4-10-4565/6

Väärteoasi nr.4-10-4565 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. veebruaril 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Karine Vartla Maksim Tšurkin Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna vaneminspektor Natalja K 02.12.2010.a. otsuse väärteoasjas 10058909 tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik DMITRI DROZDOV, elukoht: xxx Lepinguline esindaja IVO K , isikukood: xxx, elukoht: xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: DMITRI DROZDOV, lepinguline esindaja: IVO K kohtuvälise menetleja – Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti – esindaja: Ülle Aliorg isikukood: 38101282220, KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Jätta Dmitri Drozdovi kaebus rahuldamata ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna vaneminspektor Natalja K 02.12.2010.a. otsus väärteoasjas 10058909 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna vaneminspektor Natalja K 02.12.2010.a. väärteoasjas 10058909 tehtud otsusega tuvastati, et Dmitri Drozdov 30.10.2010.a. kell 01:20, Tallinnas, Pärnu mnt. 11 vastas, autojuhina rikkus taksoveo üldeeskirja nõudeid sellega, et kasutas tema juhitud sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust. Rikkumine seisnes selles, et Dmitri Drozdov kasutas mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimisnumbriga xxx, mille katusel oli kontrollimise ajal taksotunnust matkiv tunnus, s.o. valget värvi plafoon kirjega AV, mis sarnaneb taksotunnuse – sisevalgustusega plafooniga ja millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga, samuti sõiduki salongis on taksomeeter KIENZLE 1150-01 kuigi nimetatud sõidukile ei olnud väljastatud sõidukikaarti taksoveoks. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Vastulauset esitatud ei ole. Menetlusalune isik Dmitri Drozdov rikkus seega Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr. 141 § 15 lg. 7 ja 71 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav ühistranspordiseaduse § 542 lg. 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, VTMS § 73 lg 1 p 1 määras kohtuväline menetleja Dmitri Drozdov `ile Ühistranspordiseaduse § 542 lg. 1 alusel karistuseks rahatrahvi 170 trahviühiku ulatuses, s.o. 10200,00 krooni. KAEBUSE SISU Dmitri Drozdov esitas kaitsja vahendusel Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti patrulliosakonna vaneminspektor Natalja K 02.12.2010.a. otsus väärteoasjas 10058909 tühistada täies ulatuses ning lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, samuti hüvitada temale valitud kaitsjale makstud tasu. Kaebuse esitaja ei nõustu väärteo kvalifikatsiooniga ja tema süüga talle inkrimineeritud väärteos. Teiste sõnadega leiab kaebuse esitaja, et ta ei ole toime pannud väärtegu ning esitab alljärgnevalt oma vastuväited. Kaevatava otsuse kohaselt seisnes menetlusaluse isiku rikkumine selles, et ta kasutas mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga xxx, mille katusel oli kontrollimise ajal taksotunnust matkiv tunnus, s.o. valget värvi plafoon kirjega AV, mis sarnaneb taksotunnuse – sisevalgustusega plafooniga ja millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga, samuti sõiduki salongis on taksomeeter KIENZLE 1150-01 kuigi nimetatud sõidukile ei olnud väljastatud sõidukikaarti taksoveoks. Ühistranspordiseaduse § 542 lg. 1 sätestab, et bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Seega, peab karistuse mõistmise nagu ka väärteo kvalifitseerimise eeldusena käesoleva paragrahvi järgi toimuma käesoleval juhul taksoveo nõuete rikkumine autojuhi poolt. Lisaks sellele lähtudes ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 1 (seaduse reguleerimisala) sätte mõttest peab olema tegemist ühistranspordiga taksoliikluses. ÜTS § 2 p 1 kohaselt on ühistranspordiks tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. ÜTS § 2 p 11 järgi on taksovedu sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta taksoveoks kohandatud ühissõidukiga. Eelpool viidatust tulenevalt ei ole käesoleval juhul tegemist ühistranspordiga ega taksoveoga ühistranspordiseaduse mõttes ning ÜTS käesolevat juhtu ei reguleeri. Menetlusaluse isiku ema LD, kes on nimetatud sõiduki omanik, on andnud sõiduki OÜ VG kasutusse, kes tegeleb autorendiga. Ja nimelt annab OÜ VG sõiduki koos autojuhiga rentnikule rendile lepingus sätestatud tingimustel määramata tähtajaks, ent rendilepinguga on määratletud renditasu arvestamise alused. Alates rendilepingu sõlmimisest on sõiduk rentniku kasutuses ja vastutusel, ehkki seda juhib kaebuse esitaja, kes on kantud sõiduki kasutajana registreerimistunnistusele. Oma väidete kinnituseks esitab menetlusalune isik rendilepingu omanikuga ning OÜ VG autorendilepingu blanketi, milline sõlmitakse iga kord, kui sõiduk antakse rendile. Ajal, mil sõiduk ei ole rendile antud, on see menetlusaluse isiku kasutuses. 2 Kaevatavas otsuses viidatud sõiduki katusel oleva sisevalgustusega plafooni näol on tegemist reklaamiga, mis on reklaamiseaduse nõuetele vastav ja sellest tulenevalt lubatud. Mingil moel ei saa lugeda plafooni taksotunnuse imitatsiooniks ainult sellepärast, et ta sarnaneb mõnede taksode plafoonidega. Plafoone esineb ka paljudel teistel sõidukitel, millel puudub igasugune seos taksoteenuse osutamisega. Selle tõestuseks on kasvõi plafoonil selgelt nähtav kirje „AV”, mis väljendab selgesõnaliselt sõiduki otstarvet, kasutust ja vastavat isikut, kes autot rendile annab. Veel märgib kaebuse esitaja, et rendiautodele ei kohaldata taksoveo nõudeid. Vastasel juhul tuleks rakendada nõudeid rendiautodele sõltumata plafooni olemasolust. Ainuüksi seetõttu, et rendiautole paigutati sisevalgustusega plafoon ei saa pidada sõidukit taksoks ja selle kasutamise suhtes rakendada ühistranspordiseadust või taksoveo üldeeskirja nõudeid. Ülaltoodust tulenevalt ei osuta ei menetlusalune isik ega OÜ VG taksoteenust. Seega, ei ole tegemist taksoveoga ega ka ühistranspordiga taksoliikluses, mida korraldatakse ÜTS raames tegevusloa alusel. Menetlusalune isik märgib, et OÜ VG on ennem oma autode rendileandmise tegevuse alustamist küsinud Linnavalitsusest, kas selliseks tegevuseks on vajalik tegevusluba või muud selletaolist, mille peale talle vastati eitavalt, sest tegemist on kahe isiku vahelise eraõigusliku lepingulise suhtega, mis ei ole taksoteenuse osutamine. Samuti ei ole kunagi varem ega ka käesoleval juhul tehtud menetlusalusele isikule või OÜ-le VG etteheiteid reklaamiseaduse nõuete rikkumises. Käesolevaga vaidlustatavas otsuses on püstitatud ka rikkumise kvalifikatsioon arusaamatult ja vastuoluliselt. Ühest küljest väidetakse, et tegemist ei ole taksoga, vaid üksnes taksotunnuste matkimisega. Teisest küljest heidetakse ette taksoveo üldeeskirjade nõuete rikkumist. Samas aga ei tooda otsuses välja, millist konkreetset nõuet rikutakse ja millise konkreetse sättega reguleeritakse rikutav nõue. Tegemist on ilmselgelt kohtuvälise menetleja improvisatsiooniga ja meelevaldsusega õiguse tõlgendamisel, sest seadusest ega ka muust õigusaktist ei tulene sellist nõuet, mille kohaselt oleks isegi keelatud taksotunnuste imiteerimine. Rendiautosse paigutatud taksomeeter on rendileandjale OÜ VG vajalik selleks, et mõõta rendil olemise aega, kuna maksmine rentimise eest toimub vastavalt tegelikult rentniku poolt rendisõiduki kasutamise ajale 1 minutilise täpsusega. Antud asjaolu ei saa samuti sõitjatele (rentnikele) luua ebaõiget ettekujutust, et tegemist on taksoga, sest eelnevalt on rentnik sõlminud rendileandjaga autorendilepingu ja talle on selgitatud, et aega ja sellele vastavat tasu mõõdetakse spetsiaalse taksomeetriga, mis arvestab ümber aega rahaks. Veel lisab menetlusalune isik, et taksodel mõõdetakse aega üksnes seisu ajal, sõidu ajal aga mõõdetakse läbisõidetud kilomeetreid, mis arvestatakse taksomeetriga ümber rahaks. Seegi asjaolu eristab oluliselt käesolevat rendilepingut taksoteenuse osutamise lepingust. Kaebuse esitaja lisab kaebusele ka koopia taksomeetri kohandamise tunnistusest, millel on näha, et taksomeeter arvestab üksnes aega ümber rahaks. Taksomeetri paigaldamine rendiautole ei ole keelatud õigusaktidega ning selle paigaldamine ei muuda rendiautot taksoks ühistranspordiseaduse mõttes. Kokkuvõtteks märgib kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja otsuses on tõlgendatud materiaalõigusnorme vääralt ja kohaldatud ebaõigeid materiaalõiguse norme ning tegelikult ei ole menetlusalune isik toime pannud ühtegi rikkumist, mida võiks lugeda väärteoks. Seega, leiab menetlusalune isik, et kohtuvälise menetleja otsus on ebaseaduslik ja teda on karistatud ebaõigesti. Tema suhtes tehtud otsus tuleb aga tühistada ja menetlus lõpetada. Kohus juhindub VTMS § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135 lõikest
2. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3 4