Hirov alles kohtuistungil. Kohus arvestab seda küll karistust kergendava asjaoluna, kuid see ei saa oluliselt vähendada talle mõistetavat karistust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A. Hirov on isik, keda toimepandud tegude eest pole võimalik karistada rahalise karistusega või mõista talle vangistus tingimisi. A. Hirovit peab kohus vajalikuks karistada vangistusega, 12 mis ei saa olla varguste eest väiksem kui 1 aasta ja 6 kuud vangistust; joobes juhtimise eest on teda võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära lähedaselt. Raskeima karistuse suurendamise teel peab kohus vajalikuks karistada teda 1 aasta ja 9-kuulise vangistusega, mida lühimenetlusest tingituna tuleb vähendada kolmandiku võrra ning karistuse kandmise aja hulka arvata ka eelvangistusaeg. D. Ostapenko on toime pannud ühe varguse ja narkootilise aine käitlemise suures ulatuses. Ka tema karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist kohtuistungil, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse kandmiselt vabanes ta 26.08.09.a. ning vähem kui 3 kuu möödumisel on ta toime pannud uued kuriteod, s.h. ühe esimese raskusastme kuriteo. Ka temal puudusid legaalsed sissetulekud, aastaid on ta ise olnud narkosõltlane. Kohus peab võimalikuks karistada teda

§ 184

lg 1 järgi sanktsiooni alammäära lähedaselt, mitte alammääras nagu taotles tema kaitsja ning varguse eest mõista karistuseks 9 kuud vangistust. Tema osa kannatanu auto varguses oli suurem kui E. Paulil (koos Hiroviga kasutas ta autot edasi, võtsid maha numbrimärgid), kuid väiksem kui A. Hirovil, keda kohus loeb selle varguse toimepanemise initsiaatoriks. Iga isiku süü suurus peab kajastuma ka mõistetava karistuse määras. Prokuröri poolt taotletud karistusmäära varguse eest A. Hirovile ja D. Ostapenkole peab kohus põhjendamatult leebeks ning mittevastavaks nende süü suurust arvesse võttes. Varguse eest raskendavatel asjaoludel näeb seadusandja ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. 4-kuulist vangistust varguse eest, mida prokurör taotles D.Ostapenole, võiks mõista pisivarguste eest, mitte aga suures ulatuses toimepandud varguse korral. Ka karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades on sellise isiku karistamine sisuliselt sanktsiooni alammääras täiesti põhjendamatu. A. Hirovile, kes pani toime nii mootorratta kui auto grupilise varguse ning oli suures ulatuses toimepandud varguse initsiaatoriks, 10-kuulist vangistust taotledes prokurör ei põhjendanud oma karistusmäära valikut ning kohtule jäi arusaamatuks, miks varem üheksal korral (põhiliselt varguste eest) karistatud isikut tuleks mõjutada oluliselt leebema karistusega kui talle on mõistetud varem oluliselt väiksemas ulatuses toimepandud varguste eest. Politsei aktiivse tegutsemise tagajärjel varastatud mootorratas ja auto leiti ning tagastati omanikele ning sellega hoiti ära ka suurema kahju tekkimine kannatanutele, kuid see asjaolu ei saa aluseks olla süüdlastele karistuse mõistmisel oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 kohaselt on sundraha suuruseks esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära (10 875 krooni) ja teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära (6 525 krooni). Suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik omandamine ja valdamine on esimese astme kuritegu, vargus ja joobes mootorsõiduki juhtimine aga teise astme kuriteod. 13 Kõigilt kolmelt süüdimõistetult tuleb välja mõista määratud kaitsjale makstav tasu ning sundraha ning A. Hirovilt joobe tuvastamise ja ekspertiisitasu 1 826 krooni ning D. Ostapenkolt narkootilise aine ekspertiisi ja DNA ekspertiisi tasud – vastavalt 1 510 krooni ja 2 920 krooni, s.o. kokku 4 430 krooni. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 311313. Kohtunik