Kriminaalasi nr. 1-10-3039 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 13.mail 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud käskmenetluses kriminaalasja, Viktor Karamnov (endise n

§ 424järgi.

t u v a s t a s: Viktor Karamnovi süüdistatakse selles, et tema juhtis 09.märtsil 2010.a. kella 18.00 paiku Tartumaal Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 123. kilomeetril mootorsõidukit Jeep reg. märgiga XX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani Viktor Karamnov toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendeid ei ole. Prokurör taotleb kohtult tunnistada Viktor Karamnov süüdi

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 160 päevamäära (üks päevamäär on 99 krooni) s.o kokku 15 840 krooni. Vastavalt

§ 66

määrata, et rahalist karistust 160 päevamäära, s.o 15 840 krooni riigituludesse, tasub Viktor Karamnov 10 võrdses osas, s.o 1 584 krooni kaupa igakuiselt 10 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

§ 50

alusel taotleb prokurör võtta ära Viktor Karamnovilt mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. Viktor Karamnovi süü talle esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tlk 6), tunnistaja A.R. ütlustega (tlk 3-4), kes kirjeldab joobes süüdistatava kinnipidamise asjaolusid ja kahtlustatava Viktor Karamnovi ütlustega (tlk 8-9), milles ta tunnistab joobes sõiduki juhtimist. Viktor Karamnovi, tunnistaja A.R. antud ütlused ning nendega kokkulangev joobeseisundi tuvastamise protokoll kogumis tõendavad, et 09.märtsil 2010.a. kella 18.00 ajal Tartumaal Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee

1. kilomeetril mootorsõiduki roolis politseiniku poolt kinni peetud Viktor Karamnovi ühes liitris väljahingatavas õhus sisaldus lõpliku tulemina alkoholi 1,08 milligrammi. Viktor Karamnov nõustus tulemusega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest. Liiklusseaduse § 20 lg 3 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lõike 31 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Lähtudes eespool tõendamist leidnud asjaoludest, leiab kohus, et 09.märtsil 2010.a. kella 18.00 ajal Tartumaal Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee
2. kilomeetril juhtis Viktor Karamnov mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Seega on talle süüdistus esitatud õigesti ja ta tuleb

§ 424

järgi süüdi tunnistada.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Viktor Karamnovi ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on teda karistatud 3-l korral, viimati 25.märtsil 2008.a. liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga. Karistustena mõistetud rahatrahvid on Viktor Kramnovil tasutud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud II astme kuriteo. Viktor Karamnovi käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust.

§ 424näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Viktor Karamnov on varem kriminaalkorras karistamata, omab kindlat töökohta ja seega on tal olemas kindel sissetulekuallikas. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Viktor Karamnovi on võimalik esmakordsel karistamisel kriminaalkorras mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.

§ 44

lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära ulatuses. Kohtunik leiab, et Viktor Karamnovile on põhjendatud mõista karistuseks

§-s 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 160 päevamäära, mille määr on alla keskmist sanktsioonis ettenähtud karistust kuna tegemist on esimest korda määratava kriminaalkaristusega ning eelnevad väärteokaristused on kantud.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. Teatisest Viktor Karamnovi keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suuruseks on 99 krooni (tlk 16) ja seega tuleb talle rahalise karistuse määramisel aluseks võtta nimetatud summa.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise eeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule või süüdlasele kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Kohus leiab, et lähtudes kaasliiklejate jaoks mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise ohtlikkusest ja selleks, et panna süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest, on põhjendatud prokuröri taotlus Viktor Karamnovilt juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Viktor Karamnovilt tuleb riigituludesse välja mõista menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu ja kaitsjatasu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Viktor Karamnov

§ 424järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus ükssada kuuskümmend

§ 66määrata, et rahalist karistust on Viktor Karamnovil õigus tasuda alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne

§ 50alusel lisakaristusena võtta ära Viktor Karamnovilt mootorsõiduki juhtimisõigus viieks