← Eesti

1-09-22334/22

Obsah (12)§ 306§ 126§ 180§ 289§ 64§ 114§ 111§ 113§ 63§ 68§ 175§ 179

1-09-22334 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2010.a. avalikul kohtuistungil Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtu koosseis kohtunik Ene Muts Kohtuistung

§ 306ja § 309 lg 3 Süüdi tunnistada Raivo Koppel Kar

S § 418 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o. 7200 (seitse tuhat kakssada) krooni. Süüdi tunnistada Raivo Koppel KarS § 22 lg 2, 3 - § 3113 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära, s.o. 43 200 (nelikümmend kolm tuhat kakssada) krooni. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista Raivo Koppeli liitkaristuseks 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära, s.o. 43 200 (nelikümmend kolm tuhat kakssada) krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arvate karistusaja hulka eelvangistus 21.–23.01.

  1. a, mis vastab 9 (üheksale) päevamäärale ning Raivo Koppeli kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 171 (ükssada seitsekümmend üks) päevamäära, s.o. 41 040 (nelikümmend üks tuhat nelikümmend) krooni. Süüdi tunnistada Toivo Kört KarS § 3113 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 180 (ükssada kaheksakümmend) päevamäära, s.o. 54 360 (viiskümmend neli tuhat kolmsada kuuskümmend) krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arvate karistusaja hulka eelvangistus 21.–23.01.
  2. a, mis vastab 9 (üheksale) päevamäärale ning Toivo Kördi kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 171 (ükssada seitsekümmend üks) päevamäära, s.o. 51 642 (viiskümmend üks tuhat kuussada nelikümmend kaks) krooni. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber
  3. Rahalise karistuse tasumisel märkida maksekorraldusele selgituseks „maksja nimi, 1-09-22334, rahaline karistus“. Rahalise karistuse tasumata jätmise korral kuulub rahaline karistus KarS § 70 alusel asendamisele vangistusega. Tõkendid – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendiks olev dokument – M.K. nimel kirjutatud avaldus. Kar

S § 421 ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerida 7,62 kal 1891/30.a mudeli Mossini konstruktsiooni karabiin nr BЛ 5237 (luku nr CE 432).

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Raivo Koppelilt 8511 (kaheksa tuhat viissada üksteist) krooni riigituludesse menetluskulude katteks.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Toivo Kördilt 6722 (kuus tuhat seitsesada kakskümmend kaks) krooni ja 80 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Sewdbank AS-s, viitenumber

  1. Menetluskulude tasumisel märkida maksekorraldusele selgituseks „maksja nimi, 1-09-22334, menetluskulud“. Rahaline karistus ja menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus rahalise karistuse ja menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  2. maist 2010.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
  3. juunist 2010.a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  4. juunist 2010.a. 2 Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Toivo Körti süüdistatakse selles, et tema töötades Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Põlva liiklusjärelevalve grupi komissari ametikohal, grupis koos sama grupi vanemkonstaabel Raivo Koppeliga lõpetasid 13.01.2009.a Põlvas Võru 12 teadvalt ebaseaduslikult väärteomenetluse nr 2650,08,005368, mis viidi läbi M.K. suhtes, kes juhtis 16.12.2008.a Põlva maakonnas Veriora vallas Soohara külas toimunud avarii ajal J.A. kuuluvat sõiduautot Opel Vectra Caravan registreerimisnumbriga XXX XXX . Eeltoodud väärteomenetlus lõpetades rikkus Toivo Kört tema ametijuhendi p-s 2.
  5. sätestatud kohustust menetleda nõuetekohaselt väärtegusid ja määrata karistusi oma pädevuse piires. Väärteomenetluse lõpetamine oli ebaseaduslik seetõttu, et seda tehes ei juhindunud Toivo Kört ja Raivo Koppel tõendite kogumisel ja tõendamisel Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-des 31, 64 sätestatud nõuetest, lahendi tegemisel §-s 72 sätestatud nõuetest ning §-des 29, 30 sätestatud lõpetamise alustest. Seega pani Toivo Kört toime KarS 3113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kohtuvälise menetleja ametniku poolt väärteomenetluse teadvalt ebaseadusliku lõpetamise. Raivo Koppelit süüdistatakse selles, et tema töötades Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Põlva liiklusjärelevalve grupi vanemkonstaabli ametikohal, grupis koos sama grupi komissari Toivo Körtiga lõpetasid 13.01.2009.a. Põlvas Võru 12 teadvalt ebaseaduslikult väärteomenetluse nr 2650,08,005368, mis viidi läbi M.K. suhtes, kes juhtis 16.12.2008.a Põlva maakonnas Veriora vallas Soohara külas toimunud avarii ajal J.A. kuuluvat sõiduautot Opel Vectra Caravan registreerimisnumbriga XXX XXX . Raivo Koppel edastas Toivo Körtile teadvalt tegelikkusele mittevastavad M.K. , T.V. ja R.K. nimel koostatud avaldused 16.12.2008.a. toimunud sündmuste asjaolude kohta ning nende avalduste alusel koostas Toivo Kört 13.01.2009.a. teadvalt ebaseadusliku väärteomenetluse lõpetamise määruse. Väärteomenetluse lõpetamine oli ebaseaduslik seetõttu, et seda tehes ei juhindunud Toivo Kört ja Raivo Koppel tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS §-des 31, 64 sätestatud nõuetest, lahendi tegemisel §-s 72 sätestatud nõuetest ning §-des 29, 30 sätestatud lõpetamise alustest. Seega pani Raivo Koppel toime KarS 3113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kohtuvälise menetleja ametniku poolt väärteomenetluse teadvalt ebaseadusliku lõpetamise. Raivo Koppelit süüdistatakse veel selles, et tema omamata füüsilisele isikule väljastatud tulirelva omandamiseks ja hoidmiseks vastavat luba hoidis alates 2008.a kevadest kuni 21.01.2009.a oma elukohas Põlva maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX majas piiratud tsiviilkäibega laskekõlbulikku 7,62 kal 1891/30.a mudeli Mossini konstruktsiooni karabiini nr BЛ 5237 (luku nr CE 432). Oma eelkirjeldatud tegevusega rikkus Raivo Koppel Relvaseaduse § 9 lg 1, § 32 lg 1 ja § 45 lg 1 sätteid. Seega pani Raivo Koppel toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tulirelva ebaseadusliku käitlemise. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused. Toivo Kört ei tunnistanud ennast talle esitatud süüdistuses süüdi. Raivo Koppel ei tunnistanud ennast talle KarS § 3113 järgi esitatud süüdistuses süüdi. Koppel tunnistab enda süüd KarS § 418 lg 1 järgi esitatud süüdistuses osaliselt. I. Tõendid süüdistuses KarS § 3113 järgi. 3 Raivo Toivo Kört andis kohtus ütlusi, et töötas
  6. a detsembris ja
  7. a jaanuaris korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve grupi komissarina.
  8. alguses oli ametitelefoni number
  9. Komissari tööülesandeks olid ka väärteoprotokollid, väärteomenetluses otsuste tegemine, kohtus kohtuvälise menetleja esindamine. Raivo Koppeliga oli alluvusvahekord. Vastavalt vääteotoimikute liikumisele võib öelda, et kui asi oli 16.12.2008, järelikult siis vastava tööpäeva lõpul sai ta enda kätte menetlejalt väärteomaterjalid. A.M. ülesanne oli väärteomaterjal edastada kantseleisse sisestajale. Hiljemalt reedeks olid toimikud kõik komissari käes. Ülesanne oli nad läbi vaadata. Detsembrikuus on aasta lõpp. On iga-aastane jõulurahu, st kõik mehed on väljas, siis on koormus suurem. Väärteotoimikutega jõudis tutvuda vahetult enne jõule, 22.-23-ndal. Materjalides vigade ilmnemisel tagastas toimiku sündmuskohal käinud ametnikule, menetlejale. Konkreetsetes materjalides olid puudused. Protokolli juures puudus tunnistaja ülekuulamise protokoll. Väärteoprotokollis on lahter tunnistaja ütlused eraldi ja rist sinna oli tehtud, et tunnistaja ütlused on eraldi. See puudus oli sage puudus. Võis olla, et materjal on jäänud mapi vahele või korrapidajale. Ta jättis materjalid enda lauale, et edastada patrulltalituse juhile Arvo Turbale. Kui ta suhteliselt pika aja pärast materjalid tagasi sai, ei olnud puuduvat protokolli. Lubati tuua hiljem. Erinevad tööajad. Puuduoleva protokolli sai kätte üle 20 päeva hiljem alates väärteoprotokolli koostamisest 16.
  10. 06-ndal kuupäeval, kui pidi otsuse tegema, siis tunnistaja ülekuulamist toimikus ei olnud ja ta ei teinud 6-ndal otsust. Põhjuseks oli puudulik toimik. Edasi pöördus ta isiklikult A.M. ja A.S. poole
  11. või
  12. jaanuari hommikul. Nad lubasid ära tuua. Sai teisel päeval tunnistaja ütlused. Ka siis ei teinud ta kohe otsust. Sai veel ka Raivo Koppeli käest vastulaused, mis esitati esmaspäeva hommikul, 13-nda hommikul, oli esmaspäev või teisipäev. Raivo Koppel andis vastulaused üle väljas politseimaja ees. Raivo Koppel oli esmane teataja, teatas 30.detsembril kabinetis isiklikult Toivo Körtile, et M.K. ei olnud roolis vaid tagaistmel magas. Tal ei ole lube, keegi teine on sõitnud. Ta vastas, et esitagu vastulause. Seejärel võttis POLIS-ist selle sündmuse välja, kus oli kodanik teatanud, et Sooharas Värska poole on sõiduauto kraavis ja auto juures kedagi ei viibi. See läks vastuollu väärteoprotokolliga, mis oli esitatud. Ütles, kui menetlusalune isik ei ole süüdi, peab ta vastulause esitama. Vastulause esitamise tähtaeg on 15 päeva alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Vastulause tuli suusõnaliselt
  13. detsembril Raivo Koppelilt ja 15 päevane tähtaeg saabus
  14. Vastulause esitas M.K.. Paberi kui sellise tõi Raivo Koppel
  15. jaanuaril. Raivo Koppel edastas 3 paberit. Kolme isiku poolt koostatud ja kolme isiku poolt allkirjastatud, mis on kriminaaltoimikus. Ta võttis Raivo Koppelilt dokumendid vastu. Hiljem selgus, et ei läinud kõike vaja. Olles saanud need 3 paberit otsustas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi lõpetada. Otsuse tegi tõendite läbivaatamisel seaduse poole pealt ja sisetunde järgi. 1999.aastast oli neid otsuseid teinud ja kohtumajades käinud, siis praktika ütles midagi. Kõik tõendid on kogumis. Seletuskiri ei ole kohtus vettpidav tõend. Seletuskiri ei ole midagi, aga ta on info allikas. Sugulussidemetest M.K. ja Raivo Koppeli vahel ta ei teadnud. Kui küsis, kust ta teab infot, siis ütles, et on sugulane. Protokollist ei kajastu ka, et oleks teelt väljasõit. Lõuna Politseiprefektuuris töötab kolm M-nimelist, sugulased ei ole. M.K. t ta ei teadnud isiklikult. R.K. oli näinud. Politseinike üritus on olnud Peipsi ääres, kus töötajad käisid kalastamas ja Raivo ütles, et sugulane elab tal seal. Oma otsuse tegemisel võttis arvesse vastulause dokumente. Ta ei pidanud vajalikuks veenduda, kas isikud, kelle nimelt need kirjutatud, on tegelikult olemas. Ei tuvastanud, et isikud, kes kirjutasid, olid ka need isikud. Aeg surus peale ja tunnistajatena ta kedagi välja ei kutsunud. Kui ametnikud on protokolli ära teinud, siis komissar seda muuta ei saa. Kui menetlejal ei ole asjaolusid teada, peab menetleja kõik dokumendid koguma. Aga antud hetkel ei olnud kogutud. Menetlusalune isik võib rääkida. Ei olnud tegemist suvalise isikuga. Tema ülesanne oli koguda kõik tõendid. Esitati vastulause, avaldused. Arvas, et kui peaks inimese kohale kustuma ja ta tähtajaliselt ei jõua, siis teab, et ta kohale ei jõua. Ei saatnud kutset, sest ei jõua. Tähtaeg surus peale ja ei jõudnud füüsiliselt kutset väljastada. Kutset ei edastanud posti ega telefoni teel. Teisi 4 dokumente peale Raivo Koppeli toodute talle selles väärteomenetluses esitatud ei ole. Ta oleks M.K. väärteomenetluse lõpetanud ka juhul, kui Raivo Koppel poleks neid 3 tõendit toonud, kuupäev kukkus peale. Avalduste põhjal soovis rohkem infot hankida, mitte midagi muud. Ei näinud vajadust üles otsida tunnistaja ja üle kuulata isikut, kes helistas. Ta ütles juba, et auto juures ei ole kedagi. Kontrollis info ära kindluse mõttes. Väärteomenetluse lõpetamisi sellel alusel on Toivo Kört varemgi teinud. Analoogset juhtu on ette tulnud. On juhtumeid, kus protokolli ei olegi koostatud. Kõnesoleval juhul oleks pidanud olema sündmuskoha vaatlus, tegema pildi, salvestama jälje. Põlva kohtumajas on kohtunik lõpetanud kiirmenetluse, kuna puudus sündmuskoha vaatlusprotokoll. Otsuse tegemisel pidi ta kinni pidama politsei juhtkonnas antud juhistest, Riigikohtu lahenditest, on õppepäevi toimunud. Kui sisekontrollis asja menetleti, küsiti otse, kas ta oli mõjutatav Raivo Koppeli poolt. Politseinik polnud kontrollinud, kas väidetav isik juhtis. Temani jõudis info, teda ei ole keegi mõjutanud. Kui Raivo Koppel poleks öelnud täpseid andmeid, siis ei oleks teadnud, et auto oli põllu peal. Oleks võtnud, et auto ei olnud põllu peal. Seda, et dokumendid hoovi peale tuuakse, on ikka ette tulnud. Kui inimene edasi ei saa, siis läks vastu. Raivo Koppel andis kohtus ütlusi, et tema igapäevased tööülesanded olid seotud liiklusohutuse tagamisega. Ta kasutab aastaid telefoni numbriga
  16. Toivo Körtiga olid tööalased suhted, ta oli otsene ülemus. M.K. on vennapoeg, R.K. õepoeg. T.V. d teab R sõbrana. Koostatud väärteoprotokollist sai ta teada M.K. enda käest. M helistas, et talle on väärteoprotokoll tehtud ja küsis mida edasi peab tegema. Ütles, et ta ei saa sel kuupäeval tulla. Vastas, et otsusele võib ka hiljem järele tulla. M ütles veel, et tema polevat sõitnud, et oli protokolli leidnud taskust. Ta ei osanud midagi teha. Küsis nõu mida teha. Ta väitis, et ei ole sõitnud, magas tagaistmel. Vastas, et kui magasid, siis kirjuta vastulause. Ta oli purjus olnud, Põlvast olid tulnud T.V. ga. Raivo Koppel ütles, et kirjutagu sellekohane vastulause. M ütles, et ei oska vastulauset kirjutada. Kutsus teda jaoskonda, et näidata. M.K. ei tulnud. Kellegi teisega ei ole väärteoprotokollist rääkinud ega aidanud kellelgi vastulauseid, avaldusi kirjutada. R.K. helistas talle, et nad ei oska kirjutada, et aitaks, mis formaadis peaks olema. Nad tulid millalgi, paberid olid valmis. Olid tüdruk ja T.V. . Tüdruk hakkas neid kaasasolevaid pabereid ümber kirjutama. Raivo Koppel ütles kellele ja kuhu peab selle saatma ja kuupäev. Sisu oli neil ise kirjutatud. Tuli saata politseiprefektuuri komissar Toivo Kördile. Näitas kuhupoole vastuväite kuupäev tuleb kirjutada. Dokumenti tuli nimetada vastulauseks. Nad ise arutasid, mis sinna kirjutada, Raivo Koppel oli ise köögis, vahepeal käis toas. Raivo Koppeli juures koostati 3 paberit, mille ta tõi hiljem Toivo Kördile. Pärast avastas, et üks oli veel kodus laua peal. Koostatud paberid olid pundis ja ta võttis need järgmisel päeval Põlvase kaasa. R palus paberid Põlvasse viia. Kaarti ei olnud kaasas ja sisse ei saanud. Helistas Toivo Kördile, ta tuli vastu, andis talle paberid üle. Ei tea kelle mõte oli, et oli inimesi vaja ostida, kes autoroolis oli. Selle väärteo teemal on ta suhelnud R ja M. Kui M lugu rääkis, ütles lihtsalt, et ta leidis taskust väärteoprotokolli. Ei öelnud kes sõitis. Kui Kanepisse tulid, siis rääkis seda, kes sõitis. Kanepisse elukohta tuldi R.K. initsiatiivil. T.V. d ja tütarlast nägi siis esimest korda. Raivo Koppel väidab, et ei käi M.K. ja R.K. tihedalt läbi, sest neil on viinapudel sõber. M.K. plufib kogu aeg, seepärast ei suhtlegi. Raivo Koppelil olid kohtuvälise menetleja õigused. Konkreetse väärteoasjas oli menetleja protokolli vormistanud A.M.. Temaga sellest asjast ei rääkinud. Vastulauset seletades väitis Raivo Koppel, et kui isikule kirjutatakse protokoll ja ei ole sisuga nõus, peab kirjutama, kuidas see tegelikult oli. Isik, kes teo toime pannud on, peab teadma, mis ta teinud on. Väärteoprotokolli vormistaja kohustus on neid tõendeid koguda. Ta peab need välja uurima. Vastulause peaks olema seesama, mis seletuskiri. Arvab, et seletuskiri on tõend. Vastulause on ise üks tõenditest. See on menetleja töö, kui uurib, kuidas ta tõendeid juurde saab, kui hästi ta seda teeb. Tunnistaja A.M. andis kohtus ütlusi, et ta töötab politseis konstaablina, staaži liga 15 aastat. Tal ei olnud detsembris 2008.a alluvussuhteid Raivo Koppeli ja Toivo Kördiga. Tunnistaja tegi Põlva politseijaoskonnas patrulltööd: tavakontroll, liikus jne. Tema paarimees oli A.S. . 2008.a sai ta väljakutse kella viie ajal varahommikul Veriora valda Soohara külla, et sõiduauto on põllu 5 peal lume sees Põlva-Värksa teel. Sõitsid kohale ja nägid, et sõiduauto oli põllu peale sõitnud paremat kätt sõidusuunaga Värska poole. Oli tagasi sõitnud ja uuesti põllu peale sõitnud. Teelõik oli suhteliselt sirge. Auto oli kraavi läinud, välja saanud, uuesti kraavi põllu peale läinud ja siis sügavamale. Ümber auto nägid ühtesid jälgesid, oli läinud eestpoolt tagasukse poole. Tagaistmel oli meeskodanik, kelle ajasid üles. Isik, kes autos oli ütles, et tema juhtis autot alkoholijoobes. Tegid toimingud ära, väärteoprotokolli, et oli alkoholijoobes. Tunnistaja vormistas alkoholijoobe tuvastamise protokolli. Joobe tuvastasid aparaadiga. Isik ei soovinud ekspertiisi. Soovi korral oleks ta viidud ekspertiisi. Kui isik mingitele dokumentidele alla kirjutas, selgituse andis, peab olema tema allkiri. Kui dokumendid on koos, siis politseijaoskonna naistöötajad sisestavad need arvutisse. Väärteomaterjalid andis edasi esimesel võimalusel, ehk siis hommikul, kell
  17. Tunnistaja koostas väärteoprotokolli ja kogus tõendeid: joobe tuvastamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamine. Edasine saatus nendest paberitest on tunnistajale teadmata. Tunnistaja märkis dokumenti, millal asjas on otsus võimalik kätte saada, reeglina on kuu aega. Otsuse tegemisega tegeles tol ajal hr Kört (II kd, tl 25 pöördel – 26). Tunnistaja A.S. andis kohtus ütlusi, et töötab polistseis aastast
  19. a detsembris töötas Põlva politseijaoskonna välijuhina, tööülesanneteks Põlva politseijaoskonna patrulltöö organiseerimine. Kui patrulli oli vähe, siis tuli käia ka sündmuskohtadel. Tema paarimees oli A.K.. Toivo Kördi ja Raivo Koppeliga alluvussuhet
  20. a otseselt ei olnud. Nad allusid Tartu liiklusjärelevalve grupile. Tunnistaja paarimehega said
  21. a detsembris kella 5 ajal väljakutse sündmuskohale Veriora valda Soohara külla. Nad hakkasid sündmuskohale sõitma Rosmalt, Värska-Võru ristilt. Enne Soohara silti oli auto kurvist läbi sõitnud. Auto jäljed olid sellised, et ta kurvis oli juba põllu peal ära käinud. Oli tee paele tulnud tagasi ja uuesti kraavi sõitnud. Auto oli kraavis paremal pool suunaga Karisilla poole. Auto juures tunnistaja jälgi ei käinud vaatamas. Öine aeg oli, talvine, lumi. Tee oli puhas. Auto juures oli üks inimene. A. M pööras tähelepanu jälgedele auto juures. Tagaistmel magas meesterahvas. Koputasid akna peale, ta ärkas üles. Tuvastasid isikul joobe. Vesteldes väitis isik, et tema sõitis. A.M. kuulas isiku kohapeal üle ja koostas väärteoprotokolli selle kohta, et isik juhis autot alkoholijoobes. Tal sai aidatud Värskasse tuttavale helistada, kes aitas tal auto kraavist välja vedada. Nad jätsid isiku sündmuskohale. A.M. vormistas materjalid. Oli kindlasti joobes juhtimine. Juhiload ka võisid puududa. Väärteomaterjalid registreeritakse ja edastatakse vastavale talitusjuhile, kes teeb otsuse. Liiklusotsuseid tegi Toivo Kört, muid väärteoasju Arvo Turba. Antud väärteomenetluses kuulas üle A.M., protokolli tegi A. M. Isik tehti kindlaks tema ütluste ja kontrollimisega politsei andmebaasist. Joobeseisundi tuvastamisel isik puhus alkomeetrisse. Näit sai fikseeritud. Isik nägi ka näitu, kohapeal ta vastu ei vaielnud. Ta tunnistas kohe, et oli alkoholi tarvitanud. Kui isik nõustub, siis meditsiinilist tuvastamist pole vaja, näitu ta nägi. Seda küsivad isiku käest, kas ta soovib meditsiinilist tuvastamist. Joobe kontrollimise juhul tema kirjutab oma allkirja alla. Seal on küsimus, kas on antud näiduga on nõus. Ekspertiisi koht, kui loobub, siis ta kirjutab ise sinna. Need kaks lahtrit kirjutab ta ise. Väärteomenetlus alustati kohapeal, joobe tuvastamine, väärteo toimepaneja ülekuulamine. Õigused selgitati sealsamas. Pärast tuli välja, et väärteomaterjalide juures ei olnud tunnistajana ülekuulamise protokolli. Toivo Kört palus ülekuulamise teha. Täpsustatud sai, kus autojuht oli, kui nemad sinna jõudsid. Ülekuulamise vormistamisel ja sündmusel oli ikka vahe, see võis olla jaanuari esimesel nädalal. Kuupäeva ei oska öelda. Tunnistaja tunnistab selle enda veaks, et ta ei vormistanud ülekuulamist koheselt rikkumise kuupäeval, ununes sellel hetkel koheselt teha. Tunnistaja ei näinud, et liiklusõnnetus kui selline oli. Võib ka kraavi parkida. Auto ei kuulunud isikule, kelle nad autos tabasid. Helistasid omanikule, sest isikul ei olnud volitust kaasas ja teatasid omanikule, et auto on sellises kohas ja selle isiku käes. Isik oli päri, et auto selle isiku käes on ja et ta aitab ta kraavist välja. Kolmandatele isikutele kahju tekitatud ei olnud, isik ka ise viga ei saanud, siis liiklusõnnetust ei olnud (II kd, tl 26 pöördel – 27). 6 Tunnistaja D.K. andis kohtus ütlusi, et M.K. t tunneb ta juba peaaegu 3 aastat. Nad olid paar. Suhe lõppes 2-3 nädalat tagasi. Raivo Koppelit nägi siis, kui kirjutas Kanepis Raivo Koppeli elukohas tunnistuse, mille sisusse ta ei süvenenud. Ta läks Raivo Koppeli juurde koos M. M oli vaja minna ja tunnistajal oli auto. Seal oli veel T ja R K. Raivo Koppel oli kodus, kuid tunnistajaga ei suhelnud. Tunnistaja kirjutas R.K. dikteerimise järgi kaks või kolm paberit. Tõnisel oli käsi kipsis, R pohmell, M ei tahtnud lihtsalt kirjutada, sest tal ei ole kõige ilusam käekiri. Tunnistajal on nagu kõige parem käekiri. Tema kirjutatud paberid jäid Raivo Koppeli elukohta. Tunnistaja kinnitas, et toimikus lehtedel 9-12 olevad dokumendid on tema koostatud paberid, mis koostas Raivo Koppeli elukohas. Allkiri ei ole tunnistaja allkiri (II kd, tl 39 pöördel – 40). Tunnistaja A.A. andis kohtus ütlusi, et M.K. on tema sõber 10-15 aastat.
  22. a detsembris kasutas tunnistaja isale, J.A. kuulunud sõiduautot Opel Vectra, registreerimisnumbriga XXX XXX .
  23. detsembris sai auto vigastusi, kui M.K. sõitis autoga kraavi. M võttis auto tunnistaja elukohast Põlva, XXX ja tahtis sellega Värskasse minna. Nad tarbisid sel päeval koos alkoholi. Ei mäleta kes võis olla nendega veel samas seltskonnas. Kui tunnistaja oli piisavalt purjus, läks magama. Autovõtmed olid koridoris riiulil ja kui järgmisel päeval ärkas, siis võtmeid ei olnud. Ta helistas M, sest arvas, et äkki tema oli võtmete võtja. Ta ei saanud telefoni teel alguses M kätte. Päeva peale helistas R.K. ja tema kaudu sai M kätte. Küsis kus auto on ja kas kõik on korras. Hiljem, kui autole järgi läks, sai teada, et stange nurk natuke lahti. Pimedas ei näinud seda kohe. Järgmisel päeval sai aru, et autoga on kusagile otsa sõidetud. Kui küsis M, et mis juhtus, sai vastuseks, et sõitis kraavi. Ta parandas auto M saadud rahaga. Tunnistaja tegi järeldused sellest, et nad koos jõid M.K. ga, sõber oli purjus, autot ei olnud maja ees järgmisel päeval. Tunnistaja ise ei sõitnud Värska poole selles autos. Autole tekitatud kahju oli umbes 6-7 tuhande krooni. Stange vigastus oli alguses silmaga nähtav. Nurk oli irvakil, oli näha, et päris korras ei ole, aga pimedas ei osanud rohkem vaadata. Järgmisel päeval avastas. Kõik vigastused selgusid siis, kui viis auto parandusse. Kui alguses avastati, et stange ainult puru, siis hiljem selgus, et parempoolne tuli ka (II kd, tl 57-58). Dokumentaalsed tõendid: Väärteoprotokolli 16.12.
  24. a 2650,08,005368 (I kd, tl 2) andmetel on protokoll koostatud patrullautos 16.12.
  25. a selle kohta, et M.K. samal kuupäeval kell 05.00 Põlvamaal Veriora vallas Soohara külas liikudes Karisilla suunas ja olles alkoholijoobes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Ta rikkus LE § 76 p 1 ja § 70 p 1 nõudeid ning pani toime LS §-de 7419 ja 741 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Menetlusalune isik on väärteoprotokolli andnud ütlused, mille kohaselt ta juhtis alkoholijoobes ning puudusid autojuhiload. Kahetseb sügavalt oma tegu. Muude tõendite ja andmetena on protokolli märgitud: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, alkoholijoobe tuvastamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Menetlusaluse isiku, M.K. ülekuulamise protokolli (I kd, tl 3) andmetel on ülekuulamine toimunud 16.12.
  26. a kella 05.10 kuni 05.
  27. patrullautos. M.K. on andud ütlusi, et oli 15.12.
  28. a sõbra A.A. a pool Põlvas, kus nad jõid ära viis pudelit õlut. Sõber jäi magama ja ta otsustas A autoga sõita Oravale. Sõitu alustas kella 03.30 paiku. Joodud alkoholist tekkinud väsimuse tõttu kaldus auto parempoolsesse maanteekraavi. Protokolli alkoholijoobe tuvastamise indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (I kd, tl 4) andmetel teostas Põlva politseijaoskonna patrulltalituse vanemkonstaabel A.M. 16.12.
  29. a kell 05.00 M.K. joobeseisundi tuvastamist indikaatorvahendiga LION-500 nr 1312A
  30. Näit oli punane ja mõõdeti alkoholijoove 0,61 mg/l. Menetlusalune isik on tuvastamise tulemusega nõustunud. Lõigu järel „joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest“ on märkinud „ei loobun“ ja kinnitanud allkirjaga. Toimingu juures oli tunnistaja A.S. . 7 Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 16.12.
  31. a (I kd, tl 5) andmetel on 16.12.2008.a kell 05.10 M.K. kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt põhjusel, et tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tema väljahingatavas õhus oli 0,61 mg/l. Karistatuse õiendi (I kd, tl 6) andmetel on 16.12.
  32. a seisuga M.K. 30.04.
  33. a võetud Tartu politseiosakonnas vastutusele AS § 70 järgi ning talle on VTMS § 53 lg 2 alusel tehtud suuline hoiatus. Tunnistaja ülekuulamise protokolli (I kd, tl 7-8) andmetel on A.M. 16.12.
  34. a kell 07.00 üle kuulanud väärteomenetluses tunnistajana A.S.. M.K. nimel on 30.12.
  35. a kuupäeva kandev avaldus Lõuna PP Põlva liiklusjärelevalve grupi komissar hr Toivo Körtile (I kd, tl 9). Avalduses on kirjeldatud 16.12.2008.a sündmusi, et ta sõitis öösel Põlvast Värskasse koos T.V. ga. Sõitu ei mäleta. Hiljem leidis enda taskust väärteoprotokolli, millest T.V. midagi ei teadnud. T.V. nimel on avaldus Lõuna PP Põlva liiklusjärelevalve grupi komissar hr Toivo Körtile (I kd, tl 10-11). Avalduses on kirjeldatud 16.12.2008.a sündmusi. T.V. tunnistab, et tema juhtis sõidukit, kui ta kraavi lohises ja M.K. magas tagaistmel. R.K. nimel on teatis (I kd, tl 12), milles kirjeldatakse R.K. vanemkonstaabli M teadet M.K. kraavisõidust Põlva-Värska teel. R.K. sõitis teate peale Sooharale, kus olid ka T.V. ja R.K. . Väärteomenetluse lõpetamise määruse (I kd, tl 13) andmetel on Lõuna Politseiprefektuuri liiklustalituse Põlva liiklusjärelevalve grupi komissar Toivo Kört juhindudes VTMS §-dest 29 lg 1 p 1, 73 ja 75 lõpetanud M.K. suhtes väärteomenetluse kuna puuduvad väärteotunnused. Väärteomaterjalide kohaselt M.K. 16.12.
  36. a kell 05.00 Soohara külas, Veriora vallas, Põlvamaal juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Menetlusalune isik rikkus seega LE § 76 p 1 ja § 70 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 7419 lg 1 ja LS § 741 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Läbiotsimisprotokolli (tl 72-76) andmetel teostati 21.01.
  37. a läbiotsimine Raivo Koppeli elukohas Kanepis XXX S,H, juuresolekul. Magamistoas riidekapi peal asuvast sinisest mapist leiti M.K. avalduse koopia ja teisi dokumente. Asitõendi vaatlusprotokolli andmetel (tl 77-79) teostati 17.07.
  38. a läbiotsimisel R.K. elukohast leitud ja äravõetud eelnimetatud dokumendi vaatlust. Vaadeldavaks dokumendiks oli M.K. nimel ja allkirjastatud avaldus Lõuna PP Põlva liiklusjärelevalve grupi komissarile hr. Toivo Körtile. Jälitusprotokolli 28.05.
  39. a (tl 128-148) andmetel helistas M.K. 31.12.
  40. a Raivo Koppelile ja rääkis enda murest, kui tegi alkoholijoobes olles sõidukiga sõites avarii, mille järel vormistati talle väärteoprotokoll M.K. küsis Raivo Koppelilt nõu, mida ta peaks tegema, et trahvi osadena maksta. 02.01.
  41. a kõnes rääkis Raivo Koppel R.K., kuidas R.K. ja M.K. peaksid minema ja tegema kohtusse kaebuse. Raivo Koppel ütleb, et R ja M peavad enne hoolikalt kokku rääkima ja annab soovitusi, et tuleb leida keegi, kes võiks avarii enda peale võtta ja pakub välja Tõnni nimelise isiku. 06.01.
  42. a kell 13.11 helistas Raivo Koppel R.K. ja rääkis, et kohtusse kaebuse tegemisega on hiljaks jäädud ja seda, et ta rääkis ülemusega, kes tahtis et talle toodaks teistsuguseid pabereid, mida Raivo Koppel nimetab taotlusteks, armupalvete kirjadeks, mille olemasolul ei tee ülemus nii suurt trahvi. 06.
  44. a kell 15.15 helistas Raivo Koppelile M.K. ja tundis muret võimaliku karistuse üle. Raivo Koppel ütles, et ei tohi lõhki minna, suur mees. Kui oleks öelnud, et tagaistme peal magasid, ei oleks midagi teha saanud. M.K. tahtis ositi maksmist. Raivo Koppel ütles, et tuleb teha kiri, siis saab trahvi allapoole võtta. 07.01.
  45. a 8 helistas Raivo Koppel R.K. ja ütles, et teeb M.K. eest kirja ise ära. 12.01.
  46. a kell 15.14 helistas Raivo Koppel M.K. le ja kutsub teda samal päeval Kanepisse seoses avariiga paari lisapaberi tegemiseks. Raivo Koppel käsib M.K. kaasa võtta avariid puudutavad dokumendid ning väidetav sõitja nimega Tõnn. Võib-olla saab väärteoasja üldse ära lõpetada, kuid see pole telefonijutt. 12.01.
  47. a kell 15.20 helistas M.K. Raivo Koppelile ja teatas, et Tõnn on nõus Kanepisse kirja kirjutama tulema. Lepiti kokku kohtumine õhtul kell 7 Raivo Koppeli kodus Kanepis. 12.01.
  48. a kell 15.43 helistas Raivo Koppel R.K. ja uuris, kas M.K. rääkis R ja kas ta tuleb ka õhtul Kanepisse kirja tegema. 13.01.
  49. a kell 10.38 helistas Raivo Koppel Toivo Körtile, küsis kas ta on majas ja saanud jaatava vastuse kutsus teda välja auto juurde. 13.01.
  50. a kell 10.56 helistas Raivo Koppel R.K. ja ütles, et ei saa M kätte. Ta andis teada, et andis ära ja vastu võeti see, et ei mäleta mitte midagi. 13.01.
  51. a kell 11.47 helistas M.K. Raivo Koppelile ja sai teda, et käiku läks see, et ei mäleta mitte midagi, et kodus avastas pesemise ajal püksitaskust. M.K. kinnitas teadmist. Jälitusprotokolli 24.07.
  52. a (tl 149-153) andmetel teostati ajavahemikul 12.01.– 13.
  53. 2009.a jälitustoiminguid Toivo Körti, Raivo Koppeli, R.K., M.K. , T.V. ja D.K. suhtes eesmärgiga tuvastada eelnimetatud isikute asukoht kuriteosündmuse ajal. Eristuste analüüsi andmetel on 12.01.
  54. a ajavahemikus kella 17.40 kuni 22.30 on T.V. , R.K., Raivo Koppel ja M.K. viibinud Kanepis Põlvamaal mastide KANEQ 12 ja 14 piirkonnas. D.K. abonentnumbrit ei ole XXX piirkonnas samal ajal kasutatud. 13.01.
  55. a kell 10.38 Raivo Koppeli kõne ajal Toivo Körtile viibis Toivo Kört masti POLKE 10 (asukoht Kesk 15, Põlvas, Põlva Kultuurikeskus) mõjupiirkonnas ja oli seal ajavahemikus kella 09.36 kuni 11.
  56. Raivo Koppel viibis 13.01.
  57. a ajavahemikul kella 10.38 – 10.50 POLKE 10 ja 11 mõjupiirkonnas. Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefekti 01.03.
  58. a kärkkirjaga nr 187p nimetati Toivo Kört alates 01.03.
  59. a Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Põlva liiklusjärelevalve grupi komissari ametikohale (tl 167). Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefekti 24.01.
  60. a kärkkirjaga nr 18 kinnitati Toivo Körti ametijuhend. Ametijuhendi p. 2.
  61. järgi Toivo Körti tööülesannetes oli menetleda nõuetekohaselt väärtegusid, määrata karistusi oma pädevuse piires ja pidada kinni seadusega ettenähtud tähtaegadest (I kd, tl 168-169). Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefekti 01.03.
  62. a kärkkirjaga nr 254p nimetati Raivo Koppel Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Põlva liiklusjärelevalve grupi vanemkonstaabli ametikohale (tl 170). Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefekti 24.01.
  63. a kärkkirjaga nr 18 kinnitati Raivo Koppeli ametijuhend, mille p
  64. 1 järgi oli tööülesandeks menetleda väärtegusid oma pädevuse piires ja p 2.
  65. järgi menetleb nõuetekohaselt väärtegusid, määrab karistusi oma pädevuse piires (I kd, tl 171-173). Peale eelkirjeldatud suuliste ja kirjalike tõendite kuulati kohtus tunnistajate M.K. , R.K., T.V. ja R.K. e ütlusi. Kõigi eelnimetatud tunnistaja ütluste usaldusväärsust kontrolliti ristküsitluse käigus

§ 289alusel tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisega.

M.K. (ülekuulamine II kd., tl 28-31 pöördel) põhjendas ütluste vastuolusid asjaoluga, et tal oli kohtueelsel uurimisel ükskõik kuhu alla kirjutada. Teda ei huvitanud miski. Ülekuulamisele viidi teda töö juurest, autoga tuldi järgi. Ta oli veel pohmellis, kuid alkoholi ei olnud tarvitanud. Kohtueelsel uurimisel hoiti teda uurija juures pikka aega, ei võimaldatud ka WC-sse minekut ega suitsetamist. Arutatavale sündmusele eelnenud ajal oli tal napsuvõtmist iga päev. Ta oli kaks päeva joonud, 4 liitrit viina pluss lahjat alkoholi. Kui R.K. teda sündmuskohalt ära viis, tarbis ta alkoholi edasi. Ülekuulamise perioodil oli ta joomatsüklis. Kui Tartusse ülekuulamisele viidi, oli parem olukord, pidi tol päeval tööl olema (II kd, tl 28 pöördel – 30 pöördel). R.K. (ülekuulamine II kd., tl 33-37) põhjendas ütluste vastuolusid asjaoluga, et ta võib teha ka kolmanda versiooni ütlusi. Väidab, et ülekuulamise alguse kellaaeg on vale. Teda lubati vabaks, 9 kui ütlused ära annab. Tahtis saada vabaks ja küsis advokaati. Kirjutas nii, nagu uurija soovis. Uurija küsis, kas oli nii, tema vastas, et pange kirja kui oli. Eeluurimisel antud ütlustes on politsei jutt. Nad ütlesid, et räägi nii nagu vaja on ja siis ta rääkis. Ka uurijale ütles ta ütlusi andes, et võib teise ja kolmanda versiooni asja kohta kirjutada. Teda viidi politseisse midagi selgitamata. Kui esimene ülekuulamine algas, küsis ta uurijalt, mis teema on. Uurija ütles, et Raivo Koppel ja M.K. väärteoprotokoll. Esimesel ülekuulamisel pandi kõik kirja, mida ta rääkis. Teist ülekuulamisprotokolli ta üle ei lugenud, ei olnud aega (II kd, tl 35). T.V. andis kohtus ütlusi, et tema sõitis 16.detsembril

  1. a Põlvast Oravale. M.K. andis talle autovõtmed ja läks tagaistmele. Tunnistaja oli kaine. Enne Sooharat juhtus intsident, et kits hüppas tee peale. Keeras paremale tee perve peale. Kui auto ise välja ei saanud, siis otsustas abi järgi minna, et auto välja saada. Telefoni endal kaasas ei olnud, M oli aku tühi, otsustas hääletama hakata. Häälega sai Niitsiku risti autoga, sealt kõndis edasi Orava peale. Siis sõitis R.K. vastu, kelle juurde tahtis minna abi kutsuma. Sai temaga džiibiga sõita sündmuskohale tagasi. Kui sinna jõudsid oli R.K. ka seal. M magas tagaistmel. Kuna M magas autos, olid uksed kinni. Tunnistaja oli jätnud võtmed koju ja ütles R, et viimane jääks autot valvama. Kui tagasi jõudis, olid auto uksed kinni. Koputas, M ärkas ja nad tõmbasid auto välja. Seejärel suundusid autoga R.K. juurde. Seal hakkasid alkohoolseid jooke tarvitama. Paari päeva pärast M rääkis, et leidis dokumendi, et on purjus peaga vahele jäänud. R.K. ütles, et tuleb seletus kirjutada, et tunnistaja sõitis. Ta oli nõus sellega. Mõne aja möödudes
  2. a kirjutas D. R.K. juures avalduse. Paberi kirjutamise juures olid peale tunnistaja veel M.K. ja R.K.. R dikteeris. Tunnistajal oli endal sõrm kipsis ja kirjutada ei saanud, oli võtnud ka. Ta usaldas R, tema teab asja. Tunnistaja ütles oma versiooni, kuidas asi oli. R oskas seda rohkem sõnastada. dokumendile kirjutas tunnistaja ise alla. R juures koostati vist teine paber ka. See tunnistajat ei huvitanud. Paber jäi R kätte. Ta pidi selle üle andma, ei oska ütelda kellele. Hiljem Raivo Koppeli juures pandi asi korrektselt paberi peale, et oleks ilusti vormistatud. Paberi kirjutas D. Raivo Koppeli juures olid peale tunnistaja R.K., D ja M (II kd, tl 37-39). Kohtueelses menetluses andis T.V. ütlusi, et M helistas
  3. a detsembris ja palus, et ta annaks politseis ütlusi, et oli kaine autojuht.. ta oli nõus, leppisid aja kokku, kuid tunnistajale see aeg ei sobinud. Seejärel teatas M, et tal on teine kirjutaja olemas.
  4. jaanuaril
  5. a oli ta koos R Koppeliga, kui M helistas ja kutsus Kanepisse onu Raivo Koppeli juurde avaldust kirjutama. Ta oli nõus ja sõitis koos R Kanepisse. M ja D olid juba Raivo Koppeli juures. Raivo Koppel ja R.K. juhendasid avalduse kirjutamist. D kirjutas avalduse valmis (I kd, tl 43). Tunnistaja põhjendas ütluste vastuolusid asjaoluga, et teda pandi kohtueelsel uurimisel mittenormaalsesse situatsiooni. Ähvardustega nõuti ütlusi. Uurijaid oli 4-5 isikut. Küsiti kas ta hakkab rääkima. Ütlused on uurija sõnade järgi, mis nemad tahtsid saada. Teda lubati kinni panna. Ta ei pidanud vastu. Ütles, et teeme ära, et saaks ära ja kogu lugu. Tal olid varasemad kogemused politseiametniku poolt ülekuulamisel, kuid selline ülekuulamine oli esimene kogemus. Uurija meelest ei andnud ta õigeid ütlusi ja pidi selles süüdi jääma. Talle selgitati õigusi ja kohustusi enne ülekuulamist (II kd, tl 38-39). R.K. andis kohtus ütlusi, et teda kutsuti Soohara külla autot kraavist välja tõmbama. Teel võttis ta hääletaja peale. Sündmuskohal olid R ja M, kes magas autos (II kd, tl 40). Kohtueelsel uurimisel ei ole ta kellestki kolmandast isikust rääkinud. Tunnistaja põhjendas ütluste vastuolusid asjaoluga, et ei pidanud vajalikuks temast kui asjaga mitteseotud isikust rääkida. Ta oli eemal, ei tulnud auto juurde. Kohtulikul uurimisel kuulati ka tunnistajate M.T. ja S.R. ütlusi menetlustoimingute läbiviimise asjaolude kohta. Mõlemad tunnistajad on kohtueelses menetluses teinud uurimistoiminguid. M.T. on tunnistajana üle kuulanud M.K. , R.K. ja R.K. e ning kahtlustatavana üle kuulanud mõlemad süüdistatavad: ühel korral Toivo Kördi ja kahel korral Raivo Koppeli. S.R. on tunnistajate R.K., M.K. ja T.V. ja kokku puutunud, kui nad olid politseiprefektuuris ülekuulamisel. M.T. andis ütlusi, et ta kuulas M.K. t ja R.K. üle kahel korral. Enne ülekuulamist tutvustas ta tunnistajatele õigusi ja kohustusi. M.K. ütlused pani mõlemal korral kirja tunnistaja jutu järgi. Ka R.K. ülekuulamine toimus samamoodi. Ta kinnitas allkirjaga, et tema ütlused. Tunnistaja ei 10 mäleta, kas keegi ülekuulatavatest küsis luba suitsetada. Üks ülekuulatavatest küsis vett, mida talle ka toodi. Ei mäleta, kas keegi neist küsis tualetti, kuid seda oleks võimaldatud, kui oleks küsitud. See pole keelatud. Tunnistaja uurijana kuulas tunnistajaid üle, kui ühega oli lõpetanud, siis keegi töötajatest toimetas tunnistaja välja ja kohe tuli uus inimene, keda kuulas üle. Ülekuulatavad ei olnud kinnipeetavad isikud. Nad olid tunnistajad. Kõik tunnistajad, kes käisid, toimetati Riia 132 majas kabinetti kellegi sisekontrollibüroo ametniku poolt. 21.
  6. oli terve päev planeeritud tunnistajate ülekuulamiseks. Kui esimese tunnistaja, M.K. ga lõpetas ülekuulamise, siis sisekontrollibüroo ametnikule andis tunnistaja üle, kes juhatas ta välja kabinetist ja toodi väikese viivitusega uus tunnistaja. Ülekuulamise ajal olid kabinetis ainult ülekuulaja ja tunnistaja. Tunnistaja ei tea, et ülekuulatud tunnistajale oleks tehtud takistusi lahkuda kui ta oli andnud oma esimesed ütlused. Tunnistaja oli tema ütlused protokollinud. Temal äramineku üle otsustamiseks momenti ei tekkinud. Kui tunnistaja ülekuulajana oli lõpetanud siis vestles tunnistajaga keegi teine. Nii nagu ka esmasele ülekuulamisele, toimetas uurija kabinetti keegi sisekontrollibüroo ametnik M.K. ülekuulamisele 22.01.09.a. kell 00.
  7. Kui oli esimest korda tunnistaja üle kuulatud, siis kuulas uuesti üle, sest oli juba info, et ütlused ei ole sellised nagu esmasel ülekuulamisel. Uurimistaktika oli selleine, et M.K. t hoida politseimajas kuni ülekuulamised saavad lõpuni (II kd, tl 58-62 pöördel). Tunnistaja S.R. andis ütlusi, et keegi tunnistajana ülekuulatud isikutest R.K., M.K., T.V. ei pöördunud tema poole sooviga lahkuda Politseiprefektuuri ruumidest. Ta käis R.K. ja T.V. ga suitsetamas. M.K. ei suitsetanud. Keegi neist palus juua ja talle anti. Sellist olukorda ei olnud, et kui keegi soovis midagi, siis talle ei võimaldatud. Ta vestles kõigi tunnistajatega selle kriminaalasja teemadel. Ta sai teada peale esimesi ülekuulamisi, et tunnistajad ei andnud tõeseid ütlusi. Teab seda, sest paralleelselt kriminaalmenetlusega käis ka jälitusmenetlus ja selle käigus saadud andmed ei ühtinud nende andmetega. Vestluste käigus ta neid eelnimetatud tunnistajaid mingil moel ei ähvardanud ega sundinud seni antud ütlusi muutma. Nad vestlesid sel teemal, et miks vale ütlusi andnud ja selle käigus sai selgeks, R.K. jutust tuli välja, et ta oli mures enda sugulase Raivo Koppeli käekaigu pärast politseis, tema karjääri pärast ja selle tõttu tema jutust kumas läbi, et ei soovinud anda tõeseid ütlusi. Vestluse käigus kedagi ei mõjutatud kaudselt ega ähvardatud relvaga. Selles kriminaalasjas teostas menetlustoiminguid rohkem kui üks politseiametnik. Keegi tunnistajatest ei avaldanud soovi prefektuuri ruumidest ära minna. Väevõimuga ei hoitud kedagi kinni. Politsei sisekontrollibüroo juht juhtis seda operatsiooni. Kui said teada, et tunnistajad ei räägi tõtt, siis otsustati neid päästa sellest, et nad ei saaks endale valetunnistuse süüdistusi. Neile anti võimalus anda tõeseid tunnistusi ja selleks kuulati nad teist korda üle. See oli ühine kollektiivne otsus. Anti märku, et nad ei ole andnud õigeid tunnistusi ja päriti, et miks nad ei ole andnud õigeid tunnistusi. Osakonna töötajad jätkasid vestlemisi nende tunnistajatega peal ülekuulamisi, mis vormistati ülekuulamisprotokollidena. Neid vestlusi viisid läbi erinevad inimesed.
  8. ja
  9. jaanuaril oli selle menetlusega pandud tegelema töörühm, 5-10 inimest (II kd, tl 62 pöördel – 66 pöördel). Tunnistajate M.K. , R.K., T.V. ja R.K. e kohtus antud ütlused olid vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Keegi nimetatud tunnistajatest ei selgitanud vastuolusid arusaadavalt ning seetõttu jäidki menetluse kestel antud ütlustes vastuolud kõrvaldamata. Menetluse kestel erinevates staadiumides antud vastuoluliste ütluste puhul ei ole kohtul võimalik valida ütluste vahel, ning seetõttu jätab kohus kõrvale eelnimetatud tunnistajate kohtus antud ütlused kui mitteusaldusväärsed ütlused. Vastuolulised on ka T.V. kohtus antud ütlused. Arusaamatu on tema võtmete jätmine koju. Milliseid võtmeid ta kodunt otsis, kui ta väidetavalt abi otsides läks R.K. e poole ja kohtus temaga enne sinna jõudmata teel. Asjakohatud on vastuolulisi ütlusi andnud tunnistajate põhjendused nende mõjutamisest ütluste andmisel. Menetlustoiminguid teostanud tunnistajate ütlused ei kinnita mõjutamisele ja tunnistajatega lubamatule käitumisele viitavaid asjaolusid. Tunnistajatega on teostatud menetlustoiminguid valitud uurimistaktikat järgides. Tunnistajaid M.K. t ja R.K. on kohtueelsel uurimisel ööpäeva jooksul üle kuulatud kahel korral. Ülekuulamiste vahelisel ajal on nad 11 viibinud politseiasutuses. Need asjaolud iseenesest ei viita õiguserikkumisele tunnistajate ülekuulamisel. Kohtueelses menetluses tunnistajatena ülekuulatud isikute ja menetlustoiminguid teostanud tunnistajate kohtus antud ütlustest ei ole alust järeldada

§ 64lg 1 sätestatud tõendite kogumise üldtingimuste rikkumist.

Kohus ei tuvastanud, et tunnistajate M.K. , R.K. või T.V. ülekuulamisel oleks riivatud nende au ja väärikust, ohustatud nende elu või tervist või tekitatud varalist kahju. Tunnistajaid ei ole ülekuulamisel piinatud ega kasutatud vägivalda muul viisil ega alandatud inimväärikust. Tunnistaja S.R. põhjendas, et tunnistajate ütlusi võrreldi muude kogutud tõenditega ja vastuolude tõttu anti neile võimalus tõele vastavate ütluste andmiseks. Tunnistajaid oli hoiatatud vastutusega teadvalt vale ütluste andmise eest. Ka süüdistatava Raivo Koppeli kohtus KarS § 3113 järgi esitatud süüdistuse asjaoludes antud ütluste usaldusväärsus on seotud kahtluse alla tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamisega

§-de 293, 289 alusel seoses vastuoludega. Raivo Koppel põhjendas vastuolusid, et see on kirjutatud uurija sõnade järgi. Uurija teadis asjast rohkem kui tema. Ülekuulamise juurde alguses tuli kaitsja. Kui kahtlustatava andmed said kirja, siis tal hakkas kiire ja läks minema. Uurijal M. Tukal oli pidevalt kiire, lapse probleemid. Ta suhtles telefoniga, et teeme ruttu kirja ära. Korra käis ta nõu küsimas. Kui see valmis sai, siis tuli riiklik kaitsja. Ta luges selle läbi. Ülekuulamise juures ta ei olnud. Ütles kaitsjale, et see on uurija sõnade järgi kirjutatud. Kui 10 korda midagi küsitakse, siis lähebki segi. Kirjutas lihtsalt alla, läbi ma ei lugenud. Ei saanud kellegagi arutada. Ei tea, kust uurija võttis M seletuskirjade sisus. Ta ütles, kui hiljem tahad täiendust teha, siis saab teha. Raivo Koppel väidab, et kohtus räägitu on õige. Teise ülekuulamisel uurija järgis eelmist protokolli. Ta tegi täienduse juurde. Ei mäleta seda kes ütles, et jääb varemantud ütluste juurde. ülekuulamisel vastas mõnele küsimusele. Ei lugenud läbi, usaldas uurijat. 12.05.

  1. a käis ta ülekuulamisel hr T.P.. Omakäeliselt kirjutatu on tavaliselt iga protokolli lõpus. Palju on, kes läbigi ei loe (II kd, tl 41 pöördel – 42). Tunnistaja M.T. andis ütlusi, et Raivo Koppel toimetati tema kabinetti Riia 132 ülekuulamisele arestmajast. Tema soov oli saada kaitsja. Kuna kokkuleppel kaitsjat ei olnud tal sel hetkel, siis ta ei osanud nimetada keda ta sooviks ja uurija määras kaitsja. Millal kokkuleppel kaitsja temaga ühendust võttis, ei oska öelda. Seda, et tal on kokkuleppel kaitsja, et keegi lähedastest on sõlminud kokkuleppe T.P., sai ta teada T.P. kõnest, mis tuli kõrvalkabinetti. Teda kutsuti telefonile, vestluse sisu ei mäleta, aga sain aru, et ta on asunud kaitsma Raivo Koppelit. Tunnistaja ei mäleta kas oli sel hetkel nõupidamisel või kuulas üle kedagi. Mäletab, et jäi kokkulepe, kui kiire aeg saab mööda, siis võtab ühendust temaga. Tunnistas oma süüd, et juhtus selline asi, et see läks meelest ära. Õhtul kui tööpäeva oli lõpetanud, siis sõites koju meenus, et pidin T.P. ühendust võtma. P mobiiltelefoni numbrit ei olnud mobiiltelefonis. Sai kellegi töökaaslase käest büroo numbri ja helistasin P büroosse, kust vastati, et T.P. ei ole. Ei saanud sel õhtul temaga enam ühendust. (II kd, tl 59 pöördel). Kui kaitsja läheb ülekuulamise ajal ruumist välja, siis ülekuulamist sel hetkel ei toimu. Raivo Koppel oli kahtlustatavana kinni peetud kui T.P. helistas. Kui ta Raivo Koppelit esmakordselt üle kuulas, siis ei olnud teadlik, et on kokkuleppel kaitsja, enne ülekuulamist ei olnud teadlik (II kd, 62 pöördel). Süüdistatava Raivo Koppeli põhjendused vastuoluliste ütluste selgitamiseks ei ole asjakohased. Tal oli mõlemal kahtlustatavana ülekuulamisel kaitsja osavõtt tagatud. Tunnistaja M. T ei kinnita asjaolu, et kaitsja kõrvaltegevuste ajal jätkatakse ülekuulamist ja seega jäetakse kaitseõigus tagamata. Uurimistoiming katkestatakse ajaks kui kaitsja tegeleb muude asjadega. Kohus ei tuvastanud ka asjaolu, et uurija ei võimaldanud kahtlustatavana ülekuulamisele valitud kaitsjat. Valitud kaitsja võttis teisest ülekuulamisest osa. Teisel ülekuulamisel käsitleti ka eelmise ülekuulamise asjaolusid, mida kahtlustatav ei ole täpsustanud. Ta jäi varasemate ütluste juurde. Kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et uurija jättis valitud kaitsja kõrvale uurimistoimingust. Valitud kaitsjale ei viidanud ka kahtlustatav ja uurija ei teadnud valitud kaitsja olemasolust. Kohus on kohtuistungil uuritud dokumentaalsete tõendite ja usaldusväärsete suuliste tõendite alusel jõudnud järeldusele, et kohtuvälise menetleja ametniku poolt väärteomenetluse teadvalt ebaseaduslik lõpetamine on tõendatud. 12 Dokumentaalsete tõenditega: joobe tuvastamise protokolliga, menetlusaluse isiku M.K. ülekuulamise protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja väärteoprotokolliga, ning tunnistajate A.M. ja A.S. ütlustega on tõendatud M.K. suhtes 16.12.
  2. a väärteomenetluse alustamine. Väärteomenetlus numbriga 2650,08,005368 alustati selles, et M.K. , olles alkoholijoobes juhtis 16.12.
  3. a Põlva maakonnas Veriora vallas Soohara külas J.A. kuuluvat sõiduautot Opel Vectra Caravan registreerimisnumbriga XXX XXX ja omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Kuigi kohus jättis M.K. tunnistajana antud ütlused kui mitteusaldusväärsed kõrvale, ei tekkinud kohtul kahtlust selles, et M.K. osales 16.12.
  4. a väärteomenetluses ja tegi toiminguid. Tunnistaja juuresolekul uuriti väärteomenetluses tehtud toimingute dokumente. M.K. kinnitas, et väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku ütluste all tema allkiri. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on kaks allkirja tema kirjutatud: VTMS § 19 järgi õiguste selgitamise kohta tema allkiri ja hoiatamise kohta tema allkiri. Kolmas allkiri esilehel ja kaks allkirja pöördel võivad olla ka tema allkirjad. Ta peab võimalikuks, et pöördel on osa käsikirjalist teksti tema kirjutatud. Samuti peab ta võimalikuks, et joobe tuvastamise protokollis olevad allkirjad on tema kirjutatud. Samuti mäletab M.K. väärteoprotokolli koostamist politseiautos (II kd, tl 30 pöördel, 31). Tunnistajate A.M. ja A.S. ütluste järgi ei soovinud isik pärast indikaatorvahendiga joobe tuvastamist ekspertiisi. Eelnimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsust ei ole seatud kahtluse alla. Ütlustes ei ole vastuolusid ja seetõttu peab kohus ütlusi usaldusväärseteks. M.K. tunnistajana antud ütluste mitteusaldusväärsuse tõttu ei saa hinnata usaldusväärseteks tema kõhklusi joobe tuvastamise protokollis tuvastamise tulemustega nõustumise kohta. Joobe tuvastamise protokollis real „vereproovis alkoholisisalduse määramisest“ omakäeliselt kirjutatud sõnad „EI LOOBUN“ annavad võimaluse grammatiliselt mitmeti tõlgendamiseks, sest ei ole täpselt järgitud protokollis ettenähtud kahest variandist ühte võimalikku „loobun / ei loobu“. Dokumendis olevast kirjapildist on võimalik järeldada ka, et sõnade „ei“ ja „loobun“ vahel on koma, mis on pandud sõnasse „ei“ kahe tähe vahele. Tunnistajate A.M. ja A.S. ütluste usaldusväärsuse tõttu on tõendatud M.K. l 16.12.
  5. a kella 05.00 ajal alkoholijoove 0,61 mg/l. Kohtus uuritud tõendite hindamisel ei ole alust kahelda süüdistatava Toivo Kördi ütluste usaldusväärsuses. Kohtumenetluse pooled ei taotlenud ristküsitluse käigus

§ 289

ja § 293 lg 1 alusel Toivo Kördi kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist. Kohus ei tuvastanud ka teisi asjaolusid, millest järeldada tema ütluste vastuolu teiste tõenditega. Jälitusprotokolli andmetel tuvastati, et 30.12.

  1. a Toivo Kört ja Raivo Koppel ei vestelnud omavahel Toivo Kördi kabinetis M.K. ga 16.12.
  2. a juhtunud liiklusõnnetusest (II kd, tl 53). Jälitustoiming ei kinnita Toivo Kördi ja Raivo Koppeli vahelist jutuajamist Toivo Kördi kabinetis. Toivo Kört põhjendas, et tema talituse käsutuse oli 4 kabinetti, üks tema kabinet, asetäitja kabinet, sisestaja kabinet ja ühiseks kasutamiseks oli suur kabinet, kus tunnistajaid üle kuulati. Ka tema kabinetis kuulati üle tunnistajaid. Ta ei oska öelda, millises kabinetis see vestlus toimus. Võis toimuda ka koridoris või suitsuruumis (II kd, tl 68). Süüdistatava seletus ei anna alust järeldada vastuolusid. Vestlus toimus siseruumides ja võis toimuda väljaspool seda kabinetti, kus oli jälitustegevuseks vajalik seade. Raivo Koppeli ettepanekul läks Toivo Kört dokumentide vastuvõtmiseks ka ruumidest välja, võttes M.K. väärteoasjaga seotud dokumendid vastu õues. Neil põhjustel ei hinda kohus Toivo Kördi ütlusi mitteusaldusväärseteks ja vastuolulisteks. Süüdistatava Toivo Kördi ja tunnistaja A.S. ütlustega on tõendatud, et Toivo Kördile oli 16.12.
  3. a koostatud väärteoprotokolli juurde kogutud materjalidest esitatud menetlusaluse isiku M.K. ülekuulamise protokoll, joobe tuvastamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. VTMS § 69 lg 6 järgi oli menetlusalusel isikul õigus esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause ja tõendid ning tutvuda väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Vastav märge on ka väärteoprotokolli lõpposas. 13 Vaidlust ei ole selles, et M.K. sai väärteoprotokolli koopia kätte protokolli koostamise päeval. Seega kestis vastulause ja tõendite esitamise tähtaeg kuni
  4. detsembrini kaasa arvatud. Väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 06.01.
  5. a. Toivo Kördi ütlustega on tõendatud, et ta sai 30.detsembril
  6. a Raivo Koppelilt teada M.K. vastulausest, mille Raivo Koppel esitas suusõnaliselt. Toivo Kördi vastavasisulisi ütlusi ei ole teiste tõenditega ümber lükatud ja seetõttu hindab kohus neid ütlusi usaldusväärseteks juba eelkirjeldatud põhjustel. Toivo Kört kontrollis seejärel infosüsteemist, POLIS-st ja veendus, et Raivo Koppeli jutt vastas tõele. Toivo Kört leidis, et teelt välja väljasõit kraavi peab olema kirjelduses sees ja seda ei olnud (II kd, tl 45 pöördel). Kohus kontrollis jälitustegevuse käigus kogutud tõendeid (II kd tl 66 pöördel -67) ja leidis, et jälitustoimingutega saadud teabe saamisel on järgitud seaduse nõudeid. Jälitustoimingud on teostatud

§ 114

lg 1 sätestatud vastava loa olemasolul ja loal märgitud ajavahemikul loal märgitud isikute suhtes. Seega on jälitustoiminguga saadud teave tõend

§ 111tähenduses.

Jälitustoiminguga saadud teave on vormistatud jälitustegevuse protokollis

§ 113sätetetaud korras.

Kohtuistungil kuulas kohus ka jälitusprotokollile lisatud jälitustoiminguga saadud helisalvestust. Kuigi jälitusprotokolli andmetel toimub Raivo Koppeli ja M.K. vahel väärteomenetlusega seotud esimene kõne 31.12.

  1. a, teatab M.K. Raivo Koppelile helistamise põhjusena „selle auto jama“. Seejärel Raivo Koppel ei hakka asjaolusid pärima, vaid juhendab, kust leida numbrit (I kd, tl130). Kõne sisu viitab Raivo Koppeli teadmisele asjaoludest ja sellest teeb kohus järelduse, et Raivo Koppelile on väärteomenetlusega seotud asjaolud teatavaks saanud enne 31.12.
  2. a toimunud ja väärteoprotokollis fikseeritud kõnet. See asjaolu ei lükka ümber Toivo Kördi väiteid sellest, et ta sai M.K. väärteomenetluse asjaoludest teada Raivo Koppelilt 30.12.
  3. a. Toivo Kördil oli teadmine, et vastulause esitama peab menetlusalune isik. See on reguleeritud ka VTMS § 69 lg
  4. Kuigi Raivo Koppel ei olnud menetlusalune isik, pööras Toivo Kört temalt saadud teabele tähelepanu ja asus asjaolusid kontrollima. Saanud teada uutest, väärteoprotokollis kajastamata asjaoludest, tuvastas Toivo Kört väärteomaterjalidest tunnistaja ülekuulamise protokolli puudumise. Selle olemasolule viitas väärteoprotokolli tehtud märge, et tunnistaja ülekuulamine on protokollitud eraldi (I kd, tl 2, II kd, tl 45 pöördel). Ta pöördus menetlustalituse juhi poole ning sai seejärel aru, et tunnistaja ülekuulamise protokolli ei olnudki. Kui Toivo Kördile esitati A.S. tunnistajana ülekuulamise protokoll, mis kandis 16.12.2008.a kuupäeva, ei võtnud ta midagi ette, ega juhtinud tähelepanu tunnistaja ülekuulamise protokolli hilisemale vormistamisele taandkuupäevaga. Toivo Kördil olid kohtuvälise menetleja lahendi tegemiseks väärteoprotokolli märgitud kuupäeval,
  5. jaanuaril
  6. a väärteomaterjalid, mis on märgitud väärteoprotokolli lahtris „Muud tõendid ja andmed“: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, joobe tuvastamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Toivo Kört jättis olemas olnud materjalide alusel väärteoasjas lahendi tegemata väärteoprotokollis märgitud kuupäevaks, 06.01.
  7. a vaatamata asjaolule, et vastulauset ja tõendeid ei olnud talle VTMS § 69 lg 6 sätestatud tähtajal ega ka kuni lahendi tegemiseks märgitud tähtpäevaks esitatud. Toivo Kört oli andnud Raivo Koppeliele soovituse esitada vastulause ning jäi seda ka ootama. Sellest järeldub tahtlus väärteomenetluse tulemusi mõjutada enda soovitatud viisil. Kui Toivo Kört sai Raivo Koppelilt enda kätte sama käekirjaga kirjutatud erinevate isikute avaldused ja teatised, langetas ta otsustuse ja lõpetas 13.01.
  8. a VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse M.K. suhtes väärteotunnuste puudumise tõttu (I kd, 9-13). Süüdistatavatele esitatud süüdistus on sisustatud õigusnormidega, mille vastu eksimist ette heidetakse. VTMS § 31 lg 1 järgi tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustiku
  9. peatükis sätestatud erisusi arvestades. 14 VTMS § 31 lg 2 järgi kohtuvälisel menetlejal ja kohtul on õigus nõuda füüsiliselt ja juriidiliselt isikult väärteoasja lahendamiseks vajaliku dokumendi, eseme või muu objekti esitamist. VTMS § 64 järgi kohtuväline menetleja lähtub tõendeid kogudes väärteomenetluse seadustiku
  10. peatüki sätetest. VTMS § 72 lg 1 järgi kui väärteoasja menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses ja seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, teeb kohtuväline menetleja VTMS §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. VTMS § 72 lg 2 järgi otsuse tegemisel peab kohtuväline menetleja lahendama VTMS §-s 108 loetletud küsimused. Vaidlust ei ole selles, et väärteoasja nr 2650,08,005368 menetlemine on seaduse alusel kohtuvälise menetleja pädevuses. Kuna vastulauset ei olnud esitatud sai Toivo Kört 06.01.2009.a teha VTMS § 73 lõikes 1 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest ja väärteoprotokollis märgitud asjas kogutud tõenditest lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Kuna ta jättis VTMS § 73 lõikes 1 märgitud lahendi tegemata ja asus kontrollima asjaolusid, oli temal VTMS § 31 lg 1 ja § 64 järgi kohustus koguda tõendeid. Kuigi Toivo Kört tunnistas, et seletused ei ole kohtus vettpidavad tõendid, jättis ta ise kontrollimata asjaolud, mis talle esitatud dokumentidega teatavaks said. Ta jättis avaldused ja teatise esitanud isikud välja kutsumata ega kuulanud neid tunnistajana üle. VTMS § 31 lg 1 järgi tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustiku
  11. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

§ 63lg 1 järgi on tõend tunnistaja ütlus.

Tunnistaja kuulatakse üle

§ 68sätestatud korras.

Asjakohatud on põhjendused selles, et aeg ei võimaldanud tunnistajate väljakutsumist. Tõenditest uute asjaolude ilmnemisel on võimalik koostada uus väärteoprotokoll ja täpsustada asjaolusid. Uue väärteoprotokolli koostamine annab menetlusalusele isikule uue võimaluse ennast väärteomenetluses kaitsta ja annab kohtuvälisele menetlejale aja väärteoasjaga tegelemiseks. Kui POLIS-st kontrollimisel ilmnes liiklusõnnetusele viitav asjaolu, ei kogunud Toivo Kört tõendit selle kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Väärteoprotokollis sisalduvate andmete põhjal oli teada teelt välja sõitnud sõiduki omanik, J.A. Liikluseeskirja § 2 lg 23 järgi liiklusõnnetuse all mõistetakse vastavalt Liiklusseaduse §-le 56 juhtumit, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju. Tunnistajate A.M., A.S. ja A.A. ütlustest järeldub, et sündmuskohal seisnud sõidukil varalise kahju olemasolu tuvastati hiljem, mõned päevad pärast väärteomenetluse alustamist. Süüdistuses on liiklusõnnetust väljendatud tavaväljenduses, avarii. Tunnistajate A.M., A.S. ja A.A. ütlustega on tõendatud, et liiklusõnnetusele viitavad sõiduki vigastused ei olnud lihtsal vaatlusel tuvastatavad. Sündmuse toimumise aja ja sõiduki vigastuste iseloomu tõttu ei tuvastanud sündmuskohal käinud kohtuvälise menetleja ametnikud vigastusi sõidukil ega seal viibinud isikul. See asjaolu põhjendab, miks 16.12.

  1. a ei alustatud menetlust liiklusõnnetuse asjaoludel. Raivo Koppeli ütluste järgi pidas ta väärteomenetluses tõendite kogumise eest vastutavaks isikuks menetlejat. Kuna ta ise ei olnud konkreetse asja menetleja, jäi vastutus teistele ametiisikutele. Seda asjaolu kasutasid süüdistatavad teo toimepanemisel ära. Ka Toivo Kört ei kogunud uusi tõendeid vaid hakkas olukorda tõlgendama menetlusaluse isiku kasuks. Kohus on seisukohal, et asjaolu, millest tulenevalt jäi liiklusõnnetus menetlemata, ei muuda süüdistuse sisu arusaamatuks. Kui ka Toivo Kört ei asunud tegelikest asjaoludest teada saamisel tõendeid koguma, tuli tal langetada otsustus väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumiste kohta. Dokumentaalsete tõendid, Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefekti 01.03.
  2. a kärkkiri nr 254p ja 24.01.
  3. a kärkkiri nr 18, millega nimetati Raivo Koppel Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Põlva liiklusjärelevalve grupi vanemkonstaabli ametikohale tõendavad, et Raivo Koppel töötas politseis ametnikuna. Tema ametijuhendi kohaselt puudus tal õigus teha väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel otsuseid. 15 Sellest järeldub, et Raivo Koppel ei saanud olla KarS § 3113 sätestatud kuriteo subjekt ja alusetu on järeldada süüdistatavate tegutsemist grupis koos. Dokumentaalsed tõendid: Lõuna Politseiprefektuuri politseiprefekti 01.03.
  4. a kärkkiri nr 187p ja 24.01.
  5. a kärkkiri nr 18, millega kinnitati Toivo Körti ametijuhend tõendavad, et Toivo Kört töötas alates 01.03.
  6. a Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse Põlva liiklusjärelevalve grupi komissari ametikohal, millelt ta kõrvaldati kriminaalmenetluses eeluurimiskohtuniku 23.01.
  7. a määrusega (I kd, tl 127). Seega oli Toivo Kört 13.01.
  8. kohtuvälise menetleja ametnik, kellel ametijuhendi p. 2.
  9. järgi oli tööülesannetes menetleda nõuetekohaselt väärtegusid, määrata karistusi oma pädevuse piires ja pidada kinni seadusega ettenähtud tähtaegadest. Toivo Kört ja Raivo Koppel töötasid politseiametnikena Põlva liiklusjärelevalve grupis. Ametijuhenditega oli mõlemale politseiametnikule antud õigus menetleda väärtegusid oma pädevuse piires. Neil mõlemal olid kohtuvälise menetleja õigused. Seega nad pidid teadma väärteomenetluse seadusega reguleeritud korda. Raivo Koppel, saanud oma sugulaselt M.K. lt teada viimase suhtes toimuvast väärteomenetlusest, asus asjaolusid hindama ja vastavalt sellele andis teavet edasi Toivo Kördile. Raivo Koppel tegutses M.K. huvides kohtuvälise menetleja teise ametniku alustatud väärteomenetluses, milles otsuse tegemise õigus oli ametijuhendist p 2.19 järgi Toivo Kördil. Andnud pädevale ametiisikule teavet väärteoasja tegelikest asjaoludes, tekitas ta Toivo Kördis tahtluse suunata M.K. väärteoasja lahendamist M.K. kasuks. Kuigi Toivo Kört põhjendab ennast asjaoluga, et ta ei pööranud tähelepanu sugulussuhetele, sest samanimelisi isikuid on mitmeid, ta teadis Raivo Koppeli ja M.K. vahelisest sugulusest. Sellele oli pööranud varem tema tähelepanu Raivo Koppel ise viidates R.K. kui sugulasele ja ta küsis seda otse. R.K. teatise ja M.K. avalduse saamisel oli Toivo Kört suguluses veendunud. Väärteoasju lahendama pädevate ja vastavat seadusandlust tundvate politseiametnikena tekkis Raivo Koppeli ja Toivo Kördi vahel vastastikuna vaimne kontakt. Raivo Koppel kallutas tahtlikult Toivo Körti tahtlikule õigusvastasele teole. Saanud Toivo Kördilt soovituse esitada vastulause, asus Raivo Koppel esimest toetama tema õigusvastase teo realiseerimisel vaimselt ja füüsiliselt. Raivo Koppel aitas enda elukohas vormistada väärteomenetluse lõpetamise jaoks vajalikke dokumente ja tõi need ise Toivo Kördi kätte. Seda asjaolu kinnitavad jälitusprotokollides fikseeritud Raivo Koppeli kõnede sisu ja isikute asukoht vastavate tegevuste ajal. Tõendid kinnitavad, et M.K., R.K., T.V. ja D.K. olid 12.01.
  10. a Raivo Koppeli elukohas XXX, kus vormistasid tema juhendamisel dokumente ning Raivo Koppel leppis Toivo Kördiga kokku nende üleandmise kohas, Põlvas, Võru 12 politseijaoskonna juures 13.01.
  11. a. Jälitusprotokollid tõendavad Raivo Koppeli aktiivsust. Ta kutsus isikuid Kanepisse enda elukohta dokumente tegema, andis dokumendid üle kohtuvälise menetleja lahendit tegema pädevale Toivo Kördile ja teatas ka R.K. kaudu menetlusalusele isikule dokumentide sihtkohta jõudmisest. Aktiivsus tõendab Raivo Koppeli tegevuses otsest tahtlust mõjutada M.K. suhtes alustatud väärteomenetlust. Teades T. Kördile esitatavate dokumentide saamise käiku, tegutses ta otsese tahtlusega saavutada väärteomenetluse ebaseaduslik lõpetamine. Jälitusprotokollis fikseeritud 31.12.
  12. a toimunud kõne andmetel ei olnud M.K. tahe vabaneda vastutusest tema suhtes alustatud väärteomenetluses. Ta pöördus Raivo Koppeli poole sooviga saada nõu kuidas suhelda kohtuvälise menetlejaga lahendi kättesaamisel ja kuhu selleks pöörduda. Kuna liiklusõnnetuse asjaolud ja Raivo Koppelilt saadud dokumentides kirjeldatud asjaolud jäid tõendamata seadustega reguleeritud korras, ei ole alust järeldada VTMS §-des 29, 30 sätestatud lõpetamise aluste olemasolu. Toivo Kört kohtuvälise menetleja ametnikuna lõpetas väärteomenetluse teadvalt ebaseaduslikult. Tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 3113 sätestatud kuriteo täideviijana. Raivo Koppel kihutas ja aitas kaas Toivo Kördi kuriteole ning tema tegu on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 22 lg 2, 3 - § 3113 järgi kuriteost osavõtjana. Kohus ei tuvastanud kummagi süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 16 II. Tõendid süüdistuses KarS § 418 lg 1 järgi. Raivo Koppel andis kohtus ütlusi, et tema elukohast leitud relv sai tema kätte elukaaslase õe perest. Nad olid relva leidnud. Kui Raivo Koppel elukaaslasega K peresse läks, oli mees joobes. Relva leidmisest rääkis elukaaslane talle autos tagasiteel ja andis teada, et relv on neile antud politseisse äraandmiseks. Koju jõudes ta helistas ja küsis kust relv leitud ja sai teada, et vanast hoonest. Kodus pani relva magamistuppa, et kui tööle läheb, viib Põlvasse ära. Aga tulid puhkepäevad ja nii ununes ära. Relv oli tal kodus
  13. a kevadest. Ta teab relva üleandmise korda. Soetamisluba sellele relvale ei taotlenud (II kd, tl 40 pöördel ja 42). Tunnistaja S.K. andis ütlusi, et Raivo Koppel on tunnistaja õe, S.H. elukaaslane. Tunnistaja abikaasaga leidsid paar aastat tagasi tulirelva ämma aida pealt. Relv oli tume, pruun, pikk. Oli vana, nagu roostetanud, valkjaspruun, rauast. Kahe käega andis hoida. Tunnistaja käis tööl. Abikaasa viskab ikka viina ja tunnistaja kartis, et võib siis pahandust teha. Õe mees töötas politseis. Tunnistaja ütles Silvile, et leidis, et äkki Raivo saab ära viia. Ei pea ise viima minema. Tunnistaja andis relva oma õele samal päeval kui leiti. Panid S relva auto pagasiruumi. R siis veel ei teadnud. Silvi rääkis talle enne Kanepisse jõudmist. Raivo õhtul helistas, küsis, kust leidsid, kust pärit on. Tunnistaja ütles ja küsis, et viid äkki ära. Tunnistaja ei tea, mis Raivo Koppel relvaga edasi tegi (II kd, tl 25). Läbiotsimisprotokolli (tl 72-74) andmetel teostati 21.01.
  14. a läbiotsimine Raivo Koppeli elukohas Kanepis XXX S.H. juuresolekul. Magamistoast voodi taga põrandalt leiti ja võeti ära vintpüss nr 5267 puidust püssikabaga ja hallist metallist vintrauga. Asitõendi vaatlusprotokolli 01.04.
  15. a (I kd, tl 90-91) andmetel vaadeldi asitõendina karabiini üldpikkusega 995 mm, relvaraua pikkus koos padrunipesaga 517 mm. Relvaraud valmistatud hallist metallist, püssikaba puidust, pruuni värvi. Relvaraual numbri- ja tähekombinatsioon BЛ 5237, lukul numbri- ja tähekombinatsioon CE
  16. Ekspertiisiaktis nr TB-052-09/1050 30.03.
  17. a (I kd, tl 86-89) antud eksperdiarvamuse kohaselt on tulirelva ekspertiisiks esitatud 7,62 kal 1891/30.a mudeli Mossini konstruktsiooni karabiin BЛ 5237 laskekõlblik tulirelv. Dokumentaalsete tõenditega: läbiotsimisprotokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga ja tulirelva eksperdiarvamusega on tõendatud, et Raivo Koppel hoidis oma elukohas Põlvamaal XXX vallas Kanepis XXX laskekõlbulikku tulirelva 7,62 kal 1891/30a. mudeli Mossini konstruktsiooniga karabiini. Tunnistaja S.K. ütlustega on tõendatud, et tema andis tulirelva Raivo Koppelile üle tunnistaja õe S.H. kaudu. S.H. on S.K. õde ja Raivo Koppeli elukaaslane. Tulirelv anti Raivo Koppelile üle eemärgiga toimetada see politseisse. Süüdistatava Raivo Koppeli ja tunnistaja S.K. ütlustega on tõendatud relva hoidmine Raivo Koppeli elukohas
  18. a kevadest kuni selle leidmiseni
  19. jaanuaril
  20. a läbiotsmise käigus. Relvaseaduse (RelvS) § 9 lg 1 järgi isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiasutusele ning andma talle leiu üle RelvS § 44 lõigetega 3 ja 4 kehtestatud korras. RelvS § 32 lg 1 järgi piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona ning adapteri soetamiseks, välja arvatud RelvS §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel ning RelvS § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemiseks, on vajalik soetamisluba. RelvS § 45 lg 1 järgi relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. 17 RelvS § 44 lg 3 järgi loa, relva ja laskemoona üleandmine võib toimuda nende asukohas või politseiasutuses. Relva ja laskemoona üleandmine peab toimuma nende asukohas juhul, kui need annab üle isik, kes relvaseaduse järgi ei olnud nende omanik või valdaja enne soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamist ja kes on teatanud politseiasutusele enda valduses olevast relvast või laskemoonast. Sama paragrahvi lõke 4 järgi relva ja laskemoona, samuti kehtivuse kaotanud loa või loa, mille kehtivus on peatatud, üleandmine-vastuvõtmine vormistatakse aktiga, milles on kirjas andmed üleantud relva, laskemoona ja loa kohta. Akti vormi kehtestab siseminister määrusega. Akt koostatakse kahes eksemplaris ja sellele kirjutavad alla relva, laskemoona või loa üleandja ja politseiasutuse esindaja. Üks eksemplar aktist jääb politseiasutusele, teine üleandjale. Tulirelva eksperdiarvamusega on tõendatud, et Raivo Koppeli elukohast läbiotsimisel leitud karabiin on laskekõlblik tulirelv. Raivo Koppelil ei olnud nimetatud relvale relvasoetamisluba ega relvaluba. Relvasoetamisluba annab isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni. Relv kuulub kohustuslikule registreerimisele ja registreerimisel väljastatakse relvaluba. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Raivo Koppel saanud teada relva olemasolust kontrollis selle päritolu ja sai teada üleandja soovist relv politseisse toimetada. Relva hoidmise aeg enam kui pool aastat kinnitab asjaolu, et süüdistatav pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Relva politseisse ära viimata ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Asitõendi vaatlusprotokolliga ja eksperdiarvamusega on tõendatud, et Raivo Koppeli hoitud relv on tsiviilrelv RelvS § 3 lg 1 p 3 tähenduses ja RelvS § 19 lg 1 p 5 järgi piiratud tsiviilkäibega. Piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks on RelvS § 32 lg 1 järgi vajalik soetamisluba. Vaidlusalusel juhul ei esine RelvS §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtusid ning RelvS § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusalal tegutsemise asjaolusid. Raivo Koppel ei taotlenud tema valduses olnud relvale soetamisluba ning tal ei olnud seetõttu sellele relvale relvaluba, mis on nõutav Relv S § 45 lg 1 järgi. Süüdistatava ja tunnistaja ütlustest järeldub, et Raivo Koppel teadis kes relva leidis ja kust leiti. Raivo Koppel võttis leitud relva enda valdusse. Tal oli kohustus RelvS § 9 lg 1 järgi leitud relv üle anda RelvS § 44 lõigetes 3 ja 4 ettenähtud korras. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest järeldada, et Raivo Koppelil üldse oli relvaluba mingile relvale. Seepärast ei ole alust teha järeldust, et Raivo Koppelil oli relvaluba politseitöötajana teenistuskohustuste täitmiseks. RelvS § 3 lg 4 alusel on siseministri
  21. märtsi
  22. a määrusega nr 53 vastu võetud „Teenistusrelvade liigid ning teenistusrelvade, nende oluliste osade, lisaseadiste ja laskemoona käitlemise ja üleandmise kord“. Eelnimetatud korra § 7 lg 1 järgi hoitakse relvahoidlas ja § 21 lg 1 järgi relvakandmise õigus antakse töötajale asutuse juhi käskkirjaga. Kuna relvaseadus reguleerib teenistusrelvade ja tsiviilrelvade käitlemise õiguslikud alused ja korra ning kasutusvaldkonna ja omaduste järgi jagunevad relvad ja nende käitlemine erinevalt, ei ole alust järeldada, et politseiametnik võib teenistusrelva loaga käidelda ka tsiviilrelva. Nendel asjaoludel ei ole vaidlusalusel juhul kohaldatav RelvS § 891 lg 1, mis näeb ette vastutuse relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemise nõuete ning arvestuse ja registreerimise korra rikkumine. Raivo Koppeli süüdistus tulirelva ebaseaduslikus käitlemises on õigesti kvalifitseeritud KarS § 418 lg 1 järgi. Kohus ei tuvastanud Raivo Koppli süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 18 Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Mõlemad süüdistatavad on varem karistamata isikud (I kd, tl 154, 155, 157, 158). Kohtule ei ole esitatud süüdistatavaid iseloomustavaid muid andmeid. KarS § 418 koosseisus sätestatud kuritegu on üldohtlike kuritegude peatükis. Abstraktselt ohustab õigusvastase teo toimepanemine üldist turvalisust. Raivo Koppeli KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on seotud Relvaseaduse mitmes paragrahvis sisalduvate nõuete rikkumisega. Üldohtlike süütegude puhul ei eelda süüteokoosseisu realiseerimine üldjuhul kaitstava õigushüve kahjustamist, vaid koosseis on täidetud juba selle ohu tekkimisega. KarS § 3113 koosseisus sätestatud kuritegu on õigusemõistmisevastaste süütegude peatükis. Põhiseaduse § 146 järgi õigust mõistab Eesti Vabariigis ainult kohus. Õigusemõistmist saab formaalselt käsitleda protsessitoimingute jadana. Õigusemõistmise sisu hõlmab vaidluste lahendamise, süüteo toimepannud isikute süü kindlakstegemise ja karistamise, samuti avaliku võimu asutuste aktide seaduslikkuse ning toimingute ja õigusaktide põhiseaduspärasuse kontrolli ning muid seadustes ettenähtud ülesannete täitmist. Õigusemõistmisevastaste süütegude all peetakse silmas olulisi kõrvalekaldeid erinevates menetlustes, s.h. väärteomenetluses. Väärteoasja lahendamine kohtuvälises menetluses on materiaalses mõttes õigusemõistmine. Olemuslikult ja funktsionaalselt on kohtuvälise menetleja karistusotsus lähedane väärteoasjas tehtavale otsusele, sest kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse tähendus ja mõju on süüdlase jaoks õiguslikule tagajärgede poolest sarnane jõustunud kohtuotsuse tähendusele ja mõjule. Vastav seisukoht on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.06.
  23. a määruses nr 3-1-2-2-
  24. Karistusseadustiku õigusemõistmisevastaste süütegude peatüki
  25. jao süüteokoosseisud, nende hulgas KarS § 3113, mis eeldavad erisubjektina menetlejat on sisuliselt karistatavad ametiseisundi kuritarvitamisena. Sellega kaitstakse menetlusse kaasatud isikute õigusi. Väärteomenetluse ebaseadusliku lõpetamisega on riivatud isiku õigused, kellele viidati kui teo toimepanijale, kuid kes objektiivseid asjaolusid arvestades tegu toime ei pannud. Asjaolu, et tema suhtes ei alustatud väärteomenetlust, ei jäta tema õigusi riivamata. Tegu riivab ka menetlusalust isiku õigusi, kelle suhtes 16.12.
  26. a alustatud väärteomenetluses ei olnud 06.01.
  27. a seisuga otsust langetatud ja kes seetõttu ei saanud vajadusel enda õigusi kaitsta kaebemenetluses. Asjaolu, et 13.01.
  28. a vastu võetud väärteomenetluse lõpetamise määrusele ei olnud temal vajadust kaevata, ei muuda tema õiguste rikkumist olematuks, sest tegelikud asjaolud jäid väärteomenetluses tõendite kogumata jätmise tõttu kontrollimata. Kuna kohtul puuduvad andmed, et süüdistatavate tööle on olnud etteheiteid nende pikaajalise teenistuseaja jooksul politseiametnikena, ei pea kohus vajalikuks üldpreventiivsete eesmärkide saavutamist kummagi süüdistatava karistamisel. Karistamise aluseks olev süü on tõendatud mõlemal süüdistataval. Raivo Koppelil õiguskorraga kaitstud kahe erineva õigushüve vastu suunatud tegudes. Eripreventiivseid eesmärke arvestades on mõlemat süüdistatavat võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasuguste kuritegude toimepanemisest kergemaliigilise karistusega, rahalise karistusega. Kohus leiab, et Raivo Koppelit on võimalik mõjutada kergemaliigilise karistusega mõlema kuriteo eest karistamisel. Arvestades KarS §-ga 3113 kaitstud õigushüve olulisust tuleb karistus mõista üle 1/3 KarS § 44 lg 1 sätestatud määrast. Arvestades kummagi süüdistatava teopanust ei pea kohus vajalikuks karistusi diferentseerida. KarS § 418 lg 1 järgi karistamisel võib karistus olla miinimumilähedane. Karistuse päevamäära suuruse arvestamisel tuleb lähtuda KarS § 44 lg 2 esimesest lausest. Kohus ei tuvastanud neid erandlikke asjaolusid, mille tõttu päevamäära suurust vähendada või suurendada. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Toivo Kördil päevasissetulek 302,50 krooni (I kd, tl 156) ja Raivo Koppelil 240,90 krooni (I kd, tl 159). Raivo Koppelile tuleb KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga. 19 Raivo Koppel oli kahtlustatavana kinni peetud
  29. - 23.01.2009.a. (I kd, tl 99-102). 23.01.2009.a. kohaldati tema suhtes tõkend - elukohast lahkumise keeld (I kd, tl 115). Toivo Kört oli kahtlustatavana kinni peetud
  30. - 23.01.2009.a. (I kd, tl 116-119). 23.01.2009.a. kohaldati tema suhtes tõkendina elukohast lahkumise keeldu (I kd, tl 125). Kahtlustatavana kinnipidamise aeg kummalgi süüdistataval 3 päeva tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Mõlema süüdistatava tõkendid tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud. Raivo Koppeli elukohas toimunud läbiotsimisel äravõetud M.K. nimel kirjutatud avaldus on tunnistatud asitõendiks ja asub kriminaalasja materjalide hulgas (I kd, tl 75-79). Raivo Koppeli elukohas toimunud läbiotsimiselt äravõetud tulirelv on tunnistatud asitõendiks ja üle antud Lõuna Politseiprefektuurile relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 82 01.04.
  31. a (I kd, tl 92). Raivo Koppeli poolt M.K. , R.K. ja Toivo Körtiga peetud kõnede salvestised on salvestatud elektroonilisele andmekandjale ning CD plaat asub kriminaalasja materjalide juures kinnitatuna I kd tagakaanele.

§ 126

lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja juurde asitõendiks olev dokument – M.K. nimel kirjutatud avaldus ning CD plaat salvestisega. KarS § 421 ja § 83 lg 4 alusel kohus konfiskeerib 7,62 kal 1891/30.a mudeli Mossini konstruktsiooni karabiini nr BЛ 5237 (luku nr CE 432). Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179

lg 1 p 2 järgi 6525.- krooni mõlemal süüdistataval.

§ 175

lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses tulirelva ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 1145.- krooni (I kd, tl 89) jäävad Raivo Koppeli kanda seoses temale KarS § 418 lg 1 järgi esitatud süüdistusega.

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu on Raivo Koppelil 495.60 krooni (I kd, tl 109-110);

§ 175

lg l p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud on Raivo Koppelil 154.60 krooni (I kd, tl 174) ja Toivo Körtil 7.- krooni (I kd, tl 175).

§ 175

lg l p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 381.60 krooni (I kd, tl 208, 213), mis jagunevad süüdistatavate vahel võrdselt. Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud

§ 180lg 1 alusel süüdimõistetava kanda.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Maksekorralduses märkida selgituseks „maksja nimi, 1-09-22334, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 20 Ene Muts Kohtunik 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.