Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 17.01.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-07-6154 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Prokurör Ave ARNIM Kohtuasi Viru Vangla materjalid Valeri DEREVJANKINI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Valeri DEREVJANKIN sünd. 16.02.1952, isikukood 35202160011, kodakondsuseta, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 08.12.2006 ja lõpp 08.12.2012 Jätta Valeri DEREVJANKIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 09.12.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Valeri Derevjankini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Valeri Derevjankin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 18.10.2007 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud vangistusega 6 aastat alates 08.12.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Kinnitatud individuaalse täitmiskava alusel ei ole kinnipeetavaga toimunud vestlusi probleemide lahendamise oskuse parandamiseks. Kuna kinnipeetav on suure osa elust olnud 1 vangistuses, on tema toimetuleku oskus nõrk. Vangistuses toetavad kinnipeetavat rahaliselt lähedased ja kriminaalkorras karistatud tuttav. Tasumata rahalisi nõudeid ei ole. kinnipeetav suhtleb peamiselt elukaaslase ja viimase täiskasvanud lastega. Tulenevalt kinnipeetava vanusest ja kuritegelikust minevikust omab kriminaalse taustaga tuttavaid, respekti kaaskinnipeetavate seas ning sidemeid kuritegelikus maailmas. Kinnipeetaval on oma vanusele ja taustale vastavad sotsiaalsed oskused. Tema suhtlemisstiil on autoritaarne, tunnistab oma probleeme ühiskonnas kehtivate normide täitmisel. Viru Vangla leiab, et kinnipeetav on kõrgohtlik, kuid toetab tema vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna leiab, et arvestades kinnipeetava poolt toime pandud kuritegu, tema isikut, varasemat kuritegelikku käitumist ja teda vabanemisel ootavatest tingimustest, ei ole kinnipeetav ette valmistatud tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav asuda elama elukaaslase poja perega ühte korterisse, kuid kahele perele on seal korteris kitsas. Elukaaslase poja naine on koos 3,5 aastase tütrega kodune. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval majanduslik toimetulek ja kindel sissetulek. Eelpensionile jäämine on ebatõenäoline. Elukaaslase võimalused kinnipeetava toetamiseks ei ole teada, sest kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik temaga kohtuda, kuna ta töötab Soomes. Kinnipeetaval on kriminaalsed tuttavad, tema elustiil enne vangistust oli riskiv ja hoolimatu ning tema tegevus koduste eest varjatud. Kinnipeetav on alates 1986 olnud 17 aastat vangistuses ja ainult 7 aastat vabaduses. Sellega seoses on kinnipeetav omandanud autoritaarse suhtlemisstiili. Suhetes lähedastega on olemas risk ja oht, et sellise suhtumise ohvriks satuvad nõrgemad isikud, eriti naised ja lapsed. Maakohtu istung Kinnipeetav Valeri Derevjankin taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et tema tervis on halb, tal on artriit ja nägemine kaob ära. Vangistuses ei tegele ta mitte millegagi. Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et kinnipeetav ei sobi kriminaalhoolduse alla ja ta ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda. Karistusregistri väljavõtte kohaselt vabanes ta vangistusest pärast karistuse kandmist KrK §101 p.9 järgi juunis 2002, uue raske rahvatervisevastase I astme kuriteo pani toime oktoobris
- Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus (kartser 7 ööpäeva), mis on käesoleval ajal kehtiv. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik. Varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub antud kinnipeetava suhtes igasugune veendumus, et ta suudab suhteliselt pika katseaja kuni selle lõpuni 08.12.2012 elada seaduskuulekalt toimepanemata uusi kuritegusid ja täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama elukaaslase poja perega ühte korterisse. Kinnipeetava elukaaslane ise selles korteris ei ela. Kriminaalhooldusametnik eo pea seda kohaseks, kuna tegemist on küll 3-toalise korteriga, kuid avatud planeeringuga, kus elab noor perekond väikese lapsega. Elukaaslase poja abikaasa on 3,5-aastase tütrega kodune. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku arvamusega selle kohta, et kinnipeetava elamaasumine sellesse korterisse ei ole mõistlik ja sobiv. Arvestades seda, et kinnipeetavat on varasemalt karistatud raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, leiab maakohus, et tema elamine koos võõra inimese ja väikese lapsega ei ole eelkõige nende ohutuse mõttes mõeldav. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava suhtlemisstiil autoritaarne, ta eelistab suhtlemisel nn. karmi kätt, muutustest ja võimalikest lahenditest rääkides keskendub meetoditele, mis viitavad kuritegelikule käitumisele. Elamine koos noore perekonnaga, kus kasvab väike laps, ei ole ohutu ka kinnipeetava poolt narkokuriteo toimepanemise pärast. Kinnipeetav esitas maakohtusse kinnituskirja Frenstor OÜ-st, mille kohaselt tagatakse kinnipeetavale vabanemise korral lao valvuri ametikoht. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt aga kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja seega legaalne sissetulek vabanemise korral puudub. Kinnipeetav ise ei osanud maakohtu istungil selgitada, kuidas tal on võimalik lao valvuri ülesandeid täita, arvestades tema halba silmanägemist ja jalgade artriiti, mis käesoleval ajal takistab igasuguse töö tegemise vanglas. Kuna kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik kontrollida reaalselt töökoha olemasolu ja selle tingimusi, jätab maakohus ilma ametliku pitsatita ja kinnitamata koopia kinnituskirjast arvestamata. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt moodustavad kinnipeetava sotsiaalse võrgustiku elukaaslane ja viimase täiskasvanud lapsed. Samas nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et tegelikkuses elab ja töötab kinnipeetava elukaaslane Soomes, välismaal töötab ka elukaaslase poeg, elukaaslase tütre aadressi kinnipeetav ei teadnud. Seega puudub kinnipeetaval vabanemise korral toetav lähedaste sotsiaalvõrgustik. 3 Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava hoiakuid ja väärtushinnanguid mõjutanud pikaajaline vangistustes viibimine, kinnipeetav kiidab heaks kuritegeliku käitumise. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Lisaks sellele leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul ei ole see kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ühiskonna ja ka üksikisikute heaolu oleks endiselt ohustatud ja uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt kõrge. Isik, kes paneb korduvalt toime raskeid kuritegusid, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb kogu temale mõistetud karistus ära kanda ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab aru saama, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Eeltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 08.12.2012, s.o. rohkem, kui aasta pärast. Seega on kinnipeetaval veelkord võimalus reaalselt näidata oma soovi elada edaspidi seaduskuulekalt ja täita vabanemiseks enne tähtaega vajalikud tingimused. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 01.02.2011 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4