oetamisluba ja RelvS § 34; 45 lg 1 ettenähtud relvaluba, soetas, omas ja hoidis – s o käitles RelvS § 1-1 lg 2 tähenduses ebaseaduslikult tulirelva - püstolit TT nr PK 08087 koos 8 püstolipadruniga 7,65*25 mm, soetades need kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal ja hoidis neid alates veebruarist 2008.a. kuni nende äravõtmiseni politseiametnike poolt 21.01.2009.a. oma elukohas, aadressil Xxx. Oma tegevusega rikkus ta RelvS § 34 ja § 45 lg 1 ja § 50, mille kohaselt relva ja laskemoona võib käidelda ja hoida isik, kellel on relvaluba. Seega Eduard Hodakov, käideldes ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona, pani toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s o KarS § 418 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Eduard Hodakov seletas, et nii süüdistusakti kui ka süüdistuse sisu on talle arusaadav. KarS § 418 lg.1 järgi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ta ennast süüdi ei tunnistanud. Andes kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 21. jaanuar 2009.a. elamu, kus ta kahtlustavana kinni peeti Laitses, on tema ema suvila. Ta viibis seal sellel päeval koos abikaasa ja kõikide lastega. Abikaasa nimi on AH. Laste nimed on SH, KH, HG, HA. Ta abikaasa kutsus sinna politsei. Abikaasa kutsus sellepärast politsei, et sellel päeval nad riidlesid ja riidlemine läks selleni, et ta läks juba riideid pakkima, et sõita ema juurde. Aga isiklikud asjad olid nii esimesel kui teisel korrusel. Pärast seda kui ta teiselt korruselt alla tuli ja oli kõik riided juba ära pakkinud, siis avastas, et abikaasat ja kahte tütart ei ole üldse majas. Küsis oma poegadelt, kuhu ema läks koos tütardega, nad vastasid, et ei tea. Pärast seda hakkas otsima autovõtmeid. Neid ta ei leidnud. Ta tahtis sõita ära Fordiga, kuid Mercedes oli ees ja sellepärast ta neid võtmeid otsiski. Ta sai aru, et abikaasa kutsus politsei sellepärast, et nad riidlesid. Ta pole abikaasat ähvardanud. Abikaasa nägi, et ta tahtis sealt ära sõita. Isiklikult ta ei ole abikaasale midagi sellist rääkinud, et lööb ta maha või tapab. Pärast seda, kui ta sai aru, et ära sõita tal ei õnnestu, läks tagasi majja. Et aru saada, kus abikaasa ja tütred võivad olla, ta käis kogu territooriumi läbi, vaatas, et äkki abikaasa seisab kuskil. Sellepärast olid ka tema jäljed leitud. Pärast seda läks ta majja ja veel üks kord küsis poistelt üle, et kuhu ema läks. Nad vastasid, et nad ei tea. Sellel ajal helises telefon, üks poegade telefonidest. Palus, et nad võtaks toru, et ilmselt helistab teie ema. Ise ei tahtnud telefoni võtta sellepärast, et nad riidlesid ja ta ei soovinud rääkida. Oli pime aeg, sellepärast neil põles prožektor. Ta tuli majast välja, et juua teed ja nägi, et tulid politseiautod. Ta astus majja tagasi, ütles oma poegadele, et ema kutsus politsei, politsei on
tatud ja et nad käituksid rahulikult, kui politseinikud majja astuvad. Aknast oli näha, kuidas politseinikud liikusid maja poole suure kilbiga. Politseinikud liikusid maja juurde, kutsusid teda nimepidi, küsisid temalt, kas ta saab aru, et see on politsei või mitte. Ta vastas, et näeb neid ja saab aru, siis politseinikud palusid, et ta avaks nende jaoks ukse. Ta vastas, et kohe paneb selga soojad riided ja avab ukse, nagu nad paluvad. Ta pani end riidesse, astus ukse juurde. Politsei palus avada ukse selleks, et ta pistaks sealt käed välja. Talle pandi käerauad, avati uks ja politseinikud tulid majja sisse. Pärast seda teda viidi valget värvi bussi, kus ta viibis kogu selle aja, kui nad vaatasid üle maja ja territooriumi. Palju aega läks mööda, pärast tuli tema juurde politseinik ja palus teda, et ta tunnistaks, et ta hoiab relva. Ta vastas talle, et tal ei ole relva ja oligi kõik. Pärast politseiametnik ütles, et nad nagunii leiavad selle, mis nad tahavad. 3 Pärast seda, kui ta viibis bussis, üks naisterahvas politseivormis tuli ja ütles, et nad leidsid, mida otsisid. Buss käivitati ja nad sõitsid Sauele, kus teda pandi kartsa istuma kuni hommikuni. Nii kaua kui pärast toimetati kohtumajja, mitte kohtumajja vaid politseiprefektuuri Pärnu maanteel. Seal tulid tema kõrvale kaks meest, ütlesid, et nad on operatiivtöötajad. Üks küsis temalt, kuidas ta magas kartsas. Ta vastas, et on sõjaväes käinud, ei ole hullu. Tal ei ole kunagi relvaluba olnud. Isegi sellel ajal, kui ta tegeles äriga, see oli 1996 aasta. Ta on seda taotlenud, kuid seda keelati talle andmast, sest tal on administratiivkaristus. Suvila teine korrus on puuga ületehtud ja kuna temperatuur ei ole alati ühesugune, siis mõnikord see deformeerub ja naelad tulevad välja, seal ei ole võimalik midagi hoida, mida seal magamistoa laes hoiti, ta ei tea. KH telefoninumber sellel ajal oli XXX AH jooksis kodust ära koos kahe tütrega, K ja A . Ta ei teadnud, et nad ära jooksid ega teadnud, kus nad on. Suvila kuulub ta emale, kuna ta on oma ema poeg, siis loomulikult ema lubab suvilat kasutada. Tol hetkel isiklikud asjad olid igal pereliikmel seal majas. Voodipesu ja muud taolised asjad, sest nad ööbisid seal. Vanem poeg oli 2009 aastal 17 aastane ja noorem oli 16 aastane. Peamaja vastas asub väike hoone, kus asub saun ja selle hoone nurga äärde oli ehitatud külm WC. Umbes 1,5m WC-st vasakul asub nende territooriumi piir. Seal on võrk, kus seisis tünn. Kui tal oli sünnipäev, siis sõbrad kinkisid talle sellise välgumihkli, mis on püstoli moodi. Väliselt on nagu reaalne püstol. Ta võib veel lisada ka seda, et selle välgumihkli tahtsin ka ära võtta, kui ta tahtis sealt suvilast lahkuda. Anžela oli ainult esimesel momendil kodus, kui ta nägi, kui ta võttis kohvri, et oma asju pakkida. Pärast seda ta kadus. Olles suvilas, neil oli selline komme, et õhtul enne magama minekut jalutada ümber territooriumi. Alguses ta mõtles, et nad läksidki jalutama. Vanem poeg oli all, noorem poeg oli teisel korrusel, istus ja mängis arvutiga. Võib olla vanem poeg võis näha seda välgumihklit, kui ta teiselt korruselt alla tuli. See relv, mis oli leitud nende territooriumil, mille pilti ta nägi, ei ole temaga kuidagi seotud. Tema isiklikult teab, kuidas tuleb relva hoida veel sõjaväepäevilt. See pildil olev oli halvas seisundis. Seal pool, kus relv oli leitud, nende territoorium piirdub naabrite territooriumiga. Selle naabriga tema vanematel olid väga halvad suhted. Nad olid riielnud sellepärast, et naaber varastas neilt ehitusmaterjale. Kui teda toimetati uurija juurde, astus ta koos operatiivtöötajatega ülekuulamise ruumi, uurijat ei olnud veel kohal, teda oodati. Üks pikka kasvu operatiivtöötaja küsis, et kuidas oli kaameras viibida. Teine operatiivtöötaja astus sisse ja hakkas rääkima, et me paneme su kinni miinimum pooleks aastaks. Pakkusid talle võtta süü enda peale. Selline psüühiline töötlemine toimus nende poolt umbes 30 minutit. 1998 aastal Annastassija sünnitamisel ta abikaasal tekkis suhkruhaigus. Kui oli määratud sünnitamispäev, arst ütles, et tuleb teha keisrilõige. Kui abikaasale anti valuvaigisti, kirurg ei kontrollinud valuvaigisti toimet ja hakkas tegema lõikust. Pärast seda olid abikaasal igasugused tervisehäired. Kolm aastat ta oli ravinud end doktor Kukke juures ja võttis ravimeid. See arst kirjutas abikaasale välja antidepressandid. Abikaasal on suured probleemid tervisega. Riidlemiste põhjuseks võivad olla, et alguses nad tegelesid koos äriga, pärast hakkasid ilmuma probleemid, materiaalne olukord halvenes ja nad pidid oma korterist välja kolima.
tatud mees ähvardab oma naist tappa. See oli maakohas. Täpselt ta ei mäleta. Kohale sõites ta nägi, et oli eramaja, vastu tuli neile naisterahvas koos tütrega, kes rääkisid, et mees ähvardas relvaga, püstolitaolise esemega ja nemad jooksid kodust minema. Koju jäid veel kaks poega ja mees oli nendega seal majas. Temal on meeles, et see naisterahvas nuttis ja ütles, et ta kardab koju tagasi minna ja kardab oma laste pärast, kes sinna koju jäid. Tema kohtualust kinni ei pidanud, seda tegid teised tema töökaaslased. Tema nägi ainult korraks süüdistatavat. Temaga ta ei rääkinud. Sündmuskohal seda relva, millest naine rääkis, nägi ta küll. Pärast. See oli territooriumil. Selle sama maja territooriumil. Aia juures, mingisuguse tünni all peidus. Nad lihtsalt kontrollisid territooriumi ja seal oli mingisugune puukuur või saun või abihoone. Ta valis sellist teed, kus jälgi ei olnud, lumi oli maas. Kõndis nii kaua, kui nägi jälgi lume peal. Jäljed viisid täpselt sinna aia juurde. Alguses vaatas aia taha, et äkki oli relv sinna visatud. Näha oli, et selle aia juures keegi seisis kaua ja oli trampinud. Nägi seda tünni ja jalajäljed olid täpselt selle tünni ees. Tünni peal oli samuti lumi ja oli näha käejälg, et seda tünni on liigutatud või puudutatud. Ta vaatas tünni ja aia vahele ja nägi seal kaltsu sisse mässitud relva ja nii palju, kui ta seda relva või selle osi nägi, sai aru, et tegemist on TT- püstoliga. Käe jäljed olid lume peal. Oli tünni liigutatud, pöidlajälge mäletab ta hästi. Ta kõndis just seal, kus oli lumi ja jälgi ei olnud. Ta alustas abihoone tagant, seal oli territooriumil kaev ka, just kaevu juurest alustaski. Seda ta ei kuulnud, kas kohtualuselt küsiti midagi. Materjal kuhu oli relv mässitud oli kirju, roheline, hall, midagi sellist. Relva leiust teatas ta koha peal olnud kriminaalpolitseinik Reimo Raivetile. 6 Kohus kuulanud üle süüdistatava, tunnistaja, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leidis järgmist. Tõendamist on leidnud, et süüdistatav Eduard Hodakov omamata RelvS § 32 ettenähtud
oetamisluba ja RelvS § 34; 45 lg 1 ettenähtud relvaluba, soetas, omas ja hoidis – s o käitles RelvS § 1-1 lg 2 tähenduses ebaseaduslikult tulirelva - püstolit TT nr PK 08087 koos 8 püstolipadruniga 7,65*25 mm, soetades need kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal ja hoidis neid vähemalt 21.01.2009.a. kuni nende äravõtmiseni politseiametnike poolt 21.01.2009.a. oma elukohas, aadressil Xxx. Oma tegevusega rikkus ta RelvS § 34 ja § 45 lg 1 ja § 50, mille kohaselt relva ja laskemoona võib käidelda ja hoida isik, kellel on relvaluba. - seega on tõendamist leidnud, et Eduard Hodakov, käideldes ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona, pani toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s o KarS § 418 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuigi kohtuistungi süüdistatavana üle kuulatud Eduard Hodakov end kohtuliku arutamise käigus temale KarS § 418 lg.1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. On süüdistatava Eduard Hodakov`i süü temale KarS § 418 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises leidnud täielikult tõendamist teabesalvestise vaatluse protokolliga 29.04.2010.a. (köide I lk. 161 – 165); tunnistaja AŠ poolt kohtuistungil antud ütlustega; läbiotsimisprotokolliga 21.01.2009.a. (köide I lk. 11 – 13); sündmuskoha vaatlusprotokolliga 21.01.2009.a. ja sinna juurde kuuluvast fototabeliga. (köide I lk. 15 – 30); ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga 22.01.2009.a. (köide I lk. 79 – 81, 82); jalatsite vaatlusprotokolliga ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (köide I lk. 92 – 95A); Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi jäljeekspertiisi ekspertiisiaktiga nr. TR – 010 – 09/545 08.04.2009.a. ja sinna juurde kuuluvate lisadega.(köide I lk. 86 – 87, 88 – 90); Eduard Hodakov`i allkirjaga karusnahaga musta värvi talvesaabaste tagasi saamise kohta 16.04.2009.a. (köide I lk. 71 – 72); Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tulirelva ekspertiisiaktiga nr. TB – 021 – 09/490 04.02.2009.a. (köide I lk. 99 – 100); asitõendite püstoli TT nr PK 08087 ja 8 padruni vaatlusprotokolliga (köide I lk. 103 – 104); vastusega järelpärimisele (köide I lk. 114). Teabesalvestise vaatluse protokollist 29.04.2010.a. on näha, et 29.04.2010.a. kell 16:41 – 17:19 toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi Põhja Politseiprefektuuri Juhtimiskeskuse poolt edastatud politsei lühinumbrile 110 21.01.2009.a. kell 19:02 ja 19:15 abonentnumbrilt 58 080 481 tehtud kõnede helisalvestust. Vaatlusprotokollist nähtub, et AH helistas 21.01.2009.a. kell 19:02 politsei lühinumbril 110 ning soovis politsei väljakutsumist aadressile XXX ning avaldas, et otsustas abikaasa juurest ära minna ja tuli välja, et abikaasal on relv kodus. Abikaasa võtab relva välja ja räägib, et tapab tema ära. Abikaasa nimeks nimetab AH Eduard Hodakovi, lisades, et Eduard Hodakov on politseis tuntud isikuks. AH avaldab kõnes politseile, et tema lapsed ütlesid, et abikaasal on relv ja et nad nägid midagi, mis meenutas relva. Tema jooksis osade lastega majast ära, kuid kaks last – 16 a ja 17 a – olid jäänud majja. (köide I lk. 161 – 165). Kriminaalasja materjalidest lähtuvalt kuulub abonentnumber XXX KH(köide I lk. 32 p.7). Just koos KHja veel ühe tütrega jooksis AH kodust ära ning tegi abonentnumbrilt XXX eelpool nimetatud kõne politsei lühinumbrile 110. Tunnistaja AŠ poolt kohtuistungil antud ütlustest on näha, et süüdistatava Eduard Hodakoviga on ta kokku puutunud seoses 21. jaanuar 2009.a. aset leidnud sündmusega. Väljakutse tuli tema ülemusele telefoni peale, mitte raadiojaamast. Teadiski ainult seda, et
tatud mees ähvardab oma naist tappa. See oli maakohas. Täpselt ta ei mäleta. Kohale sõites ta nägi, et oli eramaja, vastu tuli neile naisterahvas koos tütrega, kes rääkisid, et mees ähvardas relvaga, püstolitaolise esemega ja nemad jooksid kodust minema. Koju jäid veel kaks poega ja mees oli nendega seal majas. Temal on meeles, et see naisterahvas 7 nuttis ja ütles, et ta kardab koju tagasi minna ja kardab oma laste pärast, kes sinna koju jäid. Tema kohtualust kinni ei pidanud, seda tegid teised tema töökaaslased. Tema nägi ainult korraks süüdistatavat. Temaga ta ei rääkinud. Sündmuskohal seda relva, millest naine rääkis, nägi ta küll. Pärast. See oli territooriumil. Selle sama maja territooriumil. Aia juures, mingisuguse tünni all peidus. Nad lihtsalt kontrollisid territooriumi ja seal oli mingisugune puukuur või saun või abihoone. Ta valis sellist teed, kus jälgi ei olnud, lumi oli maas. Kõndis nii kaua, kui nägi jälgi lume peal. Jäljed viisid täpselt sinna aia juurde. Alguses vaatas aia taha, et äkki oli relv sinna visatud. Näha oli, et selle aia juures keegi seisis kaua ja oli trampinud. Nägi seda tünni ja jalajäljed olid täpselt selle tünni ees. Tünni peal oli samuti lumi ja oli näha käejälg, et seda tünni on liigutatud või puudutatud. Ta vaatas tünni ja aia vahele ja nägi seal kaltsu sisse mässitud relva ja nii palju, kui ta seda relva või selle osi nägi, sai aru, et tegemist on TT- püstoliga. Käe jäljed olid lume peal. Oli tünni liigutatud, pöidlajälge mäletab ta hästi. Ta kõndis just seal, kus oli lumi ja jälgi ei olnud. Ta alustas abihoone tagant, seal oli territooriumil kaev ka, just kaevu juurest alustaski. Seda ta ei kuulnud, kas kohtualuselt küsiti midagi. Materjal kuhu oli relv mässitud oli kirju, roheline, hall, midagi sellist. Relva leiust teatas ta koha peal olnud kriminaalpolitseinik Reimo R . Kohtul pole alust kahelda tunnistaja AŠ poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Seega on näha tunnistaja AŠ poolt kohtuistungil antud ütlustest nii väljakutse sisu; väljakutse teinud naisterahva AH seisund politseinike sündmuskohale jõudmisel; samuti AŠ tegevus sündmuskohal, mis viis püstoli TT leidmiseni ning püstoli TT leidmine tünni ja aia vahelt kaltsu sisse mässituna. Samuti haakuvad tunnistaja AŠ poolt kohtuistungil antud ütlused ka täielikult eelpool teabesalvestuse vaatluse protokollis 29.04.2010.a. kajastatuga. Läbiotsimisprotokollist 21.01.2009.a. on näha, et 21.01.2009.a. ajavahemikul kell 23:00 – 23:35 aadressil XXX teostatud läbiotsimise käigus otsiti esmalt läbi elumaja ning seejärel elamu juurde kuuluvad abihooned ning aed. Hoovi sisenedes jääb elumaja vasemale poole, hoovi paremale servale jäävad elumaja juurde kuuluvad abihooned (saun, kasvuhoone). Liikudes üle hoovi sauna eest läbi kuni hoovi tagaosas oleva aiani on aia ääres tsink 200 liitrine vaat, millest paremale jäävad ehitusmaterjali tükid. Vaadates vaadi ja aia vahele on näha rohekat värvi riideese, millest ulatub välja tumedate plastpõskedega metallese. Välja võttes on näha rohelisse kangasse mässitud püstol, millel kirjad 1953 ja number PK08087 ning salves 8 padrunit 7,62x25 mm. (köide I lk. 11 – 13). Seega läbiotsimisprotokollis 21.01.2009.a. kajastatu haakub täielikult tunnistaja AŠ poolt kohtuistungil antud ütlustega püstoli TT leidmise kohta tünni ja aia vahelt kaltsu sisse mässituna. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 21.01.2009.a. ja sinna juurde kuuluvast fototabelist on näha, et 21.01.2009.a. ajavahemikul kell 23:35 – 00:20 aset leidnud vaatluse käigus tuvastati, et aadressil XXX paikneb elamu kompleks. Seistes XXX suvila rajooni teel näoga elamu kompleksi poole jalgväravast seespool jääb elamu (elumaja) vasakule. Elamust üle hoovi paremale jäävad ühes kompleksis värava poolt loetledes kasvuhoone ja abihoone (saun). Väravast sisenedes hoovi liiguti vasakule jääva elumaja juurde ning siseneti majja. Sisenedes 8 majja on esiteks esik, esikust edasi liiguti otse jääva ukse suunas ning siseneti uksest, mis on avatud. Vasakule jääb elutuba, paremale köök. Siseneti kööki, köögist pöörati vasakule. Ukse kõrval on trepp, mis viib teisele korrusele. Köögis paremal ja otse ees on köögile vajalikud tarbed. Edasi liiguti trepist üles teisele korrusele mööda puittreppi. Teisel korrusel on elutuba, kus paiknevad lauad ja voodid ning teised elutoa jaoks vajalikud esemed. Trepist teisele korrusele liikudes jäävad paremale voodid. Maja otsaseinast paremal teise voodi kohal on üks laelaud heledamat värvi (10 cm x 50). Laud on paremalt poolt avatud ning sealt paistab tume kattematerjal. Kattematerjalil ning avatud laua kõrval oleval laual on kraapimisjäljed. Edasi liiguti alla ja majast välja ning liiguti üle hoovi viiva raja sauna suunas. Jõudes sauna ette pöörati vasakule ja liiguti edasi kuni aiani, mille ees on tsinkvärvi vaat ja ehitusmaterjali osad. Vaadates vaadi ja aia vahelisele alale on näha rohekat värvi riide materjali, millest ulatub välja pruuni värvi plastik põskedega metallese. Tõstes riide koos metallesemega välja on näha püstol musta värvi 1953 aasta, millel on number PK08087, püstolil on plastikust käepideme põsed. Püstolil on salv, milles on 8 padrunit 7,62x25 mm. Püstol, salv koos 8 padruniga pakitud paberikotti.(köide I lk. 15 – 30). Samuti sündmuskoha vaatlusprotokollist 21.01.2009.a. kajastatu haakub täielikult tunnistaja AŠ poolt kohtuistungil antud ütlustega püstoli TT leidmise kohta tünni ja aia vahelt kaltsu sisse mässituna. Samuti on näha sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juures olevatelt fotodelt, et teisel korrusel olevast elutoast leiti lahtine paremalt poolt avatud laelaud, mille taga avanes avaus, kusjuures kattematerjalil ning avatud laua kõrval oleval laual olid kraapimisjäljed. Eeltoodust saab teha sinult ühe järelduse, et seda lauda oli natuke aega tagasi kangutatud ja tõstetud selle parempoolne osa eest ära. Ekspertiisimaterjali võtmise protokollist 22.01.2009.a. on näha, et 22.01.2009.a. uurimistoimingu eesmärgiks oli võtta E. Hodakovilt ekspertiisi läbiviimiseks ära saapad. Ekspertiisimaterjali võtmise käigust nähtuvalt on võrdlevaks uurimiseks ära võetud tõmblukkudega musta värvi poolsaapad. Ekspertiisimaterjali võtmise käigus võttis E. Hodakov tõmblukkudega musta värvi poolsaapad jalast ära ja andis uurijale üle. 1 paar poolsaapaid lisati protokolli juurde. (köide I lk. 79 – 81, 82). Jalatsite vaatlusprotokollist ja sinna juurde kuuluva fototabelist on näha, et 22.01.2009.a. alates 13:40 kuni 23.01.2009.a. kella 12:00 toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi 21.01.2009.a. Harjumaal Kernu vallas Kibuna külas Kibuna 30/32 toimunud läbiotsimiselt lumes avastatud ja pildistatud jälge ja Eduard Hodakovilt äravõetud ühte paari jalatseid. Digitaalse pildi ja Eduard Hodakovile kuuluvate jalatseid vaatluse käigus avastati, et pildil on fikseeritud süvendjälg, milles on näha vasaku jala jalatsi tallaosa reljeefne põhimuster. Selles on kujunenud nelinurkse kujuga kujundid, mis paiknevad teine teisest paralleelselt tallaosa laiuselt. Jalatsite tallaosadel on reljeefne põhimuster, mis koosneb neljanurksetest kujunditest. Nendes on näha kulumisaste ja vigastused. Eelnimetatud jalatsijäljes kujunenud tallaosa mustri ja vasaku jala jalatsi tallaosa mustri võrdlemise eeluuringu käigus tuvastati, et need on sarnased. (köide I lk. 92 – 95A). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi jäljeekspertiisi ekspertiisiaktis nr. TR – 010 – 09/545 08.04.2009.a. ja sinna juurde kuuluvate lisades kajastatud eksperdiarvamusest nähtub, et ekspertiisiks esitatud Fototabeli pildile nr 5 jäädvustunud vasaku jala jalatsiga jäetud jalatsijälje mustrielemendid on sarnased ekspertiisiks esitatud vasaku jala jalatsi mustrielementidega. (köide I lk. 86 – 87, 88 – 90). Eduard Hodakov`i allkirjaga karusnahaga musta värvi talvesaabaste tagasi saamise kohta 16.04.2009.a. on näha, et Eduard Hodakov on 16.04.2009.a. andnud allkirja selle kohta, et ta sai 9 tagasi enda jalatsid – karusnahaga musta värvi talvesaapad ning tal ei ole materiaalseid pretensioone. (köide I lk. 71 – 72). Seega on eelpool nimetatud ekspertiisimaterjali võtmise protokollist, jalatsite vaatlusprotokollist ja sinna juurde kuuluva fototabelist ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi jäljeekspertiisi ekspertiisiaktis nr. TR – 010 – 09/545 08.04.2009.a. ja sinna juurde kuuluvates lisades kajastatud eksperdiarvamusest, et Eduard Hodakovil võeti ära jalas olnud jalatsid ning ekspert tuvastas jäljeekspertiisiaktis, et lumel leitud jäljed, mis viisid vaadini, sarnanevad oma mustrilt Eduard Hodakovi jalatsi mustrielementidega. Ka tunnistaja AŠ poolt kohtuistungil antud ütlustest on näha, et püstolini TT, jõudis ta just nimelt lumel olevate jalajälgede järgi, mis viisid aia juures oleva tünni juurde, kus tünni ja aia vahelt kaltsu sisse mässituna asuski püstol TT. Seega eelpool nimetatud tõendid haakuvad täielikult omavahel. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tulirelva ekspertiisiaktis nr. TB – 021 – 09/490 04.02.2009.a. kajastatud eksperdiarvamusest nähtub, et ekspertiisiks esitatud 8-lasuline 1933.a. mudeli 7,62 kal Tokarevi konstruktsiooni püstol TT nr PK 08087 on laskekõlbulik tulirelv. Ekspertiisiks esitatud 7,62x25 mm püstolipadrunid TT, mis kuuluvad tulirelva laskemoona hulka, olid laskekõlbulikud. Antud liiki padrunid on ette nähtud vastava kaliibriga püstolitele ja püstolkuulipildujatele TT, CŽ-52, PPŠ, PPD, PPS, M-56, K50M vm. (köide I lk. 99 – 100). Asitõendite püstoli TT nr PK 08087 ja 8 padruni vaatlusprotokollist on näha, et 17.03.2009.a. kella 10:00 – 11:00 toimunud uurimistoimingu käigus vaadeldi püstolit TT nr PK 08087. Püstoli automaatika on rajatud relvaraua kiikumisele ja luku tagasiandmisele, püstolikelk ja lukk moodustavad ühtse terviku, löögimehhanismiks on välimisega kukega kukklöökraud. Samuti vaadeldi uurimistoimingu käigus 8 padrunit. Padrunitel on pudelikujulised ringõnaraga kestad, ümaraotsalised mantliga kuulid on kinnitatud kestade suudmesse suudme serve vöötamisega kuulide ringõnarasse. Padrunite pikkus on 34,7 mm, kestade põhja diameeter 9,9 mm, kuulide tüviosa läbimõõt 7,8 mm, kaliiber on 7,62x25 mm. (köide I lk. 103 – 104). Seega on näha eeltoodust, et kiirreageerija AŠ poolt sündmuskohal tünni ja aia vahelt kaltsu sisse mässituna leitud püstol TT nr PK 08087 on laskekõlbulik tulirelv ning 8 padrunit on laskekõlbulik tulirelva laskemoon. Vastusest järelpärimisele on näha, et 24.04.2009.a. on korrakaitseosakonna lubadetalituse vanemspetsialist Galina D teatanud vastuseks üldkuritegude talituse vanemkomissar Svetlana K 24.04.2009.a. järelepärimisele, et Eduard Hodakovile ik 35605180324 ei ole Põhja Politseiprefektuuri poolt välja antud relvaluba tuli- ja gaasirelvade ja laskemoona hoidmiseks ja kandmiseks. (köide I lk. 114). Seega on eeltoodud vastusest järelpärimisele näha, et Eduard Hodakovil puudub relvaluba relva ja laskemoona käitlemiseks. Ka süüdistatav Eduard Hodakov ise kohtuistungil kinnitas, et tal ei ole kunagi relvaluba olnud. Isegi sellel ajal, kui ta tegeles äriga, see oli 1996 aasta. Ta on seda taotlenud, kuid seda keelati talle andmast, sest tal on administratiivkaristus.
eaduse § 34 lg. 2, § 45 ja § 50 kohaselt võib füüsiline isik relva ja laskemoona hoida kui tal on relvaluba. Relva ja selle juurde kuuluvat laskemoona võib soetada
oetamisloa alusel. Kuna Eduard Hodakovil vastavad load puuduvad, on ta relva ja selle juurde kuuluvat laskemoona käidelnud ebaseaduslikult ning seega toime pannud KarS § 418 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 10 Süüdistava Eduard Hodakov`i poolt kohtuistungil antud ütlused on ennastõigustavad, vastuolulised ning ebaloogilised nii selles osas, et aru saada, kus abikaasa ja tütred võivad olla, ta käis kogu territooriumi läbi, vaatas, et äkki abikaasa seisab kuskil. Sellepärast olid ka tema jäljed leitud; samuti selles osas, et see püstol TT koos kaheks püstolipadruniga, ei olnud üldse tema territooriumil, sest nagu ta aru sai fotodelt, siis nad leidsid selle püstoli sealt, kus oli võrk ja seal oli juba naabrite territoorium; samuti selles osas, et ta arvab, keegi võis selle püstoli koos padrunitega sinna panna, nagu väljendas, et võib olla naaber võib olla keegi teine, igasugust rahvast seal jalutab. Süüdistava Eduard Hodakov`i poolsed eelpool kajastatud väited, on täielikult ümber lükatud eespool kajastatud ja analüüsitud tõenditega ning nimelt teabesalvestise vaatluse protokolliga 29.04.2010.a. (köide I lk. 161 – 165); tunnistaja AŠ poolt kohtuistungil antud ütlustega; läbiotsimisprotokolliga 21.01.2009.a. (köide I lk. 11 – 13); sündmuskoha vaatlusprotokolliga 21.01.2009.a. ja sinna juurde kuuluvast fototabeliga. (köide I lk. 15 – 30); ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga 22.01.2009.a. (köide I lk. 79 – 81, 82); jalatsite vaatlusprotokolliga ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (köide I lk. 92 – 95A); Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi jäljeekspertiisi ekspertiisiaktiga nr. TR – 010 – 09/545 08.04.2009.a. ja sinna juurde kuuluvate lisadega.(köide I lk. 86 – 87, 88 – 90); Eduard Hodakov`i allkirjaga karusnahaga musta värvi talvesaabaste tagasi saamise kohta 16.04.2009.a. (köide I lk. 71 – 72); Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi tulirelva ekspertiisiaktiga nr. TB – 021 – 09/490 04.02.2009.a. (köide I lk. 99 – 100); asitõendite püstoli TT nr PK 08087 ja 8 padruni vaatlusprotokolliga (köide I lk. 103 – 104); vastusega järelpärimisele (köide I lk. 114). Samuti on süüdistava Eduard Hodakov`i ütlused ka ennastõigustavad, vastuolulised ning ebaloogilised ka selles osas, et AH lahkus kodunt ja kutsus politsei, et oli lihtsalt järjekordne riidlemine- peretüli. Abikaasa oli afektiseisundis sellest, et võib teda kaotada kui meest. Iga naine võib sellisesse olukorda sattuda, kui ei ole korterit, kui ei ole raha. Enne seda juhtumit nad võtsid liisingusse Mercedese, ta läks tööle autojuhina. Töö oli seotud peamiselt öise ajaga ja tema naine nagu naine hakkas teda kahtlustama, et öösel ta võib kusagil olla teiste naistega. Tekkis armukadedus. Antud juhul ei ole mõeldav, et AH kutsus politsei Tallinnast XXXkohale, et sellist peretüli probleemi lahendada. Ja miks oli sellisel juhul AHl vaja kodust põgeneda, kui Eduard Hodakov `i väitel asus ta ise asju pakkima ja kodust lahkuma. Teabesalvestise vaatluse protokollist nähtub, et AH sai teadlikuks
t ja selle tõttu põgeneski kodust ning see oli ka põhjuseks, miks üldse politseisse helistas kuna ei julgenud enam koju minna, kodus vihane mees, kes võib tarvitada relva ja ta ära tappa. Samuti kartis ta laste pärast. Sellisel juhul politsei kutsumises ei ole midagi ebaharilikku. Samuti on süüdistava Eduard Hodakov`i ütlused ka ennastõigustavad, vastuolulised ning ebaloogilised ka selles osas, et võib olla vanem poeg võis näha seda välgumihklit, kui ta teiselt korruselt alla tuli. Eduard Hodakov `i enda sõnul on see tema jaoks väärtuslik mälestusese, mis talle kingiti 40 aasta juubeliks ja see oli tal kodus juba alates 1996. aastast. 2007.a. kolisid nad perega Tallinna korterist Laitsesse Kibuna 30/32 elama ning nagu Eduard Hodakov kinnitas, võttis ta selle välgumihkli linnakorterist kaasa. Ei ole loogiline, et seejuures kõigi nende 10 aasta jooksul ei tea ta perekond sellest kallist mälestusesemest mitte midagi. Riigikohus on oma lahendites leidnud, et isiku süüdimõistmine ei ole välistatud ka üksnes kaudsete tõendite põhjal. Nii selgitab Riigikohus oma 09.03.2010.a. lahendis 3-1-1-8-10, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. See, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul puhtobjektiivse ja juhuslikkuse põhimõttele alluv protsess. 11 Kui mingi kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudseid tõendeid, ei ole võimalik tõsiseltvõetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise vajalikkust ja võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel ning kaudne tõend võib seejuures eriti kogumis koos asitõenditega, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem. Antud juhul on leitud sellised tõendid piisavalt: Eduard Hodakov `i naine oli hirmunud, põgenes kodust ja teatas politseisse, et Eduard Hodakovil on relv ja ta kardab Hodakovi, et viimane kasutab relva; Eduard Hodakov `i vanematele kuuluva ja Eduard Hodakov `i kasutuses oleva suvila territooriumil aia ja tünni vahelt leiti kiirreageerija AŠ poolt püstol TT koos 8 padruniga; püstoli TT juurde viisid Eduard Hodakov `i jala jäljed; püstol TT oli peidetud tünni alla, mida on vahetult enne selle avastamist liigutatud. Samas kui Eduard Hodakov on kõige selle kohta andnud ebamääraseid, vastuolulisi ja eluliselt mitteusutavad selgitusi. Need tuvastatud asjaolud võimaldavadki teha järelduse, et Eduard Hodakov `il oli relv, ta hoidis seda koos padrunitega ebaseaduslikult oma elukohas, kuni politsei selle leidis. Tulenevalt KarS § 418 sätestatust on tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise puhul kaitstav õigushüve on üldine turvalisus ehk täpsemalt paljude inimeste elu ja tervis ning elutähtsate objektide toimimine. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemisel
eadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega seatud nõuete rikkumises. Tulirelva ja laskemoona käitlemine seisneb relvade ja laskemoona valmistamises, müügis, soetamises, omamises, valdamises, hoidmises, hooldamises, kandmises, edasitoimetamises, veos, sisseveos, väljaveos, võõrandamises, pärimises, leidmises ja hävitamises ning relvade parandamises, ümbertegemises, laskekõlbmatuks muutmises, lammutamises ja laenutamises (
Tulirelva all tuleb mõelda relva, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu (
Tulirelva laskemoona all mõeldakse peamiselt tulirelva padrunit, mis võib olla kesktulepadrun või ääretulepadrun (
Tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemise ebaseaduslikkus seisneb peamiselt
oetamisloa ja relvaloa puudumises. Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona soetamiseks on vajalik
oetamisluba, mis annab isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks (
). Tulirelva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul arvates relva soetamise päevast, välisriigis soetamise puhul aga relva Eestisse saabumise päevast, relva registreerima oma elu- või asukohajärgses politseiasutuses (
).
eaduse § 35 lg.5 nimetatud eksami - relva soetamist, registreerimist, hoidmist, kandmist, võõrandamist ja seadusliku kasutamist reguleerivate õigusaktide nõuete tundmise ning laskevigastuse korral kannatanule esmaabi andmise eksami – sooritamisel väljastatakse politseiasutuse juhi otsuse alusel relvaluba (
). Füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks (
Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab antud süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega täielikult on tõendamist leidnud, et süüdistatav Eduard Hodakov omamata RelvS § 32 ettenähtud
oetamisluba ja RelvS § 34; 45 lg 1 ettenähtud relvaluba, soetas, omas ja hoidis – s o käitles RelvS § 1-1 lg 2 tähenduses ebaseaduslikult tulirelva - püstolit TT nr PK 08087 koos 8 püstolipadruniga 7,65*25 mm, soetades need kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal ja hoidis neid vähemalt 21.01.2009.a. kuni nende äravõtmiseni politseiametnike poolt 12 21.01.2009.a. oma elukohas, aadressil Xxx. Oma tegevusega rikkus ta RelvS § 34 ja § 45 lg 1 ja § 50, mille kohaselt relva ja laskemoona võib käidelda ja hoida isik, kellel on relvaluba. - seega on tõendamist leidnud, et Eduard Hodakov, käideldes ebaseaduslikult tulirelva ja laskemoona, pani toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s o KarS § 418 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, vastutust kergendavate asjaolude ja vastutust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Süüdistatavat Eduard Hodakov `i varem kriminaalkorras karistatud ei ole. (köide I lk. 145 – 148). Süüdistatavat Eduard Hodakov `i on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest.(köide I lk. 145 – 148, 149 - 151). Süüdistatav Eduard Hodakov on toime pannud teise astme kuriteo - tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Vastutust kergendavad asjaolud ja vastutust raskendavad asjaolud tema puhul puuduvad. Süüdistatav Eduard Hodakov ei tööta ning ta ülalpidamisel on kaks alaealist last. Karistuse küsimuse otsustamisel arvestab kohus ka sellega, et KarS § 418 on abstraktne ohudelikt, millega kaitstakse ühiskonnas üldiselt eksisteerivat turvalisust. Esemed, mille käitlemine on antud koosseisus kriminaliseeritud, on määratletud laialt – nendeks on tulirelv, selle oluline osa ja ka laskemoon. Kuna juba neist esemeis tulenev abstraktne oht on olemuslikult erinev, on seadusandja laialt määratlenud ka võimaliku sanktsiooni, milleks on rahaline karistus või kuni kolm aastat vangistust. Karistuse mõistmisel antud sätte alusel tuleb seega erilise tähelepanelikkusega vaagida teo tehiolusid ning hinnata, millise kaalukusega oli konkreetse eseme käitlemine õigushüve kahjustamise seisukohalt. On selge, et antud kooseisu tähenduses tulirelv õigushüve enam kahjustava olemusega kui seda on laskemoon. Antud juhul käideldi aga tulirelva, mille salves oli juba ka laskekõlbulik laskemoon, seega sellisest
t tulenev oht veelgi suurem kui üksnes tulirelval. Sellistel asjaoludel tuleb Eduard Hodakov `i suhtes kohaldada vabaduskaotuslikku karistust kuna teoga ei ole vastavuses rahalise karistuse kohaldamine. Karistuse küsimuse otsustamisel arvestab kohus ka sellega, et Eduard Hodakov `i poolt käideldav relv koos laskemoonaga kujutas ohtu tema enda perekonnale, abikaasa pidas vajalikuks kohale kutsuda politsei ning kartis koos tütardega kuni politsei saabumiseni koju, kus asus Eduard Hodakov koos relvaga, tagasi minna. Relv oli laskekõlbulik ja selle juures olid padrunid, mis tähendab, et seda olnuks võimalik ka reaalselt kasutada. Neil asjaoludel peab karistus oluliselt ületama sanktsiooni alammäära kui seejuures arvestades käideldava eseme kogust käideldi vaid ühte relva, võib karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd Eduard Hodakov `i ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning tema varasemast käitumisest ei saa teha järeldusi, et ta jätkuvalt võiks toime panna kuritegusid, kohus leiab, et Eduard Hodakov `ile mõistetava karistuse võib jätta kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Karistusregistri kohaselt on Eduard Hodakov `i korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, milledest suur osa on tasumata, mis näitab, et isik ei ole oma käitumiselt kuigi õiguskuulekas, mistõttu on vajalik tema suhtes täiendava abinõuna allutada ta käitumiskontrollile katseajal, et saavutada karistuse eesmärke ning et isik teeks lõpuks järeldused, et õigusnormid on selleks, et neid täita ning piiratud käibega esemeid on võimalik endale hankida, siis kui on selgeks tehtud vastavad õigusnormid, kuidas ja millisel alusel sellist eset võib käidelda. 13 Kõike eelpool toodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistusena vangistuse 6 (kuus) kuud ning seda KarS § 74 sätete kohaldamisega tingimisi 18 kuulise katseajaga. Kriminaalasjas on asitõendiks 8-lasuline püstol TT nr PK 08087, mis on jäetud hoiule Politseiameti relvahoidlasse. Juhindudes KarS § 83 lg. 2 ja KarS § 421 võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 83 lg 4 kohaselt konfiskeeritakse ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. RelvS § 45 ja § 50 kohaselt võib relva hoida ja kanda isik, kellel on relvaluba. Eduard Hodakov `ile ei ole väljastatud relvaluba. Materjalidest nähtub, et Eduard Hodakov elukohast leitud relv oli temale inkrimineeritava kuriteo (relva ebaseaduslik käitlemine) vahetuks objektiks. Eduard Hodakov poolt käideldud relv võib tema valdusesse antuna olla ohtlik, kuivõrd ähvardas selle kasutamisega oma perekonnaliikmeid, abikaasa koos tütardega tundes ennast ohustatuna, olid sunnitud kodust põgenema ja välja kutsuma politsei. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud ülalnimetatud tulirelv Eduard Hodakov ` ilt konfiskeerida. Vastavalt KrMS 180 lg 1 kuuluvad kriminaalasja menetluskulud: 480.-EEK-i (nelisada kaheksakümmend krooni) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis teostatud jäljeekspertiisi eest ning 1225.-EEK-i (üks tuhat kakssada kakskümmend viis krooni) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis teostatud tulirelvaekspertiisi eest, määratud kaitsjale makstud tasu summas 991.20.-EEK-i (üheksasada üheksakümmend üks krooni ja kakskümmend senti) ning sundraha summas 6525.EEK-i (kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni) väljamõistmisele Eduard Hodakov ` ilt. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1; 175 lg. 1 p.3,4,9; 179 lg.1 p.2, 180 lg 1,2,3; 311; 312; 313; Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.